4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse elu kajastamine. Tähtsate isikute kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks. Religioosne temaatika jäi suhteliselt tagaplaanile. Ehitati vaid mõned hiiglaslikud templid. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenasse ehitati korintose stiilis Olümpieioni tempel. Rohkem levisid joonia ja korintose stiil, dooria levis vähem. Levis ka stiilide segu, mille näiteks on komposiitkapiteel. Tihti oli nüüd sammastel ja teistel arhitektuurdetailidel vaid dekoratiivsed tähendused. Olulisema tähenduse omandasid profaanehitised (turuhooned, teatrid, saunad jms). Mitmed linnad said reeglipärase
http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel Velázquez %C3%A1zquez#mediaviewer/File:Las_Meninas,_ http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel by_Diego_Vel %C3%A1zquez#mediaviewer/File:Diego_Vel %C3%A1zquez_048.jpg Francisco de Zurbarán ● 1598-1664 ● Teoste temaatika usuline ● Maalides karge ja askeetlik põhitoon ● Joonistusstiil realistlik ● Mungaordude tellimisel tegi pühakupilte ● ● http://et.wikipedia.org/wiki/Francisco_de_Zurbar%C3%A1n#mediaviewer/File:Sewilla-pomnik_Zurbarana.jpg „Agnus dei“ - Francisco de Zurbarán http://en.wikipedia.org/wiki/Agnus_Dei_(Zurbar%C3%A1n) Flandria maalikunst – Lopsakus – Liikuvus – Tohutu tunnete väljendus
kerkisid esile ikonoduulid, kes olid selle poolt, ning ikonoklastid, kelle meelest ikoonide kummardamine oli saatanast. *Järgmisena skulptuurist. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalootemaatilist reljeefkunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega, monumentaalsus ei ole enam oluline. *Näiteid ehitistest ja teostest: Santa Sabina basiilika Santa Maria Maggiore Püha Peetri kirik 5-lööviline ja maailmas suurim Püha Peetri mosaiik Callixtuse katakomb Sarkofaag Püha Õhtusöömaaeg
Mänguoskused : Laps tunneb mängust rõõmu. Mina ja keskkond: Laps teab, et leib on oluline osa toidust ja tervisele hea. Keel ja kõne: Laps kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu. Matemaatika: Laps teeb vahet suurel ja väiksel ning paneb need ritta. Kunst: Laps voolib leiba. Liikumine: Laps tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu. Muusika: Laps kuulab laulu leiva küpsetamisest ja oskab kaasa teha liigutusi. Päeva temaatika Leib Vahendid Jutuke leivast. Paberist välja lõigatud suured ja väiksed leivaviilud. Pruun plastiliin ja plastikpulk. Rukkijahu ja rukkileib. Pildid erinevatest leibadest. Plaat lauluga ,,Leiva küpsetamine". A1 paberid, värvilised pliiatsid. Ettevalmistus/eeltöö: Lastepoolne Lapsed peavad välja uurima, millist leiba nende peres süüakse. Õpetajapoolne Õpetaja on välja otsinud jutukese leivast.Õpetaja valmistab suured ja väikesed paberist leivaviilud. On
❖ DONATELLO- Püha Jüri - 2 meetrit kõrge marmorkuju, vabafiguur, kontrapost. “Taavet”- Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument. ❖ ANDREA del VERROCCHIO- Võidukas Taavet (riided seljas, jõle naiselik), Colleoni ratsamonument. ❖ Ilmalik portreekunst ❖ Madonnarelieefid- kasutusele võeti majoolitehnika ehk savirelieef glasuuriti ❖ Medalikunst ❖ Putod Itaalia maalikunst. 15. sajand ❖ Temaatika enemasti usuline, pühalik ja ilmalik sulasid kokku, II poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutamised ja kaasaegsete inimeste portreed. Sajandi lõpus ka antiikmütoloogiat. ❖ Feskotehnika, II poolel võeti Madalmaades kasutusse õlivärvid. ❖ Tähtsaim keskus oli Fierenze. ❖ Tsentraalperspektiivi kasutamine (alates 1440) ❖ MASACCIO - “Püha kolmainsus”, tsentraalperspektiivsus ❖ PIERO della FRANCESCA - eriti matemaatiline, vormikindlus. Freskod Rimini ja Arezzo
Kui valimisiga langetataks 16.eluaastale kasvaks noortel huvi poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu vastu ning see oleks väga oluline meie riigi arengu suhtes, sest tänu sellele adub 16-aastane vanematekodus elav noor, kui suur vastutus on see, et riigi tuleviku ja heaolu nimel peaksid kõik hääleõiguslikud kodanikud käima hääletamas. Just sellepärast ongi viimasel ajal nii Eestis kui ka mujal Lääne-Euroopas vananeva ühiskonna tõttu tõstatatud valimisea temaatika. Härra Ojasild on kirjutanud "Kui me tahame noori inimesi, kes suudavad valida, kellel on selleks vajalik vastutustunne, siis me peame neile valimisõiguse andma, et neil vastutustunne areneks." Valimisõiguste laiendamine 16-aastastele noortele paneks ka poliitikuid noorte huvidele rohkem tähelepanu pöörama, mitte tegema näiteks koolireformi, mis noorte seisukohaga ei arvesta ning jätab paljud tänased õpilased ilma haridusest oma kodukohas. Tänu
Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et o...
