sürrealistliku romaaniga. Iseloomustage Josef K.-d ja teisi tegelasi Josef K. teose peategelane, kes töötab pangas. Ta on ambitsioonikas, taibukas, igati kompetentne ja pigem arutlev kui lahke. Oma arreteerimise pärast satud mees üha suuremasse depressiooni ja halveneb ka tema töö kvaliteet. Ta justkui ei suudagi enam oma tööle keskenduda ja selmet tegeleda oma klientidega, otsib ta pääseteed kogu sellest kohtujamast. Ta võitleb nähtamatu vaenlasega, kelle tegelikku võimu ta esialgu ei suudagi aimata. Preili Brüstner on kaunis naine, kes elab K.ga samas majas. K. paistab temast justkui sissevõetud olema, kuid ei julge seda naisele päriselt tunnistada. Preili lubab mehel ennast ühel õhtul suudelda, kuid hiljem lükkab ta kõrvale, nii, et mees jääb vaid abituna ealt vaatama. Proua Grubach majaperenaine, kes pidas K.st väga lugu ja tahtis talle igati meele järele olla. Koristas ja tõi igal hommikul süüa
Roheline sümboliseerib maa ääretuid vihmametsasid. Kollane romb kujutab maavarasid, eriti kulda ja teemante. Sinisel kettal olev tähekujund kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15. novembril 1889. Lipul kehtib põhimõte, et tähtede arv vastab osariikide arvule, kuid tähti ei lisata automaatselt. Praegused 27 tähte tähistavad 26 osariiki ja pealinna Brasìliat, igal osariigil on oma täht. Tähtede kaart kujutab tähtede, mida on viies suuruses, tegelikku suurust ja asukohta taevavõlvil. Tähekaardi keskel on lõunataeva tuntuim tähtkuju, "Lõunarist", mis sümboliseerib Brasiilia rahvaste vabadustahet. Sinine ja valge pärinevad kunagiselt Portugali Kuningriigi lipult. Brasiilia vapp
ei tulnud. Tartuffe kasutas ära Orgoni hirme pattude ees. Ta suutis Orgonile nii peenelt Raina Rahnel 10e 03.05.2009 ajusse pugeda, et too ei liigutanud lille ka enne kui ta oli saanud Tartuffe heakskiidu selleks. 7. Autor naeruvääristab usuvagadust ja pühameestena esinevaid petiseid. Ta tõi välja selle kuidas pühamehed varajavad oma tegelikku palet vagaduse katte loori all. Et tegelikult ei taha usumehed puhastada hinge ja suunata inimesi loobuma oma maistest varadest ja rikkustest, vaid tegelikult ihkasid nad saada seda kogu vara enda võimusesse. 8. Tartuffe ilmub lavale alle kolmandas vaatuses. Enne seda tutvustatakse sisse kogu toimuv, kes keegi on ja mis tähtsus temal selles romaanis on. Samuti tuuakse välja iga tegelase arusaam ja arvamus romaani peategelasest Tartuffest. 9
objektiivselt käituda. III aforism Kui me ei tea põhjust ei saa me ka muuta tagajärge. Kui meil tekib, mõte mida tahame teostada, siis kõik tegevused, mida me edasi teeme on vajalikud selleks, et saavutada see algidee. Hõimuiidolid Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel. Inimene samastab end mõne esemega kannab talle üle iseloomujooni, mida tal olla ei saa nagu näiteks rõõmus, kurb ja muud. Selline analoogia ei lase meil näha asjade tegelikku olemust. Näiteks: 1) taevakehad liiguvad mööda täiuslikke ringjooni 2) tule lisamine elementide hulka, et saada neli elementi millest maailm koosneb. Koopaiidolid Koobas nagu mingi õõnsus meie sees, kus erinevad mõtted käivad ringi ja kus need muutuvad vastavalt meie kogemusele. Sageli juhtub nii, et me lihtsalt andume mõnele mõttele ja sellest saab meie kinnisidee. Pidevalt muutuv ja mõjutatav, peaaegu juhuslik on see, mis mõttetega seal võib juhtuda
lausestruktuurile tutvustades samas uut moodi väljendit; või struktuurne paigaldamine (nt Science- fiction), mis tutvustab uut keelde paigutatud konstruktsiooni. Aja möödudes, saavad paljud paigaldused (nagu ka laenud) lahutamatult keele osaks, kuid võivad muutunud semantiliselt, muutes need faux amis (,,valedeks sõpradeks"). Tõlkijad on rohkem huvitatud uutest paigaldustest, mis suudavad täita tühimiku, kasutamata tegelikku laenamist (,,économiquement faible" prantsuse keelne paigaldus, mis on võetud saksa keelest). Sellistel puhkudel on soovitatav luua uus sõnavaraline vorm kasutades kreeka või ladina juuri või kasutada konversiooni. Protseduur 3 Sõnasõnalise tõlke puhul on tõlkija töö piiratud sihtkeele kasutusõigsusest kinnipidamise jälgimisega. See on otsene lähtekeelse teksti üleviimine grammatiliselt ja idiomaatiliselt vastavasse sihtkeele teksti
