Referaat Ergonoomika ja tööohutus tööstustes Koostaja: Kursus: Juhendaja: 2007 Sissejuhatus Tööstuses omab ergonoomika väga tähtsat, kui mitte isegi strateegilist osa. On oluline, et töötajaid ei kimbutaks seljavalud, tööõnnetused, haigused ega muud tervisega seotud probleemid. Vajalik on küll kohe alguses ettevaatlik, täpne ning hea tervisega personal muretseda, kuid kui ei hoolitseta heade töötingimuste ning tööturvalisuse eest, võivad varsti töötajad lahkuda või neist jääb järele vaid inimvare, mis ei suuda efektiivselt töötada. Heade
ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlto^ d, oc< cl'*r,Q'a* . -u H^r,vr;
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
,..,F.lJ ]f.. VONKUMISED Ja LAINED 05. detsember2005 1., H-armoonilircit vonkuva punkti v6nkeamplii,uud oD 8 cm, nurksagedus4 s-r, algfaaj 2.3. Md.Srata s:lle prrnkti kirms hetkel. kui tcna h;h,e on -0.{j fi.r. 2. Mid"rata poc Liinduktiivsu,r, teades,et sel,eaktiivta liist rs on 20 oomi.ja 50 Hz sageCur,egi. 1U0 V amplit l dpinge tet:itab poolis 3-irml,risc amplituudiga vaheldurvoolu. 3. Kumroipael., oLsa ripute.l.i ra"skus,r,ilir icral ver.iku; paela I {rm pikemaks, Miltise pe,rioodiga haklrLb raskus v6ukum:r, kui i.a l.asakaahlt viilia viia? 4. ArvutaTe erattstrsl:,Line levi niskiinrsve::s, r[rrmclas..ssLegurB : 2.1010AI/m2,tihecus l0rkg/'l7r'I ia Le:dkcka sagpdrsclc 3000 Fiz ,.astav lair epikkus.
,..,F.lJ ]f.. VONKUMISED Ja LAINED 05. detsember2005 1., H-armoonilircit vonkuva punkti v6nkeamplii,uud oD 8 cm, nurksagedus4 s-r, algfaaj 2.3. Md.Srata s:lle prrnkti kirms hetkel. kui tcna h;h,e on -0.{j fi.r. 2. Mid"rata poc Liinduktiivsu,r, teades,et sel,eaktiivta liist rs on 20 oomi.ja 50 Hz sageCur,egi. 1U0 V amplit l dpinge tet:itab poolis 3-irml,risc amplituudiga vaheldurvoolu. 3. Kumroipael., oLsa ripute.l.i ra"skus,r,ilir icral ver.iku; paela I {rm pikemaks, Miltise pe,rioodiga haklrLb raskus v6ukum:r, kui i.a l.asakaahlt viilia viia? 4. ArvutaTe erattstrsl:,Line levi niskiinrsve::s, r[rrmclas..ssLegurB : 2.1010AI/m2,tihecus l0rkg/'l7r'I ia Le:dkcka sagpdrsclc 3000 Fiz ,.astav lair epikkus.
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb ka viiljaspool neid (niiiteks vesi). keemikut
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri
Kõik kommentaarid