Johann Köler Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kutseharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Samuti oli Köler 19. sajandi Venemaa üks tunnustatumaid maalijaid, kes töötas pikki aastaid ka keisri õukonnas. Tema teoste temaatika oli lai: Köler maalis nii kõrgeid riigitegelasi, maastikumaale, mütoloogilisi kujutluspilte kui ka lihtsaid inimesi. Olulisel kohal tema loomingus oli eriti Eesti maastikutel ja inimestel, samas on ta loonud ka palju teoseid reisidel Lääne-Euroopasse ja Venemaale. Köler oli lisaks tegutsemisele kunstnikuna ka üks olulisemaid rahvusliku ärkamisaja tegelasi, nn "Peterburi patriootide" liidreid, kes püüdis Vene keskvalitsusele toetudes eestlaste olukorda parandada.
antiikaega(Taaveti kuju) maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde 8. Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised antiikkunsti austamine kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne 2. Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika 3. Kunstnikku hakati rohkem austama ning tema roll muutumine – antiikmütoloogia, floora, loodus, suurenes. ajaloomaal jne. 4. Palazzod- Midagi kindluse sarnast – 1 sissepääs ja 9. Üks esimesi perspektiivi kasutajaid Masaccio. hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid 10. Ei Tea neljast tiivast
tundeelu kajastamisele. MAALIKUNST Kuna vaba seinapinda on väga vähe ja seda asendavad hiiglaslikud aknad, jääb romaani perioodil kasutatud seinamaal tahaplaanile ja selle asemel hakkatakse kasutatakse vitraazikunsti ehk klaasimaali. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langevad kokku kujutise piirjoonte ehk kontuuriga. Väikesed detailid kanti värvidega klaasile. Temaatika ikka piiblistseenid, pühakud, annetajad jms. Värvid oli enamasti sinine, punane, roheline, kollane, oranz. Hallikates toonides maalingud olid mõnikord kullaga täiendatud, imiteerides sageli skulptuuri või reljeefi. See võeti kasutusele prantsuse hilisgooti vitraazis. Üldmulje on monumentaalne, dekoratiivne, peene. See on ilus ja detailne, mõjub effektselt. Tänu kirkatele värvidele ja läbipaistvatele klaasidele omandasid erilise sära ja kirik täitus
Realism Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Impressionism Eelkõige oldi huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti
Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus). Kala sümboliseeris kristlust, ankur - lootust, paabulind - surematust, tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Muistne Egiptus Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas, Niiluse ääres ja deltal, ümbritsetuna Araabia, Nuubia ja Liibüa kõrbetest. Jagunes Ülem- ja Alam-Egiptuseks. Maavaradest leidus kulda, vaske, kivi, papüürust. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik vaid üleujutuste ja niisutussüsteemide tõttu. Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e. Kr (põlluharimise algus), Vana riik (Memphis oli pealinnaks, hakkasid välja kujunema vaaraode dünastiad ja tsivilisatsiooni tunnused, ehitati Giza püramiidid), Keskmine riik (Teeba oli pealinnaks, Teeba dünastiad on võimul, Egiptus vallutab Nuubia), Uus riik (Taastatakse vahepeal vallutatud Egiptuse ...