Seega on ekslik seostada jumalaid meie maailmaga. Järeldused: 1. Üks lahendustest on, et Jumal ei ole üdini hea. Headus ja kurjus on kõigest miski, mida inimesed tajuvad kui kasulik ja kahjulik iseendale. Jumal aga ei pruugi olla inimeste moraalistandarititega, seega ei saa öelda, et jumal oleks hea või halb... 2. Teine teooria pakub, et me mõistame asju kurjusena, kuna me ei suuda mõista Jumala tegelikku plaani, et see ei jõua meile kohale, kuna Jumal ei ole meiega samal tasemel. Nt kui ema viib lapse arsti juurde vaktsineerimisele. 3. Kurjust iseenesest ei eksisteeri, on olemas ainult headuse puudumine. See on sarnane külm vs soe, valgus vs pimedus 4. Kurjus ja headus on omavahel komplemetaarsed ning moodustavad terviku. Üks ei saa eksisteerida teiseta. Nt nagu ka kaastunne saab olla ainult siis, kui on kannatus, vaprus-oht, jne
3.Wolandi ja tema kamba tähtsus: Nad kujundavad Moskva elanike saatusi, nendega manipuleerides. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalat. Samuti kritiseerisid ühiskonda ja jagasid kriitikat ka riigikorra suhtes. Nende tegevuse eesmärgid: Saada teada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku sellesse linna. Samuti võib tuleku eesmärgiks olla, et ära viia Meister, Margarita ja romaani käsikiri. Autori suhtumine Wolandisse: Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi. Woland ise on kujutatud kui sümpaatne ja õiglane, kuid samas kes on karistav pattude- näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Samuti ei ole Bulgakov kujutanud teda kui Piiblis tuntud saatanina, vaid hoopis teispoolsuse valitsejana, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust. 4.Mis juhtus Varieteeteatris tegelikult? Varieteeteatris astus lavale Woland oma kaaslastega
„Bridget Jones: täitsa lõpp“ ning osales samanimeliste filmide stsenaariumi kirjutamisel. „Bridget Jones: poisi järele hull“ on Fieldingi viies romaan. Autoril on kaks last ja ta elab Londonis, vahetevahel ka Los Angeleses. Arvustused jaotuvad kaheks: ühed, kus kiidetakse, et hoolimata aastate möödumisest pole Bridget Jones pea põrmugi muutunud. Seda just probleemide ja igapäevalisuse näol. Teised arvustued aga leiavad, et kolmas raamat on „õhust võetud“ ehk tegelikku vajadust kolmanda raamatu järel polnud, eriti kuna teises oli peategelane jõudnud oma eluga õnne ja õnnelikuseni. 3. Teose probleemistik ja ideestik (Too välja teose peaidee ja 3–4 probleemi teosest) Teose põhiideeks oligi peategelase probleemid vallalise üksikemana ja nende probleemide lahendamine. Üheks probleemiks oli eelmistest raamatutest tuttava Mark Darcy ehk peategelase abikaasa ja laste isa surmaga hakkama saamine ning leppimine. Seejuures oli peavalu tekitav
Selle vastu räägib aga pidev projektitamine, et kuidagigi oma tegevust rahastada. Kui tahta, et mootor töötaks ja ka kasu tooks, peab sellesse ka pidevalt investeerima. Kolmandaks, mootorit on vaja alati täiustada, vahetada vanad ja kulunud osad uuematega. Seega peab meil olema erinevad sidemed varuosade pakkujatega. Eestis jääb aga vajaka sellistest kokkupuudetest, eriti just ettevõtetega. Praegu teeb Eesti teadust rohkem teaduse pärast, arvestamata tegelikku tööturu ja arenguvajadusi. Toon näite Jaapanist, Sealne teadlane saab oma lahendatava probleemi kohalikelt ettevõtetelt nagu Samsung või Kia. Leiutis jõuab juba poole aastaga turule ja teenib töösse panustatud raha kordades tagasi. See on kehv näide, sest Eestis jääb puudu oma kapitaliga ettevõtetest. Välisettevõtted aga ei ole nii altid Eesti ülikoolidega koostööd tegema. Kui on valida Stockholmi ja Tartu ülikooli vahel, valitakse
Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012 Taaniel Rebane Peeter Tiimus Rander Süld Jalmar Mäe Eesti kommertspanganduse algus Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. 1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära. 1993. aasta põhikapitali miinimummäär 6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni. Eesti kommertspanganduse algus Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged -- see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma.
