Gooti stiil (0)

KLAASIMAAL
Vitraaž - koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad , mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu.
Pilt. Chartres 'i katedraal . Ilusa klaasakna madonna.
Pilt. Sainte-Chapelle. Külgvitraažid.
SEINAMAAL , TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga)
Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele , kuna seal olid väikesed aknad.
Giotto di Bondone (1266/1276 - 1337 ). Seinamaalide meister.
Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast."
Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik /ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha.
MINIATUURMAAL
Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine.
Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid.
Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat.
Miniatuurmaalidel olustikustseenid ning rikkalikud maastiku- ja arhitektuurikujutised.
Kordamisküsimused
1. Millal tekkis Gooti stiil? Mille järgi sai nime?
2. Arhitektuuri tunnused (põhiplaan ja sisemus).
3. Arhitektuuri tunnused (fassaadil).
4. Kirjelda Gooti skulptuuri (TABEL!).
5. Kirjelda Gooti miniatuurmaali .
6. Kirjelda Gooti seinamaali.
7. Gooti stiili kaks kõige tüüpilisemat tunnust.
8. Gooti stiili tugisüsteem (ehitise osade tundmine pildilt).
9. Mõisted: pietà, maarjakabel , madonna, vitraaž, fiaal, vimpergid , Kuningate galerii, perspektiivportaal .
10. PILDID
8. Vastus on teravatipulised kaared ja roidvõlvid.
1. Gooti stiil jaguneb kolme ajajärku: 1) Vara- Gootika (1140-1200) 2) Kõrg-Gootika (1200-1350) 3)Hilis-Gootika (1350- 1525 ). Kestis 14. – 16. Sajandini.
Nimetus gooti tuleb ammu hääbunud Gooti hõimu järgi
2 Joonis 1
3.Joonis 2
4.Jumalat austav, õndustunnet väljendav, imetlev, temaatika usuline, kujutati inimese hingeelu . Oli levinud Gooti poos- S – tähte meenutav figuuri paigutus .
5.Kuni 14. Sajandini oli taust tasapinnaline, figuuridele langes valgusvari. 14. Sajandi teisel poolel lisandus maastikulise fooni kujundamine. Miniatuurmaalidel olid tihti olustiku stseenid ning rikkalikud maastiku- ja arhitektuurikujutised.
6. Itaalia kirikutes oli rohkem levinud seinamaalid , kuna seal olid kirikutes väikesed aknad ja seinamaalidele oli rohkem ruumi. Inimese kujutis on looduslähedane ja tõetruu. Maastik ja ruum olid tinglikumad. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha.
7. Teravtipulised kaared ja roidvõlvid.
8.Joonis
9. Pietá- skulptuur , mis kujutab Neitsi Maarjat hoidmas surnud Jeesust
Maarjakabel-suurim kabel kabelite pärjas
Madonna- Neitsi Maarja
Vitraaž- koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad; mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde; kirkad värvid; eesmärgiks jutustav sisu.
Fiaal- tehistorukesed; torni taoline kaunistus, mis lõppeb pika püramiidja kiivriga (torni katus) ning seda krooniva ristlillikuga
Vimpergid-ehisviilud; paiknevad portaalide ja akende kohal, on kaunistatid skulptuuride ja dekoratiiv detailidega
Kuningate galerii- fassaadil olevates teravkaarelistes niššides paiknevad kuningasskulptuurid
Perspektiivportaal- koosnes mitmetest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist. Igale löövile oli oma sissepääs. Domineeris kolm perspektiivportaali.
10.Pildid.
Pilt 1. Oleviste kiriku tähtvõlvid.(P)
Pilt 2. Lehvikvõlv(P)
Pilt 3. Notre Dame. Jumalaema kirik Pariisis. (Vara-Gooti.)(P)
Pilt 4. Chartres'i katedraal. (Kõrg-Gooti.)(P)
Pilt 5. Reims 'i katedraal. (Kõrg- ja Vara-Gooti)(P)
Pilt 6. Amiens'i katedraal. (Kõrg-Gooti.)(P)
Pilt 7. Beauvais'i katedraal. (P)
Pilt 8. Carcassonne'i linnamüür. (P)
Pilt 9. Mont-Saint-Micheli klooster . (P)
Pilt 10. Canterbury katedraal.(I)
Pilt 11. Westminster Abbey katedraal.(I)
Pilt 12. Salisbury katedraal.(It)
Pilt 13. Milano toomkirik .(It)
Pilt 14. Doodžide palee Veneetsias.(It)
Pilt 15. Strasbourg'i toomkirik.(P/S)
Pilt 16. Kölni toomkirik.(S)
Pilt 17. Maarja kirik Lüübekis.(S)
Pilt 18. Pühakud Chartres'i katedraali portaalil. (Vara-G.)(P)
Pilt 19. Reims'i katedraal "Viimne kohtupäev". (Kõrg-G.)(P)
Pilt 20. Naumburgi katedraal. Ekkehard ja Uta.
Pilt 21. Jumalaema kirik, Madonna.(P)
1. 2. 3.4.
5. 6. 7.
8.9. 10.
11.12. 13.
14. 15. 16. 17.
18.1920. 21.
Konvendihoone - 14. Sajandil valitsevaks korrapärane linnusetüüp. Pärit preisimaalt. Nelinurkne siseõu, millel neli tiiba ja kolm korrust. 1 korrus: majapidamisruumid, 2 korrus: söömine, magamine , kirik, koosolekud , kindluspealiku ruum, 3 korrus: kaitsekorrus.
Diele- koda (seal oli lahtise koldega mantelkorsten )
Dornse- kojatagune, kaminaga köetav ruum
Kastell -linnus – nelinurkse müüriga piiratud ala
Tornlinnus - sobis väiksemale kaitsemeeskonnale. Ajastule iseloomulikult oli soodsaim rünnata ülevalt alla ja kivist torni sai edukalt kaitsta. Ehitati tihti ümber kaitsekraave. Tornikujuline
Neemiklinnus- müüri ja kraaviga eraldatud osa mäest; müür ehitati piki mäeharja, mis kulgeb enamasti korrpäratult looklevana
Etikukivi- asetsesid tihti väljas trepi kõrval, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, sümboolset teksti või kujutist. Mõned võisid olla dekoreeritud majasisesel ukseaval