Päike Päike Päike mütoloogias ·Mehelik alge ning valguse ja soojuse kehastaja ·Päike oma igapäevase tõusu ja loojumisega sümboliseerib surma ja taassündi. ·Päikesejumalad: Ra (Egiptuses) Utu (Sumerid) Lug (Keldid) Helios (Kreeka) Surya (Hindud) Päike mütoloogias ·Ohverdamised & pidustused Päikesele ·Templid ·Päikese temaatika mitmetes usundites (budism, hinduism jne) Surya tempel Indias Päike astronoomia ajaloos · Koobaste seinamaalingud · Esmalt seotud ennustuste & religiooniga · Kalendrid (Päikese ja Kuu näival liikumisel) · Astronoomiaga tegelesid preestrid · Esmased üleskirjutised Egiptusest ja Mesopotaamiast Asteekide kalendrikivi Päike astronoomia ajaloos · Päikesekellad (Vana-
suhtes, ebatervete suhete loomine, söömishäired, depressioon, hirm, suitsiidimõtted. Lahendusmeetodid. Koolivägivalla vastu kasutatavad meetodid: Riiklikul tasandil Haridusministeeriumi poolt seadustes fikseeritud meetmed koolivägivalla ohjeldamiseks. Kohalikul initsiatiivil Projekti tasandil kavandatud kampaaniad või projektid. Õppekavas käsitletud temaatika realiseerumine Kogu kooli haaravad sekkumised ja õpetaja tegevus klassis. Ühise mure meetod Osapoolte võimu suhete tasakaalustamine. Eesmärgiks on teha kiusajad teadlikuks ohvri kannatustest ja lahenduste leidmine noorte keskel. Tegevuseks on väljaõppinud inimese juhendamisel vestlusring, kus noored saavad oma arvamust avaldada. Koolitugi Neljasilmavestlused psühholoogi ja klassijuhatajaga.
näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Kasutatakse soliste, ansambeleid ja koori. Kantaat-Mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Tavaliselt puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Soolokontsert- Teos, kus orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti. Concerto grosso- Teos solistide grupile ja orkestrile. Suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Süit- Instrumentaalmuusika vorm, mis kujutab endast erinevate karakteritega tantsude järgnevust. Kontsert- Mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja orkestrile. Passioon- ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast
· õhu maalimine, sellest sõltub samuti maalitava eseme värvus. (Õhu ja valguse maalimisel kadusid konkreetsete esemete piirjooned. Selleks, et saavutada vajalikku effekti, maalisid kunstnikud komataoliste pintslitõmmetega, pannes lõuendile puhtaid värve neid segamata. Teatud kaugusest vaadates segunesid need optiliselt, andesid kõrvuti olevad puhtad värvid õige tooni.) ; · temaatika ja kompositsioon. (Impressionistid tõid oma maalile suurlinna elu. Nad kasutasid tasakaalustamata kompositsiooni, ootamatuid vakursse, eeskujuks fotograafia. Peamiseks motiiviks maastik.) PLEIN-AIR = VABA-ÕHK Eduard Manet (1832-1883)- Maalidel vastandus heledust ja tumedust. Mõjutas impressioniste oma tööde koloriidi ja huviga kaasaja vastu ja ise sattus hiljem nende mõju alla. ,,Olympia", ,,Eine roheluses"
Ka müürid on säilinud. 8. Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Hiljem said kivisse tahutud riigile teeneid osutanud inimesed. Keisrite porteede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Võrreldes Kreekaga on need isikupärased ja hingelised. Kopeeriti kreeka kunsti. Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. Temaatika oli mitmekesine. Roomas levis ka tahvlimaalikunst.
Ka müürid on säilinud. 8. Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Hiljem said kivisse tahutud riigile teeneid osutanud inimesed. Keisrite porteede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Võrreldes Kreekaga on need isikupärased ja hingelised. Kopeeriti kreeka kunsti. Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. Temaatika oli mitmekesine. Roomas levis ka tahvlimaalikunst.