keskmine brutopalk on jälle kasvanud ja ,et kui hästi meie rahvas elab, kuid minu arvates see on täielik absurd. Inimeste maksejõukus ei kasva mitte mingil moel, lähed poodi ja näed, et asjad kallinevad palju kiiremini kui inimese palk jõuab kasvada. Nagu ma eelnevalt mainisin tühipaljas uudis, et kõik on hästi ei muuda tõsiasja, et reaalsus on täielikult vastupidine. Viimasel ajal on uudistes ka juttu olnud sellest, et see ilusioon keskmisest palgatõusust ei muuda kuidagi tegelikku olukorda ja tegelikult olukorra muutmiseks oleks vaja korraga miinimumpalk tõsta paari saja euro võrra, et tekiks reaalne vahe sisse ja, et midagi muutuks. Tööandjaid survestades võib olla kunagi tekib ka olukord, kus inimesed kes on olukorrale juba käega löönud soovivad jälle omale tööd leida ja tekib jälle terve ja konkurentsivõimeline tööturg. Tööandjatel on ju ka põhjuseid võtta, et inimesed ei taha tööle tulla ja pole kellegi
millisena ta hetkel neid ümbritsevat ette kujutab, missugune ilm on, milline on taevas. Ta tundus olevat leppinud sellega, et ta pime on ning tunnetas kogu ümbritsevat maailma, kordagi nägemata seda saart kus nad olid. Samuti meeldis talle oma lapsepõlve meenutada seda aega, mil ta veel nägija oli. Valisin just selle tegelase, sest ta oli kunagi olnud nägija, ta teadis milline maailma tegelikult välja nägi ning ta suutis seda ette kujutada, vaimusilmas näha tegelikku maailma, luua endale kuuldavate helide põhjal vaimusilmas visuaalne pilt ümbritsevast keskkonnast. Ta teadis, mis tunne on olla nägija. 5. Teose miljöö Teose tegevus toimus pimedal ajal, öösel või hilisõhtul kuskil saare peal. Läheduses asus mingi loss või kirik. Tundus olevat tuuline ilm, võimalik, et enne sügisel täpselt enne talve, enne lume mahatulekut. Tegelased tundusid olevat välitingimustes.
Vali üks: a. aktsionäridele b. pikaajalistele kreeditoridele c. lühiajalistele kreeditoridele d. klientidele Küsimus 3 Küsimuse tekst Investeerimiskeskuste põhieelis seisneb selles, et Vali üks: a. tema loomise ja käigushoidmise kulud on suhteliselt väikesed b. ta tagab kindla kontrolli kulude üle c. ta tagab põhjaliku, kõikehõlmava mõõtmise üksuse tegevuse hindamiseks d. kulunormatiivide kasutamine tagab standardi, millega saab võrrelda tegelikku toimimist Küsimus 4 Küsimuse tekst Kasumikeskusi Vali üks: a. saab kasutada ainult siis, kui organisatsioon on detsentraliseeritud juhtimisstruktuuriga b. saab kasutada nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud juhtimisstruktuuriga organisatsioonides c. saab kasutada ainult siis, kui organisatsioon on on tsentraliseeritud juhtimisstruktuuriga d. ei saa kasutada, sõltumata sellest, kuivõrd tsentraliseeritud on otsuste langetamine Küsimus 5 Küsimuse tekst
Verduni lahing Riin Pajumets 11b Verduni lahing Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Verduni lahing oli esimeses maailmasõjas üks hullemaid ja samas ka mõttetumaid, sest sakslaste soov prantslased puruks lüüa kukkus läbi, kokku hukkus mitu kuud väldanud mammutlahingus miljon noort meest. (Verdun, 1916) Eellugu 1916. aasta alguseks oli Läänerinne jõudnud tupikseisu. Ei Saksamaa ega Antant suutnud enam ette võtta ühtki pealetungi, mis poleks uppunud ründavate vägede verre. Aastal 1915 kasutusele võetud mürkgaasid polnud samuti soovitud toimet avaldanud. Saksa armee kindralstaabis sündis idee patiseisu murdmiseks. Tuli rünnata sellisel määral, et üks Antanti osalistest (eelkõige Prantsusmaa) väljuks sõjast kurnatuse tõttu. Kuna Prantsuse idapoolse kaitseliini üks tugisa...
Mida tõusiklikust eluviisist välja saab lugeda? Vana Euroopa vaatab sarkastilise muigega eemalt seda pidevat rahale korraldatud võidujooksu ja ahnust, mis Eestit iseloomustab ning laiutab teadmatuses käsi. Talle näib arusaamatuna, miks Eesti just nõndasugune on ja eestlane niimoodi käitub. Mõtleb, et ehk tõesti on vanajumal loonud rahvused erinevad, mõne veidi totrama kui teise. Kuid Eestis elav inimene mõistab eestlasliku käitumismustri tegelikku palet paremini, kui ükski teine ilmakodanik ning lõppude lõpuks, kas siin aset leidev konkureerimine üdini halb ongi? Konkurents teadupoolest paneb rohkem pingutama ja seeläbi luuakse eeldused arenguks. Hea õnne korral edastame ühel päikselisel päeval nii mõndagi loorberitele lebama jäänud täna edukaks peetavat Euroopa riiki. Näiteks Kreekat, mille majandus Euroopa Liidu abipakettide kiuste näib põhja vajuvat nagu uppuv laev merel. Oleks vaid
