Ainetöö, kontrolltöö Franz Kafka “Protsess” (7)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

"Protsess“ Franz Kafka - kokkuvõte

Franz Kafka ,,Protsess" Kokkuvõte (subjektiivne*) Romaan Josef K. nimelisest mehest, kes ühel hommikul arreteeritakse teadmata põhjustel, mida ei talle ega ka kellelegi teisele ei avalikustata. Talle tehakse teatavaks, et ta peab ilmuma kohtu ette ja on käimas protsess tema süüasja kohta. Arreteerimine Ühel hommikul veidi enne K. kolmekümnendat sünnipäeva ilmuvad tema elukohta ametnikud, kes teevad K.le selgeks, et ta on arreteeritud, täpsustamata mille eest. Siiski peab K. ilmuma Asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid nali. Siiski, pärast seda, kui tal lubatakse vahetada öösärk ülikonna vastu, kohtub ta politseiülemaga, kes tundub k.le isegi meeldiv. Pärast jutuajamist ametnikud lahkuvad ja jätavad k

Kirjandus

3

doc

Franz Kafka "Protsess" kokkuvõte peatükkide kaupa

Kafka ,,Protsess" http://et.wikipedia.org/wiki/Protsess_(Kafka) Tegelased: · Josef K. ­ teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner ­naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach ­ majaperenaine · Onu Karl ­K. onu · Huld ­ advokaat · Leni ­ Huldi põetaja · Rudi Block ­ müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli ­ kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite akendest. M�

Kirjandus

3

doc

Protsess

Tegelased: · Josef K. ­ teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner ­naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach ­ majaperenaine · Onu Karl ­K. onu · Huld ­ advokaat · Leni ­ Huldi põetaja · Rudi Block ­ müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli ­ kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite akendest. Mõne aja pärast kutsuti ta inspektori juurde. Talle anti selga must kuub. K. saadeti töö

Kirjandus

2

doc

Kafka - Protsess

Kafka ,,Protsess" 1. Nägemus: Mida kirjanik on tahtnud öelda? Teades, et Max Brod selle raamatu peatükid ühtseks teoseks kokku pani ning mõned peatükid isegi lõppu fragmentidesse jättis, võib seda teost väga mitmeti mõista. Minu arvates tahtis Kafka selle teosega näidata avalikkusele eelkõige seda suurt varjamist, ebaõiglust ja isegi petmist. Kaebealune ei saanudki üldjuhul teada, milles teda süüdistati. Oli väga ebaõiglane, kuidas protsessi venitati. Kafka kirjutas ka seda, kuidas avaldusi (süüaluse kirjutatud) ei loetud ega tähtsaks peetud. Suhteliselt napisõnaliselt või endassetõmbunult olid edasi antud need tunded, mis valdasid teadmatuses olevat süüalust. K.-l oli raske, sest ta vahistati täiesti ootamatult, enda kodust ning õige pea teadis sellest juba terve linn. Kindlasti tahtis Kafka sellega lugejale öelda ka just seda, kui kiiresti jutud liiguvad. Tihti teadis mõni teine sinu protsessist rohkem kui sa ise.

Kirjandus

3

doc

Franz Kafka - Protsess

Franz Kafka „Protsess“ Lühikokkuvõte Romaan algas Josefi ootamatu vahistamisega tema sünnipäeval. Josefile aga ei öeldud, milles teda süüdistati. Peale ülekuulamist ütles inspektor talle, et ta on arreteeritud, kuid ta võib endiselt tööl käia ja elada edasi nii nagu varemgi. Peale tööd vabandas Josef perenaise ees oma vahistamist, kuid perenaine tundus seda mitte pahaks panevat. Seejärel ootas ta Bürstnerit, et vabandada ka tema ees, sest ülekuulamine oli tema toas toimud. Bürstner oli esialgu hämmeldunud, kuid lasi siiski Josefil talle hommikustest sündmustest ette kanda. See aga köitis perenaise õepoja tähelepanu ning Bürstner palus Josefil lahkuda. Enne lahkumist suudles Josef Bürstnerit. Josefile öeldi, et uurimine toimub järgmisel pühapäeval. Ta sattus hämmingusse, kui ta nägi, et kohtuks on korterelamu vaesunud naabruses. Kuna tal polnud täpset aa

Kirjandus

4

doc

Igavikulised probleemid teostes "Protsess" ja "Kuristik rukkis"

Igavikulised probleemid teostes ,,Protsess" ja ,,Kuristik rukkis" Kahe maailmakuulsa kirjaniku teosed kajastavad üldjoontes samu probleeme, kuid seda hoopis läbi vastandlike peategelaste. Franz Kafka ,,Protsess" toob lugejateni ambitsioonika, taibuka ja kompetentse tegelase K. ning Jerome David Salingeri teos ,,Kuristik rukkis" avab probleeme läbi noore puberteedi eas oleva poisi Holdeni Caulfieldi kaudu. Peategelased erinevad teineteisest nagu öö ja päev, kuid probleemid on meestel ometigi sarnased. Millised igihaljad probleemid läbivad antud teoseid? On lugematu arv inimesi, kes langevad sügavasse depressiooni, kui nad

Kirjandus

6

docx

Franz Kafka "Protsess"

Bürokraatia kujutamine Franz Kafka teoses ,,Protsess" Franz Kafka (1883­1924) sündis tollal Austra-Ungari koosseisu kuulunud Prahas juudi päritolu lihakaupmehe peres. Oma tekstid kirjutas Kafka saksa keeles. Autor oli realistliku kirjandusvoolu esindaja ning paljuski olid tema teosed filosoofilised ja sümbolistlikud. Kirjanik pani lugejaid mõtlema inimloomuse sügavama olemuse üle. Kafkaga said alguse sellised nähtused nagu võõrandumine argisest reaalsusest ja maagiline realism. Romaanis ,,Protsess" (1925, kirjutatud 1914­1915) kujutatakse ohtrate sümbolite abil bürokraatia hammasrataste vahele jäänud väikest inimest. Romaani peetakse autobiograafiliseks ehk

Maailmakirjandus v

6

doc

Franz Kafka

Franz Kafka Franz Kafka (1883-1924) sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana ja veetis seal suurema osa oma elust. Konflikt isaga mängib Kafka kujunemisloos olulist rolli, samuti püüded luua stabiilsemaid suhteid naistega. Kafka oli kolm korda kihlatud ­ kaks korda Felice Baueriga ja korra Julie Wohryzekiga, kuid ei abiellunud kunagi. Alles viimasel eluaastal (Kafka suri 40-aastaselt tuberkuloosi) alus- tas ta kooselu Dora Dymantiga. Enamik Kafka eluloost lähtuvaid kirjanduseuurijaid on seisukohal, et need kaks konflikti ­ konflikt isaga ja konflikt naistega ­ olid Kafka loomingu jaoks pöördelise tähtsusega. Oma eluajal avaldas Kafka vaid ükskuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus peale surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli mää- ranud põletamisele. Kafka looming jaguneb kahte suurde gruppi: novellid ja romaa- nid

Kirjandus

Kommentaarid (7)