loomine. Keelt ei peeta vahendiks,millega saab elusügavusi ammendavalt kujutada. Seetõttu hoidutakse ka kindlapiirilistest üldistustest postmodernistliku teose vaatlemisel, sest see, mis jääb üldmõistetava taha varju, pole keeleliselt alati väljendatav. Meeleolult on postmodernism sageli anarhilistlik ja negativistlik. Vanad väärtused religioon, humanism, teadus jne muudetakse pilaks.Paljune ja hajuv uus temaatika, millest kirjutatakse, jõuab probleemide nõiaringi ja jätab lugejale hulgaliselt küsimusi ning mõtlemisruumi. Zanripiirid ähmastuvad, ühendatakse erinevaid stiile ja moonutakse tsitaate. Moodi on läinud mõne suuna või autori teadlik imiteerimine. Luule ja laulupiir hajub. Konstrueeritakse teoseid, mis on kokku pandud teiste autorite tekstidest. Sageli kirjutab autor sellest, kuidas ta teost kirjutab. Kirjandusteose ja isikliku elu sündmused on omavahel põimunud ja seoses
,,anna karenina" Dostojevski Looming: Jutustus ,,vaesed inimesed"-näitab peterburi väikese ametniku armetut elu., sotsiaalne ebavvõrdsus hävitab inimeses oleva headuse,siiani polnud psüühikast nii süvitsi kirjutatud. ,,teisik","perenaine""nõrk süda" hing on sageli lõhestatud headuse ja kurjuse vahel. Kas kurjus peitub ühiskonnas või inimeses endas? Romaan: ,, alandatud ja solvatud"- toob lugejani et inimene ei käitu mõistuspäraselt vaid tujude ja kirgede ajel.andestamis temaatika on oluline ,,kuritöö ja karistus"-teemad. Alandatute ja solvatute teema,kangelaste individualism, protesti teema. Pärisorjuse kaotamine,psühholoogilis-filosoofiline romaan.2 nädalat. Tegelased staatilised. Peateeglane dünaamiline. ,,idioot"- mõskin vürst, pidi saama päranduse, ta sõitis koos rogosini ja lebedeviga ühes vagunis, nad kohtusid taas nastasja sünnipäeval, aglaja hakkas talle meeldima,kuid nad ei abiellunud, sest nastasja oleks murdunud kui nad oleks abiellunud
ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pagulaskirjanikud: teemad: kodumaa ajalugu ja põgenemine,piibli temaatika,asukohamaade argipäev. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus,Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Lepik: skeptilisus,pessimism,peamised teemad olid nõukogude vihkamisest luuletustes. Ta oli välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Laaban : tema loomingu maailmavaade oli sürrealism,iroonia,alltekstid,täpne sõnavalik viitavad selgetele taotlustele
sümboolika. Lambatalle õlul kandev mees – Kristust, kala – Kristust, ankur – lootust, paabulind – surematust, tuvi – Püha Vaimu jne. Kohtame ka pilte, mis illustreerivad kohti piiblist. Väga sagedasteks motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt meenutavad need esialgu roomlaste reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem inimesi. Varakristlikud reljeefi rõhutavad Kristuse jumalikkust, harva kannatuslugu. 20. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumidee järele. Kuna varasemad usulised ehitused polnud praktilised võeti eeskujuks basiilika.
Metallesemed ja väärisesemed Etruski meistrid on tuntud ka kõrgetasemeliste väärisesemete poolest, mida iseloomustas suurepärane tehnika, esteetiliselt mõjuv väljanägemine ja motiivide teravmeelne valik. Iseäranis kõrge taseme saavutas kullasepakunst, mis oli mõjutatud ka Oriendi teostest. Kaks olulist tehnikat olid: filigraantööd, mis olid valmistatud imepeenikesest traadist; ja granulatsioon, millele oli iseloomulik mitmekesine ja veider temaatika ning tehniliselt osav teostus. Granulatsioon seisneb pisikese kullatera jootmises vaskalusele ning see tehnika oli antiikajal väga kõrgel tasemel. Vahepeal see tehnika unustati ning selle saladus õnnestus uuesti lahendada alles 1933. aastal. Tänapäevakski pole antiikaja granulatsioon kõikides üksikasjades selgeks tehtud ning saladuseks jäävad valmistamisoskuse mitmed etapid. Sõrmuste ehtekivide graveerimist tundsid etruskid samuti. Algselt tuli see eeskujuna võõrsilt.
Caracalla termid Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Kompleks oli 12 ha suur ning hõlmas lisaks saunadele ka staadioni, lilleaia, raamatukogu ning muusikatoad. Termid olid populaarsed kohad ning nende ehitamisega kogusid valitsejad populaarsust. Maalikunst Seinamaalingud Suur illusionism Ruumilised silmapetted Varjude ja perspektiivi kasutamine Erksad värvid Maalide temaatika Eeskujuks kreeklaste kunstiteosed Looduse kujutamine (maastikud, merevaated) Marmori jäljendamine Mütoloogia Ajaloolised sündmused Seinamaalide stiilid Inkrustatsioonistiil: kivimustrite imiteerimine Arhitektuurstiil: ruumi avardav efekt Kolmas stiil: seinal ruumi piirav tähendus Neljas stiil: hele, rikkalik, kirju värvipalett Mosaiigikunst
Zizzle 2012 Eesti professionaalse kunsti algus 19.saj II poolel 19.sajandi teisel poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mis seostas eestlast rahvusliku liikumisega. Kunstis hakati kujutama eesti rahva elu. Sellepärast võibki öelda, et siis sai alguse Eesti professionaalne kunst. Aluse panid sellele eestlasest elukutseline kunstnik Johann Köler, ning eesti soost skulptorid Amandus Adamson ja August Weizenberg. Neid kõiki ühendas hariduse omandamine Peterburi Kunstiakadeemias. Kuna kõik eespool mainitud kunstnikud töötasid peamiselt väljaspool Eestit, siis peamist mõju Eesti kunsti kujunemisele avaldasid Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Venemaa. Siin kohal mainiksin, et ükski neist kunstnikust ei naasnudki kodumaale- Eestisse, sest nende jaoks polnud siin piisavalt tellimusi ega ka töid. Viljandimaal sündinud,päritolult talupoeg Johann Köler oli Eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõi...