inimestel on vabadus jaguneda alati ühte või teise arvamusleeri, vastavalt oma meelsusele, veendumustele või huvidele. Huvide kokkupõrke võimalusel ja konfliktide loomulikul tekkimisel oli Mill arvamusel, et ühiskonnal on õigus sekkuda, hukka mõista ja õigusega piirata inimese toimimisvabadust juhul, kui tema tegudel on teistele inimestele ja ühiskonnale kahju tekitav mõju ehk siis enesekaitseks kellegi teo eest. Milli arvates ületataksegi vabaduse piirid siis, kui tekitatakse tegelikku kahju indiviidile või ühiskonnale üldiselt. Edasi peaksid sellega aga tegelema juba kõlbluste ja seadustega tegelevad ametkonnad. Inimeste vabadust taltsuvad seadused. Seadused võivad olla inimeste piiramiseks või nende kaitseks. Harva võetakse seaduste loomist kui lihtsalt ühiskonna reguleerivaid abivahendeid. Kui kõigile kehtiks vaid enda loodud vabaduse ja õiguste piirid, satuks need kindlasti konflikti ,,naabriga"
Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Maapäeval teatas ta vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja vere poliitikaga". Nende sõnadega hakati hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna. Kuningas Wilhelm 1. toetas valitsusjuhi tegevust. Aja jooksul kujunes Wilhelm I. ja Bismarcki vahel liit, kus vormiliselt esimene mees oli kuningas, kuid tegelikku poliitikat teostas valitsusjuht. Bismarck ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega ja tegutses oma tahtmist mööda. Ta valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta ning viis ellu sõjaväereformi, nagu oli kavandatud. Bismarcki-vastased poliitilised jõud ei suutnud tema vastu midagi ette võtta.2 Otto von Bismarck 2 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 29.05.13 3.SAKSAMAA ÜHENDAMINE
näidatakse füüsiline või juriidiline isik, kelle korraldusel antakse kaup välja. Orderi-konossementi võidakse edasi anda nimeliste või blanko-ülekandepealdiste järgi. Esitaja (ettenäitaja)-konossemendid (Bearer Bill of Lading) konossemendis puuduvad viited konkreetsele kaubasaajale ja korralduse andjale. nende väljastamise aja alusel Lastiveoks vastuvõtu konossement (Received for Shipment B/L) antakse välja enne kauba tegelikku laadimist ja tõendab, et kaubavedaja on kauba vedamiseks vastu võtnud. Laeva nimi võib puududa ja seda asendab laevafirma nimi. Vastuvõtukonossementi kasutatakse põhiliselt seepärast, et "Shipped on board"- konossemente ei jõuta enne laeva saabumist sihtsadamasse toimetada.* Laevakonossement (Shipped on Board B/L) väljastatakse tegelikult laevale laaditud kauba kohta, antakse välja alles peale kauba laevale laadimist. Selles näidatakse tingimata laeva nimi.
Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. 3. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. 4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud. Strateegilised ja operatiivsed plaanid Plaanid, mis kehtivad kogu organisatsiooni kohta, kehtestavad organisatsiooni üldised eesmärgid ja püüavad organisatsiooni määratleda oma keskkonna suhtes, on strateegilised plaanid. Plaanid, mis kirjeldavad detaile, kuidas üldisi eesmärke saavutada, on operatiivsed plaanid. Operatiivsed plaanid
eesmärkide kaudu, mõõtes teostatud teenindamist. o Klienditeeninduse tase on seotud üksikute mõõdetavate elementide tasemetega ja sellist seotust tuleks kasutadatervikliku klienditeeninduse planeerimisel. o Selleks, et klienditeeninduse tasemest oleks võimalik rääkida, tuleb mõistetega seostada mingi kindel klienditeeninduse element. o Elemendile omakorda tuleks määrata mõõdik ja kontrollarv, millega oleks tegelikku teenindustaset võimalik võrrelda taotletavaga. o Kui terviklikku klienditeenindust hakatakse jaotama mõõdetavaiks elementideks, leidub selliseid üksikuid elemente kümneid. o Seetõttu on kasulik liigitada elemente suurtematesse kategooriatesse teatud põhimõtete järgi. o Juhul, kui kasvõi üks võtmeelement on jäetud teenusepakkuja poolt unarusse ja pole taseme, võib see viia alla klienditeeninduse taseme tervikuna.
vedeliku oma kaalust, - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest. 7.Võrrelge mehaanilisi ja vedelikmanomeetreid nende töötamise põhimõtte seisukohalt. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse võrdlus. Vedelikmanomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel, et vedelikule tekitatud rõhk antakse edasi igas suunas võrdse jõuga. Vedelikmanomeetrid näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seiskohalt. Nad sobivad vaid suhteliselt väikeste rõhkude mõõtmiseks.Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Põhimõttel: mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Taoline mõõtmismeetod eeldab mõõtmisvigade, mis on tingitud ülekande deformeeritav element - manomeetri näidik ebatäpsusest, aga ka deformeeritava elemendi " väsimisest", teket
...................................................................7 Kasutatud kirjandus................................................................................................................8 Lisad.......................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Perspektiivi abil korrastatud pildimaailm väljendas veendumust, et tegelikku maailma on võimalik mõista ja valitseda. Uute pildimaailmade tekkimise taga peitus küsimus, kas on olemas miski, mida võiks nimetada tõeliseks reaalsuseks, ja kas see miski ei sõltu pigem meie vaateviisist. Maneristid, nagu ka El Greco muutsid reaalsust jäljendava illusionistliku pildiruumi vaimseks pildiruumiks, kujutades seda, mis on tegelikkuses nähtamatu ning ainult vaimusilmas tabatav. Manerismis, mille ainsaks mõõdupuuks on kunstniku isiklik
Seesama jõgi (2007) Lasteraamatud Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Raske on kergeks saada Lihtne on olla kinnine, Kerge on raske olla mitte näidata välja oma raske on kergeks saada tegelikku olemust. hõlpus on olla Kui oled juba teeselnud kes me ei ole kedagi teist, siis on lõpuks endalgi raske aru vaev õppida olema saada, kes sa tegelikult kes me oled. päriselt oleme Öömõtted Seegi suvi veereb üle õue tihenevasse hämarikku nagu kirju kerge pall. Lapsepõlv möödub
Kubismist lähtusid veel Charles Demuth ja Stuart Davis kelle aineks olid masinad ja suurlinna motiivid. Modernismile vastas enamik publikust ja ka suurem osa kunstnikest, kuna avangardistlike eurooplaste jäljendajaid peeti ebaameerikalikuks. Euroopast lahku löömiseks otsisid kunstnikud ameerika kunstile "oma teed", mida loodeti leida realismis. Ameerikas oli kaks realismi suunda. üks neist sotsiaalne realism, mille rajas Robert Henri, see oli vahel satiiriline ja kujutas tegelikku suurlinna elu, meeleolu enamasti sünge. Laiemalt levis nn regionalistide looming. Regionalistid olid romantilisemad, nad väärtustasid väikelinnade ja farmide rahulikku ja töökat elu ning USA regioonide omapära. Kuulsaim regionalist oli Thomas Hart Benton. Veel Grant Wood ja Andrew Wyeth. 1929. aasta majanduskriis kukutas kunstnike teenimisvõimalusi katastroofiliselt. 1934. aastal presidendiks saanud Roosevelti uus majandus- ja sotsiaalpoliitika andis neile võimaluse
Flaubert ,,Madame Bovary" Võrrelge Emma tegelikku ja unelmate elu! Emma luges noorena palju romaane ja nende abil fantaseeris ta põnevast ja romantilisest elust kõrgklassis, kuigi ta ise oli pärist tavalisest mõisahärra perekonnast. Abielludes noore Bovary'ga, lootis, et pääseb keskklassist, et koos mehega nad pürgivad paremasse seisusesse, aga kõik juhtus sootuks teisiti. Tuli hoopis välja, et noor Bovary soovis oma unelmate naisega head ja rahuliku elu. Veel suurema tõuke oma fantaasiaid realiseerida andis ball, mille korraldas
ajsaoluks. Tuletame meelde jaotuse parole 'kõne' ja langue 'keel'. Muutused kõnes ei oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne. 4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik,
kogu aja nii nagu Byron, kõrk poeet, skitseerin enese portreed- justkui ei suudaks luuletaja poeemi kirjutada must kui omaenda isikust. Ja samas püüab autor noort meest kirjeldada kui tollase suurilma tüüpilist esindajat, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondlikesse lõbustustesse, ballidesse ja kergetesse armuseiklustesse. Alustades lugemisega, ei suuda keegi arvata selle armastusloo tegelikku kulgu ning lõppu. Kõik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesevõitu mõisapere vanema tütre vaheline armastuslugu on väga omane sellele ajastule- Peterburi restorani-, teatri- ja baarimiljöös tähelepanu keskpunktis olev Onegin ning maamõisa vaikelus elav Tatjana. Pealinnast saabuv tark skeptik, kes ei uskunud armastusse. Ilmselt oli tema usk tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha kummardamisega. Lapsepõlvest saati ei olnud
Romantism versus realism Svea Mäesalu 11C Romantism Romantism oli esialgu väheste haritlaste eneseväljendus. See ei saanud esineda arhitektuuris või skulptuuris, kuna selle loomine on kallis ja eeldab kunstnikult suurt rahakotti. Romantikute jaoks oligi kõige parem väljendusviis maalikust ja graafika ning seda mitte vaid rahalises mõttes, vaid ka seetõttu, et need võimaldasid väljendada kordumatuid mõtteid ja tundeid paindlikumalt. Niisiis soovisid romantismi kunstnikud välejendada eelkõige oma tundeid, elamusi, ja meeleolu, samuti oli nende jaoks oluline oma fantaasia rakendamine. Inspiratsiooni ammutamiseks suunati pilgud keskaega või eksootilistesse idamaadesse, ka romantiline kirjandus oli maalimise aluseks. Selline unistusliku ja luulelise laadiga suund, mis hakkas kandma nime romantism, kujunes välja 19. sajandi II veerandiks. Populaarseks muutusid maastiku- ja ajal...
