Jaapani kunst (0)

Jaapani kunst
Sintoism ja templid
· Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus
on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser (tenno),
kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb
päikesejumalannast.
· Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati
ehitama juba 3. sajandil. Eeskujuks olid talumajad ning
vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest
viilkatused, mis toetusid puust postidele.
· Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem kui tuhat
aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne
koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud.
· Püstpalkidele toetuv massiivne katus on jäänud jaapani
rahvaliku arhitektuuri üheks omapäraks tänaseni.
Valge Haigru ehk Himeji
linnus
Himejis asub täiuslikem Jaapani vanadest linnustest. Sellel on traditsioonilises jaapani
stiilis katuste ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega
ümbritsetud kompleksi keskelt, ning kolm madalamt torni. Kaldus külgedega
kivialused muudavad need vastupidavaks maavärinatele. Väravate juurest hargnevad
käikude ja õuede labürindid ­ et ajada ründajad segadusse, kui neil peaks õnnestuma
linnusesse tungida. Seda laadi linnnuseid hakkasid ehitama 16. saj. Jaapani
feodaalisandad, et leida seal varju omavaheliste sõdade ajal või kindlustada end oma
äsjavallutatud territooriumidel. 1581. a. Valge Haigru linnuse rajanud Toyotomi
Hideyoshi saavutas võimu kogu Jaapani üle.
Budismi mõjud
· 6. sajandil jõudsid Jaapanisse peamiselt Korea kaudu budism ja hiina
kunsti mõjud, sealhulgas kiri, maalikunst, skulptuur ja mitmed
ehitustehnilised võtted. Need segunesid kohaliku traditsiooniga.
· 7. sajandil asutati pealinn Nara lähedale Horyuji buda usu klooster, mille
tempel on vanimaid puitehitisi maailmas.
· 752. aastal ehitatud Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras on
maailma suurim puitehitis.
· Kloostrites lisandusid viilkatustega hoonetele hiina arhitektuuri mõjul
pagoodid, kui dnende katuseräästad ulatuvad Hiinaga võrreldes tornist
kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt ülespoole.
· Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud
puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel võivad olla
väga õhukesed ja kerged.
· Horyuji klooster
· Todaiji ­ Suure Buddha Saal (Great Buddha Hall)
Buddha mõjud ja ilmalik kunst
· 7.-8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva
suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või
värvitud puust. Kloostrid ja buda mungad muutusid riigi
tugevaimaks jõuks.
· Kyoto õukonna tellimusel arenes elamismõnu ja
esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst.
· Elati suhteliselt väkestes majades, mille järsult tõusvad
katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust.
· Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest
sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutavad
vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte
või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest
puupulkadega varustatud paberirullidele nagu Hiinas.
Ilmalik kunst
· Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono,
aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud
mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud
sirmid.
Jaapani sirm
Kirjakunst Hiinas ja Jaapanis
· Hiinas õpitud · Jaapanis levis
kirjakunsti vabam,
arendati suurema spontaansem ja
luksuse suunas mänglevam ilukiri.
(värvilised
paberid, · Eelistati kirjakunsti
kullapritsmed visuaalse ilu
jms). ühendamist
· Kaligraafias on kaunisisuliste
hieroglüüfid luuletustega, et
enamasti pakkuda naudingut
nelinurksed, nii silmadele kui ka
selged ja mõtetele.
korrapärastes
ridades.
Kirjakunst Hiinas ja Jaapanis
Hiina Jaapan
Zen-Budismi mõjud
· Alates 12. saj levis hiinast
Jaapanisse chan-budism, mida
Jaapanis tähistati sõnaga ,,zen".
· Zen-budistid on veendunud, et tõde
ei saa sõnadega väljendada.
Seepärast tahavad nad ennast
vabastada kõigist
mõttesüsteemidest,
raamatutarkustest ja rituaalidest.
Zen-Budismi mõjud
· Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne
endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni,
tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu ei saa zeni
õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla
eeskujuks oma elustiiliga ja aindata õpilasi napisõnaliste,
paradoksaalsete vihjetega.
· Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade
kasvatusasutusteks.
Maalikunst
· Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia sontaansuses ja
maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned
jõulised ja näilised lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad
loodusele.
· Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult
musta tusiga.
· Samasuguse vaimsusega on jaapani pargikunst. See
väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje nagu
juhuslikult kujunenud, kuid muinasjutuliselt mitmekesiselt
ja põnevast aiast.
Tuulejumal,
Ogata Korin
Ban Dainagon Ekotoba
· ,,The Tale of Great Minister Ban" on hiline 12 sajandi
käsikirja maal, mis kujutab tenmon vandenõu
sündmusi.
Puulõiketehnika
· Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati
seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks.
· Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades
täisküpsuse järgmisel sajandil.
· Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid
pintsliga.
· Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg
oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel.
· Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt
linnade lihtrahvas.
· Puulõigete temaatika oli mitmesugune, kuid tähtsal kohal oli
igapäevane elu, mida kujutati realistlikult, kuid sageli
humoristlikult ja karikatuurselt, samuti naised, taimed, loomad,
maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad ja muu selline.
Värvilise trükigraafia meistrid
· Värvukuse trükigraafika tähtsamad meistrid olid
Kitagawa Utamaro (1753 - 1806), Katsushika Hokusai
(1760 ­ 1849) ja Ando Hiroshige (1787 ­ 1858).
· Neist kuulsaim on Hokusai, suurem osas loomingus on
ta kujutanud humoristlikult rahvalikke tüüpe. Euroopas
sai ta kuulsaks eriti oma looduspiltidega, millel võib tihti
näha jaapanlaste püha mänge Fudzijamat.
· Jaapani puugravüüride julge ja üldistav joon, tingelik
ruumikujutus ning osaliselt loodusest erinevaid värvid
innustasid 19. sajandi uuenduslikke kunstnikke
Euroopas.
Kitagawa Utamaro, Kolm
kaunitari. Värviline
puulõige.
Utamaro on eriti tuntud oma
peente ja graatsiliste
geisapiltidega. Tema ja teiste
meistrite puulõikeid toodi 19.
saj. lõpul ka Euroopasse, kus
nad mõjutasid
märkimisväärselt moodsa
kunsti arengut.
Utagawa Hiroshige
Yoroi Ferry, Koami-ch The Lake at Hakone
Katsushika Hokusai, mõlemad pildid on Hokusai sarjast ,,36 Fudzijama vaadet"
Suur laine (The Great
Wave off Kanagawa)
Fudzi selge ilmaga (South
Wind, Clear Sky ehk Red
Fuji)
Aitäh kuulamast ja vaatamast!