kontrollib riik. Igpäevaelus on loendamatu hulk erinevaid situatsioone, mille paigutamine juuriidilisse raamistikku on erakordselt keeruline. Tihti põimuvad omavahel erinevad maailmavaatelised, kultuurilised, eetilis-moraalsed, religioossed ja eksistentsialistlikud mitmetimõistetavused, vastandudes isiksuse otsustusvabaduse ja inimõiguste valdkonda kuuluvate teaamadega. Üheks eeltoodu eredaks näiteks on eutanaasia ehk halastussurma temaatika. Eutanaasiat saab olemuslikult liigitada kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne eutanaasia kujutab endast surma otsest esile kutsumist, passiivne aga lihtsalt ravi lõpetamist. Kuigi mõlemal juhul on tegemist ühesuguse, letaalse, lõpuga protsessiga, on nendega seotud probleemid oma olemuses eripalgelised. Lisaks nö. puhttehnilisele problemaatikale lisandub kasiksuslike eripäradega seonduv. Haigeid on nii öelda mitut tüüpi:
Proosaanalüüs Käesoleva proosaanalüüsi jaoks lugesin Anton Tsehhovi novelli "Rotschildi viiul". Tegemist on realistliku novelliga, mida võib ära tunda temaatika ja teksti ülesehituse järgi. Elu kujutatakse suhteliselt tõepäraselt ja lugu käsitleb inimeste argielu ning sotsiaalseid probleeme. Samuti on teose keskmeks peategelase hingeelu ning tema teod. Novellile omaselt on loos vaid üks põhitegelane ja lugu jutustatakse samuti vaid ühest vaatepunktist. Antud novelli puhul on tegemist realistliku teosega, millele on iseloomulik klassikaline ehk suletud narratiiv
Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga, kuulub Haava noorpõlveaegne looming eesti luule klassikasse. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules
sajandil. põhjuseid selleks oli mitmeid. Regilaul ei vastanud enam uue ajastu tundelaadile, eestlaste maailmapilt avardus. Algas linnastumine ja suheldi kaugemate maadega, mis tõi kaasa teiste kultuuride pealetungi. Kaotati pärisorjus, levis haridus, toimus rahvuslik ärkamine. 6. Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? o meeste teemad o naiste teemad uuemates lauludes valitses eepiline sisu ja meeste temaatika. Meeste osatähtsus laulude loomisel kasvab. Meeste laulud jutustavad aktuaalsetest sündmustest, nii kohalikest kui ka laiematest. Naiste repertuaaris on seikohal sentimentaalne armuromantika, mis järellainetusena saksa mõisaprouade kodulektüüri abil ka eesti talutüdrukute lugemislauale sattus. 7. Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: o Värsside asemel tekkisid salmid o Algriimi asemel kujunes välja lõppriim
Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demoktraatia oli aga veel välja kujunemata. 10. Võrrelge kreeka klassikalise ja hellenismiajastu a) teatrit Klassikalisele perioodile olid iseloomulikud sügavamõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödida. Hellenismiajastu ajal eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argieluteemadega, kreeklased tundsid huvi pigem eraelu kui ühiskonna ja poliitika vastu. b) luulet Klassikalise perioodi ajal oli luule aineks elufilosoofia ja moraaliküsimused, hellenismiajastul pöörati aga tähelepanu pigem elegantsele stiilile. Klassikalise perioodi ajal oli luule eesmärk arutleda ühiskonna probleemide üle, hellenismiajastul aga valitsejatele meelelahutust pakkuda. Klassikalise perioodi ajal anti luules edasi luuletaja mõtteid ja
*Mõned saksa kunstnikud taasväärtustasid katoliku usku. Nende hulgas tuntuim oli nn NATSAREENIDE koolkond, Sant` Isidoro religioosne vennaskond Roomas. Nad tahtsid kunstis taastada naiivsevõitu jutustavaid süzeesid ja siirast usulist meeleolu, teoseid on isel sentimentaalsus ja usuline härdus. Eeskuju otsiti vararenessansi kunstist. Motiivid võeti ristiusu ajaloost, maaliti pühapilte. Ei erinetud vormilt eriti palju klassitsismist, kuid romantiline oli temaatika. Nt: RICHTER, FRIEDRICH, RUNGE.*Romantismi mõjud on tugevamad IM'l ja SM'l. *IM romantismi esindajad on CONSTABLE; FÜSSLI-teoste aineks kummalised fantaasiad ,,Luupainaja", või subjektiivselt tõlgendatud stseenid kirjandusklassikast; BLAKE-inimhinge loovad ja hävitavad jõud; TURNER-üks suurimaid meremaalijaid, kasutas voolavat maalilist värvikäsitlust. kasutas akvarelle ja õlivärve. Looduse stiihia, kujutas tormilist merd, atmosfäärinähtusi ,,Lumetorm". Valguse muutlikkuse ja