V2 = 5,14 ml Püld = 101300 Pa t = 20,5 0C ; T = 293,65 K PH2O = 18,7 mm Hg = 2493,13 Pa KATSEANDMETE TÖÖTLUS JA TULEMUSTE ANALÜÜS: Arvutan eraldunud vesiniku mahu V = | V2 V1 | = | 5,14 13,82 | = 8,68 ml = 0,00868 l Arvutan vesiniku mahu normaaltingimustel Leian metallitüki massi reaktsioonivõrrandist Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Reaktsioonivõrrandist näen, et nii magneesiumi kui ka vesinikku on 1 mol. Arvutan suhtelise vea, teades metallitüki tegelikku massi, mis oli 9 mg KOKKUVÕTE: Sain õppejõult magneesiumitüki number 19, mille tegelik mass oli 9 mg. Minu arvutuste suhteline viga oli 5,6%, mis näitab, et sain arvutades magneesiumitüki massiks 8,5 mg. Viga võis tuleneda katseseadeldise valest lugemisest (vee nivoo valesti hindamisest) või sellest, et seadeldis ei olnud täielikult hermeetiline.
väga üllatav. Piibelehes oli iseäralik, see et ta kõneles murdes, rääkis alati väga rahulikult ja ei öelnud midagi ülearust. Kandis vanu ja kulunud riideid, mitte just väga rikas. Sõi alati sihvkasid. Teiste suhtumine temasse oli hea, esmamulje võis tema suhtes olla petlik, võis jääda mulje kui lihtsameelsest ja alandlikust inimesest, aga siiski oli tal kõik läbi mõeldud, ei näidanud välja oma tegelikku kavalust. Vestmann- Jõukas ärimees. Ta oli haritud ja rikas,mis põhjustas ka ta enesekindluse, ka oma kõneviisilt oli ta väga kindel jatihti solvav, kuigi vahel ärritus kiiresti. Teda austati, oli võimukas. Ei sallinud luuletajaid, seega ei sallinud ta ka Ludvig Sanderit, keda ta kohtles ülbelt ja tihti solvavalt. Ta oleks tahtnud, et Sander oleks olnud ehitaja, siis oleks Vestman temast lugu pidanud. Teised suhtusid temasse väga lugupidavalt ja austusega, püüdes olla tema
Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. TEOSED Kuritöö ja karistus F. Dostojevski Juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Realism · Kujutab tegelikku elu ja tõepärasust · Väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust
korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Maakohus ei ole märkinud, millistel tõenditel rajanevad tema järeldused. Kostja arvates andis Ringkonnakohus ebaõige hinnangu poolte tahtele lepingu sõlmimisel ja jättis arvestamata TLS §-s 9 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 89 sätestatu. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid, sest ei hinnanud mõlema poole tegelikku ühist tahet. Ringkonnakohus oleks pidanud asjaolude väljaselgitamiseks määrama kohtuistungi. Lahendades asja kirjalikus menetluses, rikkus ringkonnakohus TsMS § 647 lg-t 2. Ringkonnakohus on rikkunud ka TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. (Riigikohus on kõik Tallinn 2011 TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus
FINANTSSUHTARVUD KAASAJAL Pärnu Konverentsid Mai Palmipuu 1 27. september 2013 Tänased teemad: • Finantsanalüüsiks alginformatsiooni valik ja selle kajastamine majandusaasta aruandes • Finantssuhtarv ettevõtte üldises kontekstis • „uus“ ja „vana“ finantssuhtarv 2 27. september 2013 • Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. • Kirjeldatakse peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (RpS § 24 lg 1 ja lg 3 p 5) 3 ...
Dunja oli üdini heasüdamlik ja ennastohverdav inimene, kellel on erinevates olukordades erinev ja isikupärane käitumine, mis on omane ainult talle. Kui vaadata Dunja käitumist siis, kui Luzin oli oma kirjas palunud Raskolnikovi õhtusöögile mitte kutsuda, siis ignoreeris Dunja seda soovi ning kutsus oma venda ikkagi. Arvatavasti tahtis ta näha, mis saab siis, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta soovis näha oma tulevase tegelikku iseloomu ning astus isegi oma ema palvest üle. Pulheeria kartis, et mehe soovist üle astumine tekitab temas pahameelt ja ta ei kosi Dunjat ära. Aga neiugi teadis, et sedaviisi talitades võib ta kaotada Luzini ja tema raha, tänu millele oleks Raskolnikov saanud jätkata oma ülikooliõpingutega. Ka väljendus tema heasüdamlikkus siis, kui Sonja Raskolnikovile külla tuli. Kui nende ema vaatas neiule viltu, siis Dunjal ei olnud tagamõtteid ning ta uskus, et Sonja on heatahtlik,
oodata. Iseseisvuse väljakuulutamine 1917. aasta oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mis saatis oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse ning linnatänavatel asusid patrullima Punakaardi salgad. Saanud teate 3 riigipöörde õnnestumisest Petrogradis alustati riigivõimu tegelikku ülevõtmist. Võimu võtsid üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. Kujunes ühepartei süsteem ning kärbiti kodanikuõiguseid. Samuti algatati suured majandusreformid, millega riigistati pangad ja suurettevõtted, maa kuulutati riigi omandiks ning mõisatest moodustati suurmajandid. Maanõukogu otsustas 1917. aasta novembris, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks
ajsaoluks. Tuletame meelde jaotuse parole 'kõne' ja langue 'keel'. Muutused kõnes ei oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne. 4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik,
Dunja oli üdini heasüdamlik ja ennastohverdav inimene, kellel on erinevates olukordades erinev ja isikupärane käitumine, mis on omane ainult talle. Kui vaadata Dunja käitumist siis, kui Luzin oli oma kirjas palunud Raskolnikovi õhtusöögile mitte kutsuda, siis ignoreeris Dunja seda soovi ning kutsus oma venda ikkagi. Arvatavasti tahtis ta näha, mis saab siis, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta soovis näha oma tulevase tegelikku iseloomu ning astus isegi oma ema palvest üle. Pulheeria kartis, et mehe soovist üle astumine tekitab temas pahameelt ja ta ei kosi Dunjat ära. Aga neiugi teadis, et sedaviisi talitades võib ta kaotada Luzini ja tema raha, tänu millele oleks Raskolnikov saanud jätkata oma ülikooliõpingutega. Ka väljendus tema heasüdamlikkus siis, kui Sonja Raskolnikovile külla tuli. Kui nende ema vaatas neiule viltu, siis Dunjal ei olnud tagamõtteid ning ta uskus, et Sonja on heatahtlik,
Tema peamine järeldus oli, et grupi mõju võib muuta inimese arvamust, kuigi on olemas ilmsed faktid. Asch tahtis uurida läbi eksperimendi: 1. Millisel määral ühiskonna mõju muudab inimeste arvamust? 2. Milline mõju on rühmal inimese seisukohale kõige olulisem suurus, kas enamus või üksmeel? Eksperiment viidi läbi 123 meessoost katseisikuga. Iga osalejad pandi 5-7 gruppi ,,teesklejaga", kes teadsid eksperimendi tegelikku eesmärki. Kuid neid tutvustati katseisikuna, nagu kõiki teisi katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti, mille peale oli joonistatud üks sirge. Seejärel näidati neile teist kaarti, kus oli kolm sirget joont joonistatud ja olid märgistatud A, B ja C. Katseisikutel paluti öelda, milline neist kolmest sirgest joonest on sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas alati eelviimasena või viimasena
jalaga maa peal ja rahvalik. 6. Commedia dell' Arte- tekkis 16. Saj Itaalias; improvisatsiooniline näitevorm, puudusid kirjapandud näitetekstid, olid vaid lühikirjeldused, teatritrupp koosnes 10-est näitlejast(8m, 2n), igaühel kindel roll, ära tunti maski ja kostüümi järgi; commedia dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. 7. Barrokk kirjanduses- 17. Sajand; vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone; maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon; inimene on seesmiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud; kujundirohkus, allegoorilisus; mängulisus, mitmetähenduslikkus Barokkdraama- Pedro Calderon de La Barca (1600-1681) ,,Elu on unenägu", ,,Suur maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse
isikuvastase kuriteo, välja arvatud hädakaitses või hädakaitsepiire ületades toimepandu; 2) teadvalt ja seadusevastaselt asetas pärandaja olukorda, milles ta kuni oma surmani oli võimetu tegema või muutma viimse tahte avaldust; 3) sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või muutma, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada; 4) teadvalt ja seadusevastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu, kui pärandajal ei olnud enam võimalik seda uuendada. (2) Isikul ei ole õigust pärida selle isiku vara, kelle vastu ta on toime pannud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo. (3) Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on vanema õigused ära võtnud.
Nt enamik Likerti skaalad ja teised järjestatud mõõtmised, nagu koht iludusvõitlustel või hobuste võiduajamisel. Ebavõrdsete vahemike puhul ei saa me kasutada aritmeetilist keskmist. 3) Vahemikskaala – mõõteskaala, millel on võrdsed vahemikud, kuid puudub tegelik nullpunkt (nt temperatuuriskaala). Saab teha enamik matemaatilisi tehteid ja kasutada tavapärast järeldavat statistikat. Nt IQ ja SAT-i skoor – neil ei ole tegelikku nullpunkti. Ka Fahrenheiti ja Celsiuse skaalad. 4) Suhteskaala – kõige kõrgemat tüüpi mõõteskaala, millel on tegelik nullpunkt ning millel mõõdetud skooridega on lubatud kõik matemaatilised tehted. Tal on kõik 4 omadust (erinevus, suurus, võrdsed vahemikud ja tegelik nullpunkt). Saab teha enamik matemaatilisi tehteid ja kasutada tavapärast järeldavat statistikat. Nt Kelvini skaala (olemas nullpunkt).
