Brasiilia rahvastik ning majandus (2)

Pealinn: Brasilia
Pindala:8 547 404 km2
Rahvaarv:146 154 502
Riigikeel : portugali
Peamised usundid: kristlus 90%, muud 10%
Riigikord : mitmeparteiline demokraatia
Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL)
Täiskasvanute kirjaoskus : 82%
Keskmine eluiga: 66 aastat
Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks : kesk – ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Gujaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500- 3000mm aastas). Troopilise pasaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad(100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets , troopilist vihmametsa kasvab Brasiilia kagunõlvul, siseosades on valdav põõsassavann, kirdeosas kuiv hõrendik, lõunas araukaariamets. Brasiilia on rikas loodusvaradelt.
Rahvastik .
Brasiilia rahvastiku rassilis-etniline koostis on väga kirev . Üle 95% rahvastikust moodustavad portugali keelt kõnelevad brasiillased , kes on kujunenud portugallaste jt. Euroopast sisserännanute kohalike indiaanlaste ja 16-19.saj. Aafrikast sisseveetud neegerorjade ja nende järglaste segunedes. Rahvaarv kasvab Brasiilias kiiresti suure loomuliku iibe tulemusena. Sisseränd on rahvastiku kasvutegurina kaotanud endise tähtsuse: aastas saabub peamiselt 10 000-11 000 immigranti peamiselt USAst ja teistest Ladina-Ameerika riikidest, Saksamaalt, Itaaliast ja Portugalist. Üle poole rahvastikust on alla 20 aastased, üle 50 aastaseid on ainult 10 %. Asustus on ebaühtlane ja linnastumine suureneb kiiresti.
Majandus.
Brasiilia majandust iseloomustavad tõusud ja mõõnad.1960.-1970.aastad olid suure tööstusliku kasvu aeg. Siis buum lõppes, tuli majanduslik langus ja Brasiiliast sai maailma suurim võlgnik. Võlgade tagasimaksmine on nüüd valitsuse suurim probleem. Siiski on Brasiilias palju loodusvarasid. Leidub ka kulda ja rauamaaki ning maavarade kaevandamine ongi üks tähtsamaid tööstusharusid. Brasiilia on ühtaegu rikas ja vaene maa. Vähesed maaomanikud ja ärimehed on pururikkad, suurem osa maarahvast on aga väga vaene. Kuigi alates 1985.aastast on olnud võimul demokraatlik valitsus, on korruptsioon Brasiilia poliitikas endiselt tõsine probleem. Brasiilia varustab end ise enamike toiduainetega ja tarbekaupadega, aga vajab raha, et suuri võlgasid maksta. Argentiinasse läheb suur osa Brasiilia autosid. Eksporditakse ka elektriseadmeid, nahktooteid, puuvillaseid ja siidkangaid ja põllumajandussaadusi.
Religioon .
Peaaegu kõik brasiillased on katoliku usku, mille portugallased kaasa tõid, ja igal külal ning linnal on oma kaitsepühak. Aga miljonid inimesed kasutavad ka oma õigust usutunnistuse vabadusele ja kummardavad Aafrika uskumustele omaseid jumalaid ja vaime. Näiteks detsembris ja jaanuaris jäetakse Aafrika merejumalannale mereranda ohvrianniks lilli, seepi ja puuvilju . Nii pidavat täituma uusaastasoovid.
Karneval.
Neli päeva ja neli ööd enne suurt paastu ( veebruaris või märtsis) peab Brasiilia karnevali. Rio de Janeirosse koguneb kogu maailmast huvilisi, et osaleda tänavapidustustel, ballidel ja kostüümivõistlustel. Nii ööl kui päeval on tänavad täis muusikarütmis tantsivaid kostümeeritud inimesi. Karnevali kulminatsioon on sambakoolide korraldatud kirev rongkäik.
Amazonase vihmamets.
Sama suurt pindala kui Austraalia hõlmav Amazonase džungel on maailma suurim säilinud vihmamets. Siin leiab endale varju ja elatist tuhandeid loomi, linde, putukaid ja roomajaid,  aga ka Amasoonia indiaanlased, kes on elanud ürgmetsas tuhandeid aastaid. Paraku on vihmamats ka väga õrn keskkond ja kuna maha on raiutud suured metsaalad satuvad ohtu nii inimesed, loomad kui ka taimed.
Indiaani hõimud.
Kunagi elas vihmametsas ligi 5 miljonit põlisasukat, tänapäeval on neid järel vähem kui 200 000.Suurem osa neist on põlluharijad, mis tähendab et nad peatuvad mõnda aega ühes kohas, et loomi küttida ja toiduvilju kasvatada ning seejärel edasi liikuda . Nii talitades võimaldatakse metsamullal oma viljakus taastada. Sellest saadik, kui vihmametsa ilmusid tulnukad mujalt maailmast, ähvardavad indiaanlasi mitmed haigused, nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub immuunsus .
Brasilia.
Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul ja moodustas valituse kavast ergutada inimesi rohkem elama sisemaale.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele , elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis. Seda moodsat linna iseloomustab julge arhitektuur .
Brasiilia riigi- ja rahvuslipp .
Brasiilia riigi- ja rahvuslipp.
Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 19. novembril 1889, kuid viimane muudatus tehti 11. mail 1992, kui lipule lisati neli tähte (Amapa, Tocantins, Roraima ja Rondônia osariike tähistavad tähed). Plagu on roheline, millele on paigutatud kollane romb, sellele aga omakorda lõunapoolkera taevalaotust kujutav ketas tähtedega. Üle taevakaare lookleb valge lint tekstiga "Ordem e progresso" (kord ja progress).
Roheline sümboliseerib maa ääretuid vihmametsasid.
Kollane romb kujutab maavarasid, eriti kulda ja teemante.
Sinisel kettal olev tähekujund kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15. novembril 1889. Lipul kehtib põhimõte, et tähtede arv vastab osariikide arvule, kuid tähti ei lisata automaatselt. Praegused 27 tähte tähistavad 26 osariiki ja pealinna Brasìliat, igal osariigil on oma täht. Tähtede kaart kujutab tähtede, mida on viies suuruses, tegelikku suurust ja asukohta taevavõlvil. Tähekaardi keskel on lõunataeva tuntuim tähtkuju, "Lõunarist", mis sümboliseerib Brasiilia rahvaste vabadustahet.
Sinine ja valge pärinevad kunagiselt Portugali Kuningriigi lipult.

Brasiilia vapp