Word 2016 põhioskused 3.10.2018 WORD 2016 ildi lisamiseks valige menüüst Lisa käsk Pildid. Lõikepiltide lisamiseks aga valige P menüüst Lisa käsk Veebipildid ja tippige pildi temaatika. Järgmisena valige sobiv lõike- pilt ning topeltklõpsuga lisage see teksti. Teksti vormindamiseks kasutage kirjade ja kirja- suuruste bokse. Tekstiefektide loomiseks WordArti abil valige menüüst Lisa käsk WordArt. Teksti märgistamiseks hiire abil: sõna märgistamiseks tee topeltklõps tekstilõigu märgistamiseks tee selle sõnal; kõrval valimisribal topeltklõps või
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ........
Võlvinurkades on neli maali stseenidega Iisraeli rahva ajaloost. Kogu lage liigendavad maalitud arhitektuurilised elemendid: võimsad sambad, mis nagu toetaksid karniise ja üle kabeli ulatuvaid võlvkaari. Kogu selle "arhitektuuri" vaheline pind on täis maalitud inimfiguure. Selle teose puhul hämmastab juba ainuüksi maht lakke, umbes 500 ruutmeetri pinnale on maalitud 350 inimfiguuri.Michelangelo plaaniks oli laemaali temaatika abil illustreerida platoonilist õpetust inimese hinge saatusest ja vaimse hierarhia astmetest. See aga, mis Michelangelo kunstnikuna tegi, väljub kaugele nende plaanide raamides. 6 Piibli temaatika andis võimaluse ülistada inimese loovat jõudu, luua hümn kangelaste raugematule teotahtele, inimese keha ilule ning vaimurikkusele nii võidus kui kaotuses. Kõigi maiste olendite loojat, hallihabemelist Jumal-isa kujutas Michelangelo
c)telliti uusi teoseid hellenistlikelt meistritelt d) kreeka kunsti mõjul levis ka idealiseerivam laad (Augustus ja tema õukond) 2.Maalikunst a)tunduvalt vähem säilinud kui skulptuuri b)varaaidaks Pompeji, Herculaneum ja Stabiae enamikus majades leitud põrandamosaiike ja seinamaale c)olemus seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus temaatika on mitmekesine c)kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst väga populaarsed olid maalitud portreed enkaustikatehnika värvimuld segatakse kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära X RISTIUSU MÕJU KUNSTILE . KATAKOMBID. SARKOFAAGID 1.Raamatumaal e miniatuurmaal a)Roomas levis kirjutusmaterjalina töödeldud loomanahast pärgament(pühade tekstide jaoks)
kehadest tekkinud sõõrist. Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. 14. Millele keskendusid oma töödes Veneetsia maalikunstnikud? Veneetsia kunstnikud keskenduvad oma töödes eelkõige inimese kujutamisele. Nad kujutavad inimesi ja nende hingemaailma väga realistlikult. Mõned kunstnikud panevad ka suure rõhu taustale (loodusele, ehitistele ja taevale). Temaatika on võetud just piiblis ja mütoloogiast. Väga palju kujutatakse Veenust. Kõrgrenessansis kujutavad kunstnikud inimesi mitte nii atleetlikult vaid pehmemalt ja natuke kurvilisemalt. Rõhku on pandud ka miimikale ja keha asendile. 4
Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid. Kasutas ka palju antiikset teemat ja mütoloogiat. Tema lahendused psühholoogilised.* grupiportree ,,Õuedaamid" Olmepiltides kujutati anonüümseid tüüpe. Velazquez'i kunst isikustatum. *"Breda alistumine ,, - linna kodanikud asuvad linna võtma üle hispaanlastele. Mõlemad pooled on kujutatud suursuguselt. Võrreldes Carravaggioga on värvikam, õhem, heledam ja maalilisem. *Francisco Zurbaran realistlik looming, temaatika usuline. Tellijateks mungaordud, kes tellisid pühakute pilte. Need olid karmid, ühe tooniga, hele-tumeduse kasutamine. Esteban Murillo usulised pildid, kuid idealiseeritum, naturalistlikus puudub. Tähtsad on maaldi tänavapoistest. FLANDRIA KUNST 17.SAJ Madalmaade lõunaosa. Jäi veel Hispaania võimu alla. Tehti äärmuslikku barokki. *Peter Paul Rubens - Pärit jõukast perekonnast, saanud hea hariduse, reisis palju, tegeles diplomaatiaga
