50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KatriinV
Õppematerjali autor
Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitlust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlaste loomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Under kirjutas õnnelikust armastusest tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägenduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. Armuõnne ja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Johannes semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene,
radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt. Ajalehtede rolli oli tollases eesti ühiskonnas väga tähtis, neis avaldati ka uuemat ilukirjandust. Kirjanduse üldilme · 19.-20-saj. valitses kirjanduses realism ja rahvusromantika. · Proosas oli esikohal ühiskonnakriitiline realism. · 20.saj. algul E. Vilde ajalooline triloogia ja A. Kitzbergi paremikku kuuluvad teosed. · Realistliku proosaga debüteeris A. H. Tammsaare, M. Metsanurk jt. · Luule järgis vanaromantilist 19.saj. ärkamisaja laadi.(A. Haava, K. E. Sööt, J. Liiv) · Sajandi alguses tõusis juhtkohale- Noor-Eesti rühmituse tegevuse tulemusena uusromantism. ( Ridala ja Enno luulekogud, Tuglase ja Tammsaare proosaraamatukogud ning Noor-Eesti III) · 1914.a alanud I Maailmasõda tähendas kultuurielule tagasilööki. · 1917. Veebruarirevolutsioon pani kiiremini liikuma poliitilise kui ka kirjanduselu.
' NOOR-EESTI 1905-1915 1901 1902 ilmus tartu gümnaasiumiõpilaste Gustav Suitsu kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired" 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti" see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905nda aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu eesti vaimsust ja kultuuri. I 1905 II 1907 III 1909 IV 1912 V 1915 Rühmitusse kuulusid: Tuumiku moodustasid Gustav suits, Friedeberg Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, V. Grünthal - Ridala, Ainu Kallas, Jaan Oks 1912.aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti liikmeid oli 61 Noor-Eesti üks eesmärk oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduse uusi suundi
3. NE liikmed (Jaan Oksast, Johannes Aavikust pisut tausta), liikmed olid ka kunstnikud! - -Gustav Suits- ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - -Johannes Aavik- keeleuuendaja, nt uued sõnad laip, relv - Bernhard Linde - Aino Kallas - Villem Grünthal Ridala - Marie Under - A H Tammsaare teoseid avaldati ka - Friedebert Tuglas - Jaan Oks-Leisist, ta luule naturalistlik, inetut peetakse ilusaks - Koostööd tegid Kristjan Raud, Konrad Mägi, Nikolai Triik- illustratsioon. 4. NE tähtsus eesti kultuuripildis - Uute autorite tulek - Kirjastuse loomine - Arendati sõnavara - Lääne Euroopa kirjanduse tutvustamine - Kadunud kirjanike ,,päästmine" Liiv, Peterson - Tõlke tegevuse uus kvaliteet 5. Gustav Suitsu elulooline ülevaade - 1883-1956 - Sündis lõuna Eestis, koolmeistri poeg
NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904.aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu 1905.aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Neil ilmus 5 albumit : ,,Noor-Eesti I" 1905 ,,Noor-Eesti II" 1907 ,,Noor-Eesti III" 1909 ,,Noor-Eesti IV" 1912 ,,Noor-Eesti V" - 1915 1 Kes sinna kuulusid / asutasid : Gustav Suits, Fr.Tuglas, Bernard, Linde, J.Havik, V.Grünthal Ridala, Aino Kallas, Jaan Oks.
kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist. Rühmitus jagatakse kolme perioodi: I 1901-1905-Ettevalmistav ja isamaalik-rahvuslik. II 1905-1909-Revolutsioonilis-sotsiaalne III 1909-1916-Kunstilis-esteetiline Noor-Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliselt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teistmoodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole. Rahvahulkadeni nooreestlaste looming ei jõudnud, sest haritlastest lugejaskond oli alles liiga hõre, ka poliitiline ja maailmavaateline erinevus. Noor-Eesti teened 1)Vormi rõhutamine-Tuglas on öelnud-,,Mitte sisu vaid vorm, mitte mis vaid kuidas" 2)Noorte autorite esitamine 3)Asjatundlik kirjanduskriitika-vorm, kompositsioon, stiil, aine, teema jne
Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu. PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste
reklaamimisel, üksteise arvustamisel ja väljastpoolt tuleva kriitika pareerimisel. Kirjastamine nii rühmituse ühisväljaannete kui üksikute siurulaste raamatute avaldamine, oli ,,Siurule" esmatähtis ülesanne. Selleks tehti edukaid ringreise, korraldades kirjandusõhtuid, mis olid tulutoovad raamatute väljaandmiseks. See tõi ka noortele autoritele tuntust. ,,Siuru" vallutas raamatuturu. Laia leviku põhjuseks oli ka noore luule värskus ning elulised teemad, mis puudutasid teisigi inimesi peale kirjandustundjate. ,,Siuru" rühmitus avaldas oma tegevusajal üle 30 eri raamatu alguspäraseid esmatrükke. Ühisväljaannetena ilmusid 3 ,,Siuru" albumit (I 1917, II 1918, III 1919) ja koguteos ,,Sõna (1918). Ülejäänud olid siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A. Gailit ,,Muinasmaa" 1918) ja F. Tuglase reisikiri (,,Teekond Hispaania" 1918).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid