Ergonoomika ja tööohutus tööstustes (0)

Kutsekool - Meditsiin - Tööohutus ja tervishoid

1 Hindamata

Referaat
Ergonoomika ja tööohutus tööstustes
Kätlin Kärblane
011MT
Juhendaja :
Heikki Eskussion
2011

Sissejuhatus

Tööstuses omab ergonoomika väga tähtsat osa. Oluline on, et töötajaid ei vaevaks seljavalud, tööõnnetused, haigused ega muud tervisega seotud probleemid. Vajalik on küll kohe alguses ettevaatlik, täpne ning hea tervisega personal muretseda, kuid kui ei hoolitseta heade töötingimuste ja tööturvalisuse eest, võivad varsti töötajad lahkuda. Heade töötingimuste loomine on kulukas ,kuid see loob ettevõttele suurema lisandväärtuse kui on ergonoomilise töökohaga seotud kulud.

Tööstusergonoomika

Suure osa ergonoomikast hõlmab tööstusergonoomika, mis käsitleb ergonoomilisi probleeme tööstusettevõtetes.
Töökeskkonnas esineb arvukalt tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: mürgised ained, infrastruktuur- ja ultrahelid, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid, füüsilised koormused, muutused tehnoloogilise protsessi kulgemises jne. Tööstuses kasutatakse üle 100 000 keemilise aine, millest enamik on mürgised. Kümneid tuhandeid selliseid aineid kasutatakse igapäevases elus. Käesoleval ajal kasvab eriti psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite osatähtsus, mida näitab Põhjamaade Ergonoomika Ühingu konverentside temaatika .
Tegurite mõju sõltub nende kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest (kontsentratsioon, kogus, intensiivsus) parameetritest, tegurite koosmõjust. Muutused tervises võivad ilmneda aastakümnete pärast, näiteks tekib pahaloomuline kasvaja.
Heade töötingimuste loomine on kulukas,kuid arvata võib, et see loob tööstusele suurema lisandväärtuse kui on ergonoomilise töökohaga seotud kulud. Ergonoomikast loodud kasud võib kokku võtta kolmel tasemel: riigi, ettevõtte ja üksikisiku tasemel.
Tööstus vajab hea kvaliteediga ning kaua kestvat sisseseadet. Liinitöö peab koosnema paindlikest ning kergesti ja mugavalt sooritatavatest operatsioonidest. Sisseseade peab tagama nii tehnika enda kui ka töötajate hea ning kauakestva vastupidavuse.

Hea ergonoomika on samuti seotud operatsioonidega, mis sisaldavad tõstmist. Pingutusest tekkivate vigastuste põhjuseks on just pidevalt korduvad vales asendis sooritatud tõsteliigutused.
Tehaste sisseseadete tootmisega tegelevad ettevõtted vajavad ulatuslikke uuringuid ergonoomika alal, et luua oma tarbijate vajadustele igati vastavad masinad . Lennundustööstus näiteks valmistab ning testib lennukabiine igas erinevas suuruses, et luua parimad tingimused pilootidele ning seega ära hoida paljude reisijate hukkumise .
Et ei tekitaks stressi, peab olema mugav tööülesandeid sooritada ning istumine ja töusmine tuleb samuti võimalikult lihtsaks teha. Samuti peaks hoolitsema selle eest, et istmematerjalid oleks võimalikult hea ventilatsiooniga ning ei tekitaks higistamist.
Ergonoomilised toolid ja lauad on sellised, mida on võimalik reguleerida vastavalt töötaja pikkusele, nii, et laud oleks küünarnukkide kõrgusel. Pidev ebamugavas asendis töötamine kahjustab liigeseid.
Vabrik tuleb ehitada nii, et töölistel oleks mugav liikuda töökohtade vahel, saada maksimaalne kasu ventilatsioonist ja küttest. Halb ventilatsioon ning liiga külm või soe töökeskkond häirivad indiviidi ning mõjuvad halvasti töötaja motiveeritusele, moraalile ning tööviljakusele üldse. Samuti tuleb hoolitseda selle eest, et müra tase oleks viidud võimalikult madalale, juhul kui on raske, võimatu või mõttetu viia müratase alla, siis tuleb hoolitseda selleks, et töötajatel oleks võimalik ennast müra eest kaitsta (nt kõrvaklapid).
Juhul kui on tegemist keemiatööstusega või radioaktiivsete ainetega, siis tuleb kaitsta töötajaid kiirguse eest ning tagada neile erivarustus. Samuti tuleb hoolitseda selle eest, et kahjulikud ained ei satuks kõrvalise isiku kätte.
Vabrikuhooned peavad sisaldama vajalikku varustust katastroofide või tööõnnetuste ärahoidmiseks või peatamiseks, nt esmaabikapid ja pulberkustutid. Need peavad olema korras ning vajavad korrapärast kontrollimist. Juhul kui seaduses on ette nähtud nende kontrollimise kord ja kontrollija, siis tuleb selle täitmise eest hoolt kanda, nt tööinspektsioon.