Esinduspilt, kujutatav isik esinduslik ja võimas, ilusad riided jne Hisp maalikunstnik tõekunstnik Velazquez ,,Paavst Innocentius"- analüüsis in psüühikat, tõepärane töö ei meeldinud paavstile, sest isegi liiga tõepäraselt kujutatud. Hollandi maalikunsti eripära kunst väga realistlik, puudusid kiriku ja piibli teemalised pildid va. Rembrandt. Holland vägev mereriik, majanduse suur õitseng, pani omakord aluse kunsti õitsengule 17.saj, valitses optimistlik meelolu, uus temaatika: meremaal, (olustiku maal), natüürmort- iseseisva kunstina, loomamaal, maastikumaal- iseseisev temaatika. Viljeleti palju olustiku maalijaid (2), Jan Vermeer ja Delft. Väikesed hollandlased tegid väikese formaadilisi olustikumaale, nt in tegelevad oma igapäevaste asjadega, ei poseeritud kunstnikule, kodanikud olid kujutatud oma kodudes või oma tagahoovides. Tüüpiline hollandi maastikumaal- tühjavõitu maastik, silmapiir all, taevas oli ähvardav, tormieelne meelolu
otsustusstiil võimalike alternatiivide põhjaliku kaalutlemisega võimaldab tõenäoliselt ennustada paremini muudatuste tulemusi. Suhetele orienteeritud juhtimisstiili seotuse põhjuseks ratsionaalse otsustusstiiliga võib olla aga indiviidide intepretatsioon, et juht hangib läbi suhete töötajatega informatsiooni, mille baasil ratsionaalsele otsustustusstiilile omaselt on tal võimalik kõikehõlmava informatsioonil baasil teha otsus. Töö fookusesse asetati organisatsioonilise õigluse temaatika. Esimese hüpoteesiga väideti, et indiviidid, kes tajuvad kõrgemat organisatsioonilist õiglust on kõrgema organisatsioonipõhise enesehinnanguga. Hüpotees leidis kinnitust. McAllister ja kolleegid (2002) on oma uurimuses leidnud, indiviidi hinnang õiglusele on oluliselt seotud organisatsioonipõhise enesehinnanguga. Kogetud õiglus on väljapaistev staatuse tajumise indikaator, misläbi indiviidid, kes tajuvad pidevat ebaõiglast kohtlemist, ei taju, et organisatsioon neid väärtustab
Kui mõtled veidi järele, oskad ehk ette kujutada MILLEKS ANNAB ÕPITUT EDASPIDI KASUTADA. Enne uuele teemale üleminekut püüa luua endale asjast orienteeriv üldpilt. Enamik õppijaid ei märka seda teha, üldjuhul võetakse kohustuslik teos lihtsalt ette ja asutakse seda otsast peale või valikuliselt lugema. Nii talitades takerdub uuest asjast arusaamine ning palju aega kulub tarbetu ja teisejärgulise tudeerimisele. Ainevalla tervikpilti aitab kujundada temaatika ja probleemistiku eelnev piiritlemine. Siin võib abiks olla õppeprogramm, mille osi mingi raamat katab, ent ka teose sisukord, aineloend, kokkuvõte ja nimeregister. Tervikpilti aitab luua raamatu silmav lappamine, kusjuures tähelepanu alla võetakse alapealkirjad, skeemid, pildid, rasvases kirjas osad ja üksikteemade esiletõstetud kokkuvõtted. Uuema aja õpikuis korratakse ainekäsitluse põhipunkte veidi teisendatud
Referaat Juhendaja: Nimi 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I ALBERT KIVIKA ELU 4 4.1. Lapsepõlv ja noorus 4 4.2. Vabadussõda 4 4.3. Ülikooliaastad 5 4.4. Ajakirjanduslik tegevus 5 4.5. Paguluses 6 II ALBERT KIVIKA LOOMING 7 5.1. Esimesed katsetused 7 5.2. Futuristlikud teosed 7 5.3. Vabadussõja temaatika 8 5.4. Uusrealistlik looming 9 5.5. Pagulaskirjandus 10 5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele. Minu arvates kõige paremini kirjutatud teos Albert Kivika poolt on "Nimed marmortahvlil"
Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste "kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (ini...