Heliloojana debüteeris Mussorgski 1860. aastal. Kuna ta oli sündinud aadliperes, siis töötas ta vabakutselisena. Pidi hakkama ametnikuna tööle, majanduslikult käis alla: temast sai alkohoolik (see juhtus siis, kui Venemaal kaotati pärisorjus). Allakäigu ajal kirjutas ta oma tippteosed. Oma teostes taotles ta realismi. Tema looming oli sarkastiline, pilkav. Suunas sarkasmi poliitika vastu. Looming Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: ,,Boriss Godunov", mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõppeb sellega, et Boriss läheb hulluks ja sureb (talle saab üha selgemaks, et lapse tapmine oli vale tegu). Selles ooperis arutletakse vastutuse, kuritöö, karistuse jms üle. Teine tema ooper ,,Hovanstsina" baseerub vene rahvaviisidel
mis võimaldab korralikku äraelamist. Saavutada korralik äraelamine see on algne programm ning see võibki täituda, kuid kas sellest piisab? Kui mõtleme edasi, siis leiame, et vaevalt küll. Raha teenimine ei saa olla eesmärk, see on vaid vahend. Kuid milline on sellisel juhul meie eesmärk? . Meie olemasolu siht on palju olulisem, kui oleme harjunud arvama ning väga sageli segab hirm astuda välja harjunud raamidest, ujuda vastuvoolu, leida meie tegelikku ,,mina", õppida tundma oma andeid. Me elame ju selleks, et kasutada oma andeid ja võimeid lähedaste inimeste ja ka kogu inimkonna hüvanguks. Mõnedele meist on elu siht selge nad järgivad oma kutsumust. Mungad, preestrid näevad oma kutsumust Jumala teenimises. Kunstnikud, kirjanikud, muusikud on kutsutud teenima inimkonda oma andega. Paljudel meist ei ole kerge näha oma teed, kuid sellegi poolest on meie ülesanne seda järgida
eesistumisel mõistis Konstantin Pätsile ühe kuu aresti sabotaazi eest). 1918 oli Eestimaa Päästekomitee esimees, juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja moodustas Eesti esimese Ajutise Valitsuse, kuhu kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Oli juunist novembrini 1918 Saksa okupatsioonivõimude käes vangis. Kui Saksa okupatsioon kokku varises, alustas Konstantin Pätsi valitsus novembris 1918 Eesti riigi tegelikku ülesehitamist. Pea- ja sõjaministrina oli tal otsustav sõna Vabadussõja alustamisel. Tema juhtimisel loodi riigiaparaat ja võitlusvõimeline sõjavägi, muretseti välisabi ja vabastati maa vaenlastest. Liberaalse demokraatia ajajärgul (1920-1934) juhtis Konstantin Päts viit valitsust, istus riigivanema toolil kaugeltki kauem kui ükski teine, oli kõigi Riigikogude liige. Raske majandus- ja sisepoliitilise kriisi ajal asus ta 1931 veebruaris taas riigitüüri hoidma. 12
· Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. · tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane · saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. · Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. · Ei sõltu ilmastikuoludest · Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud · Paljud inimesed on tuumaenergia vastu teadmata nende tegelikku väärtust · miinused · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. · Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. · Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus
või päeviku vormis. Richardson ,, Pamela". Stern ,,Tundeline teekond Prantsusmaalt Itaaliasse". Romantism Toetus sentimentalismile, vastu klassitsismile, teos keskendub peategelase hingeelule. Teosed on fantaasiarohked, hingestatud, luulevormis. Vabadus. Vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel, hingeline vastuhakk pahedele, rahvuslikkuse põhimõte. Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis", Hüljatud", ,,Carmen". Byron, Shelly. Realism Tõeliselt olemasolev, reaalne, kirjandus kujutab tegelikku elu võimalikult tõepäraselt. Balzac ,,Isa Gorjot" Naturalism Elunähtuse tõepärane kujutamine, ülim täpsus pisiasjade kirjeldamises, kirjandus peab teenima tõde. Kirjaniku kohus on kõike tõepäraselt kujutada, ilma oma arvamuseta. Zola ,,Therese Raquin", ,,Söekaevurid" Modernism 19 saj lõpp Prantsusmaalt. Uuenduslikud suunad. Me oleme loojangu, hävingu poeedid. Individualism, iseenesest lähtuv. Põlgus massilisuse vastu. Üksik anarhistlik mäss. Ei usu
Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus.
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1. Dorian Gray oli Basil Hallawardile muusa eest. Ta avas justkui Basili silmad, mistõttu suutis kunstnik näha ilu esemetes, millele ta polnud varem tählepanu pööranud. Dorian Gray oli tema jaoks iluideaal ning ta ütles, et ükski kunstnik ei suudaks eales jääduvstada kogu tema kaunidust kunstiteosele. Peategelane ei olnud tema jaoks lihtsalt modell, ta oli midagi palju rohkemat. Basil ei olnud kunagi varem kohanud kedagi nii puhast, rikkumata ja samas nii mõistatuslikku. Tema ilu oli nii veetlev, salapärane ning portreed Dorianist pidas ta oma suurteoseks ja meest ise koguni oma kunsti aluseks. Henry Wottonile tähendas Dorian Gray hoopis muud, kui Basil Hallawardile. Kuigi Dorian köitis teda väga palju, avaldas ta Henryle teistsugust mõju kui Basilile. Henry tahtis olla tema valitseja ning teda justkui omada. Teo...
a läbi viidud uuringust, mis viidi läbi 20nes Euroopa riigis. Üleüldine saadud vastuste protsent oli 60, kõikudes tugevasti riigist-riiki (kõige väiksem osalus oli Sveitsis 34% ja kõige suurem Rootsis 70%). Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta. Nende uurimisobjektid subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c) hetkese sissetulekuga on keeruline toime tulla ja d) hetkese sissetulekuga on väga raske toime tulla. Vastajad loeti subjektiivselt vaeseteks, kui nende vastusevariandid olid kas c või d.
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi. Kuluarvestust ettevõttes on vaja: 1) juhtidele, et saada majanduslikku tagasisidet ettevõtt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