Kokkuvõtteks

Eestis on ergonoomiaalane teadlikkus väga madal nii riiklikul kui ka üksikisiku tasandil. See on tingitud töökaitse ja töötervishoiu alase seadusandlikkuse nõrkusest ning vastava kvalifikatsiooni saanud spetsialistide puudumisest. Paljudes maades antakse esmased ergonoomiaalased teadmised juba koolis ja seda harilikult kehalise kasvatuse raames.
Suurema tõukejõu ergonoomiaalasele tegevusele peaks andma Eesti Vabariigi plaanitav ühinemine Euroopa Liiduga, kus on Euroopa Nõukogu poolt täpselt paika pandud direktiivid erinevate töökeskkondadele ning mille täitmist ka nõutakse.
Kasutatud kirjandus :
www.google.ee
tööohutuse ja töötervishoiu seadus.
http://www.hot.ee/ergonoomika2002/Toostusergonoomika.ht m

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk · .odt · 55 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

K2tslin Õppematerjali autor

Info tööohutuse ja ergonoomika kohta

Ergonoomika tööohutus tööstustes tööohutus

Kasutatud allikad

https://www.google.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

Ergonoomika ja tööohutus tööstustes

Referaat Ergonoomika ja tööohutus tööstustes Koostaja: Kursus: Juhendaja: 2007 Sissejuhatus Tööstuses omab ergonoomika väga tähtsat, kui mitte isegi strateegilist osa. On oluline, et töötajaid ei kimbutaks seljavalud, tööõnnetused, haigused ega muud tervisega seotud probleemid. Vajalik on küll kohe alguses ettevaatlik, täpne ning hea tervisega personal muretseda, kuid kui ei hoolitseta heade töötingimuste ning tööturvalisuse eest, võivad varsti töötajad lahkuda või neist jääb järele vaid inimvare, mis ei suuda efektiivselt töötada. Heade

Ohuõpetus

pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia

pdf

Vundamendid-konspekt eksamiks

SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlto^ d, oc< cl'*r,Q'a* . -u H^r,vr;

Vundamendid

115

pdf

Student World Atlas (Maailma atlas)

Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)

Geograafia

pdf

Füüsika 5-nda kt variandid

,..,F.lJ ]f.. VONKUMISED Ja LAINED 05. detsember2005 1., H-armoonilircit vonkuva punkti v6nkeamplii,uud oD 8 cm, nurksagedus4 s-r, algfaaj 2.3. Md.Srata s:lle prrnkti kirms hetkel. kui tcna h;h,e on -0.{j fi.r. 2. Mid"rata poc Liinduktiivsu,r, teades,et sel,eaktiivta liist rs on 20 oomi.ja 50 Hz sageCur,egi. 1U0 V amplit l dpinge tet:itab poolis 3-irml,risc amplituudiga vaheldurvoolu. 3. Kumroipael., oLsa ripute.l.i ra"skus,r,ilir icral ver.iku; paela I {rm pikemaks, Miltise pe,rioodiga haklrLb raskus v6ukum:r, kui i.a l.asakaahlt viilia viia? 4. ArvutaTe erattstrsl:,Line levi niskiinrsve::s, r[rrmclas..ssLegurB : 2.1010AI/m2,tihecus l0rkg/'l7r'I ia Le:dkcka sagpdrsclc 3000 Fiz ,.astav lair epikkus.

Füüsika

pdf

Füüsika kontrolltöö nr. 5 - VONKUMISED ja LAINED

Füüsika

pdf

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb ka viiljaspool neid (niiiteks vesi). keemikut

Bioloogia

Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi-Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest

186

pdf

Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.

Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri

Kultuuriajalugu

Rohkem sarnaseid