,,Sonette" kandvat armastusele avanemist ja pühendumist iseloomustab ,,Ekstaas" ,, Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Sarjadesse ,, Helged sonetid", ,, Ehtides" ja ,, Sina ütled ,, on koondunud Underi kõige väljendusjulgem ning moralistlikku võltshäbi vahest õrritavatki hülgav armastusluule. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923 ) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust ja inimliku pärisosa otsimist. Luuletustest näitena ,,Laatsarustes"- ekspressionistlikult raske, aga konkreetne Ons inimene siis see vilets hull, kes väristustes rappub nagu peru, see kägarasse kerind elav null. Underi ajaluule raskuspunkt on siiski mujal. Inimsoo varingus tunneb poetess end
USA kunstist popkunstini 1. 1913. aastal toimus New Yorgis hiiglaslik kunstinäitus Armory Show, mis andis tõuke moodsa kunsti levikule USA-s. 2. USA kunstis oli kaks "oma tee" otsimise suunda: 1) nn. sotsiaalne realism, mille rajajaks oli R. Henri isel suurlinna elu ilustamata kujutamine. Piltide koloriit tume ja räpane, meeleolu sünge, ühiskonnakriitiline. 2) Regionalism romantilisem, väärtustab väikelinnade ja farmide rahulikku ning töökat elu ning USA regioonide omapära, nostalgiline meeleolu. 3. 1930. aastate seinamaalikunstile andsid olulise tõuke mehhiko monumentalistid. Mehhiko kunstis oli ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutanud enneolematu koha ja taseme. Tormiliste revolutsioonisündmuste järel võimul olnud vasakpoolsed valitsused andsid mehhiko kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. Sotsialistlik suunitlus leidis ka USA kunstis 1930. aastatel rohkesti pooldajaid. Kriis,...
1901. aastal asus Vilde tööle Tallinna päevalehte ,,Teataja". Enne seda oli mees käinud ühel pikemal reisil, mille jooksul ta külastas erinevaid Kesk-Euroopa maid, Balkanit ning ka Türgit. Selle põhjal kirjutas ta elavas stiilis humoorikaid reiskirju. Olles tööl ,,Teatajas", algas Vildel erakordselt viljakas loomeperiood. Aastatel 1902-1908 valmis kolm ajaloolist romaani ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ning ,,Prohvet Maltsvet", mida ühise temaatika tõttu hakati kutsuma triloogiaks. Olles sotsiaaldemokraat, võttis Vilde 1905. aastal (samal aastal ta ka abiellus noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga) osa revolutsioonist, mille tõttu ta oli veel sama aasta lõpus sunnitud minema maapakku. Pärast viibimist Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja mujal, otsustas ta 1911. aastal sõita New Yorki, kus ta abikaasaga asus toimetama eesti töölislehte ,,Uus ilm". Sealne õhkkond aga Vildele ei sobinud ning kuni 1917. aastani
juurde. Põhiidee: Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Rannajutud" novellikogu, kus jätkub rannatemaatika ja ka ideed on samad, mis rannaromaanidel. Väiklasest virinast loobumine, ollakse valmis naabreid alati aitama. ,,Läänemere isandad" romaan, mis räägib kuidas 1187. aastasest Sigtuna hävitamisest ja üldese viikingitest saarlastest. ,,Kivid tules" temaatiline üllatus- Virumaa kaevurite elust. See on võõras temaatika ja seetõttu jääb romaan elukaugeks. III periood 19541987 (paguluses) Temaatiliselt kõige mitmekesisem periood, samas meeleolu on muutunud süngemaks. ,,Öised linnud" Eestist lahkumise teema ,,Päike küla kohal" tagasivaade rannatemaatikasse, meeleolu muutunud- orvust rannapoisi elu ummikusse jooksmine. ,,Kevadine maa" tolle aegse rootsi suurlinna elu probleemid ,,Projekt Victoria" üllatuslik, ulmeline teos, mis hoiatab tehnika võidukäigu eest.
Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul tähendabki keskaegset õukondlikku luulet. Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi peaaegu kõigest. Rüütlilaulude peamiseks teemaks oli aga: Armastus Kangelased Neitsi Maarja teema Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn 13. saj. truväär - Adam de la Halle Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust
ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõttet
Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
