Bridget Jones: Poisi järele hull (0)

31.01.2015
Bridget Jones : Poisi järele hull
Helen Fielding
2013
1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna)
Teos räägib ühe perekonna igapäevasest elust. Kuid kuna tegemist on Bridget Jones'ga ei ole midagi, mis igapäevaselt juhtub etteplaneeritud. Bridget Jones on lugejatele juba varasemalt teada läbi kahe esimese raamatu, kus Bridget üritas keskealise naisena endale kaaslast leida ja teha samal ajal karjääri. Raamatus „Bridget jones: Poisi järele hull“ on pea 20 aastat aga edasi läinud ning nüüd kasvatab üksikemana kahte last ja üritab taas teha karjääri, kuid nüüd stsenaariumite kirjutamises. Üksikemana peab peategelane rinda pistma paljude probleemidega, nagu näiteks, kas emal on ebaeetiline lasta endale föönisoeng teha, kui lapsel on täid peas; kas tehnoloogia on tänapäeval viies loodusjõud või millal oleks õige aeg tutvustada lastele ja sõpradele oma uut kaaslast, kes on sinust pea 20 aastat noorem.
2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist; mida on teose kohta öelnud autor ise, mida on öelnud arvustajad)
Helen Fielding on kirjutanud triloogia esimesed osad – „Bridget Jonesi päevik“ ja „Bridget Jones: täitsa lõpp“ ning osales samanimeliste filmide stsenaariumi kirjutamisel. „Bridget Jones: poisi järele hull“ on Fieldingi viies romaan. Autoril on kaks last ja ta elab Londonis, vahetevahel ka Los Angeleses.
Arvustused jaotuvad kaheks: ühed, kus kiidetakse, et hoolimata aastate möödumisest pole Bridget Jones pea põrmugi muutunud. Seda just probleemide ja igapäevalisuse näol. Teised arvustued aga leiavad, et kolmas raamat on „õhust võetud“ ehk tegelikku vajadust kolmanda raamatu järel polnud, eriti kuna teises oli peategelane jõudnud oma eluga õnne ja õnnelikuseni.
3. Teose probleemistik ja ideestik (Too välja teose peaidee ja 3–4 probleemi teosest)
Teose põhiideeks oligi peategelase probleemid vallalise üksikemana ja nende probleemide lahendamine.
Üheks probleemiks oli eelmistest raamatutest tuttava Mark Darcy ehk peategelase abikaasa ja laste isa surmaga hakkama saamine ning leppimine . Seejuures oli peavalu tekitav ka küsimus, kas ja millal oleks aeg uueks suhteks.
Teine probleem oli tänapäeva tehnoloogia ja laste võimalikult vähene tehnoloogia kasutus. Nimelt soovis peategelane Bridget hoida oma lapsi teleka vaatamisest ja arvutiga mängimisest , kuid tihtilugu see tal ei õnnestunud.
Lastega seotud probleemidest tooksin välja veel lastele sõprade leidmise. See probleem sai aga raamatu esimeses pooles lahendatud kui Bridgeti perekond hakkas suhtlema perekonnaga vastasmajast. Nii leidsid lapsed omale sõbrad ja Bridget kellegi, kellega õhtuti juttu rääkida või vajadusel lapsi valvama kutsuda.
4. Teose peategelase iseloomustus
Kuna tegemist on päeviku stiilis teosega , on jutustajaks peategelane ise. Ka peategelase siseelust saame teada täpselt nii palju või vähe kui parasjagu päevikusse on kirjutatud. Esmakohtumisel lugejaga lepib peategelane kokku kohtumist on tolleaegse kaaslasega , kes on temast 20 aastat noorem. Kaaslase vanus ning paljud pahed, nagu näiteks suitsetamine ja lotopiletite pidev ostmine , viivad Bridgeti enesehinnangu enne raamatu algust madalseisu. See aga paneb Bridgeti enda eest hoolitsema ja oma probleemidega tegelema. Üldiselt on Bridget huvitatud rohkem teiste, eriti oma laste heaolust, kuid nagu raamatu jooksul lugeda saab, siis võib ta vajadusel ka enda eest välja astuda. Oma minevikus, varasemates raamatutes, see nii aga ei olnud. Ümbritsevas maailmas kipub Bridget otsima pigem halbu külgi, kuid tänu oma heale huumorile ja vahel esinevale veidrusele suudab ta ka hallis päevas päikest näha.
5. Ülevaade olulisematest kõrvaltegelastest
Olulisemateks kõrvaltegelasteks on Bridgeti lapsed, William ehk Billy ja Mabel, Bridgeti sõbrad, kes lugejale tuttavad ka varasematest raamatutest, Bridgeti meestuttavad, Roxter ja hiljem ka hr. Wallaker, teised lapsevanemad laste koolist ja inimesed, kellega Bridget kohtub, kui töötab filmistsenaariumi kallal.
Laste isaks on eelmistest raamatutest tuttav Mark Darcy, kes on autoõnnetuse tulemusena surnud. Mõlemad lapsed käivad koolis ja trennides, neil on oma sõbrad koolist.
Varasemalt on tuttavad ka Bridgeti sõbrad, peamiselt käib Bridget läbi Talitha, Tomi ja Jude'ga. Talitha töötab telesaate juhina , Tom ja Jude on kontoriinimesed. Ka nemad kolm nõustavad Bridgetit suhete alaselt.
Roxter on 30-aastane mees, kellega Bridget saab tuttavaks läbi Twitteri. Hiljem kasvab sellest välja aga suurem suhe.
Hr. Wallaker'ga saab Bridget tuttavaks, kuna too on Billy uus kehalise kasvatuse õpetaja. Esmapilgul karm sõjaväelane, hiljem näitab ta aga ennast ka inimlikumast poolest, misjärel raamatu lõpus hakkab Bridgetiga rohkem suhtlema.
6. Teose miljöö
Teose tegevus toimub tänapäeva Londonis ja ka Londoni lähedal asuvas maakohakeses, kuhu Bridget koos kaaslasega puhkama sõidab. Inimesed taustal on vastavalt vajadusele, kas vähese ajaga töötajad, kohati purjus pidutsejad või kodused emad, keda kohtab vaid koolis.
8. Sinu lugemiselamuse kirjeldus. (50–100 sõna)
Nautisin lugemist väga, hoolimata, et raamatus oli 400+ lehekülge, lugesin raamatu läbi kolme päevaga. Eriti meeldis mulle fakt, et raamat oli kirjutatud päeviku vormis, mis tähendab, et kui vahepeal lugemine pooleli jätta, ei olnud raske uuesti alustada, sest iga päev algas otsast. Kindlasti loeksin teost mõne aja pärast uuesti või ehk kunagi, kui olen sama vana või kuidagi samas seisus. Teost soovitaksin pigem neidudele või naistele, kuna see keskendub rohkem naise elule. Samuti arvan, et kuna teos on kirjutatud üpris naiseliku mõtlemisega, näiteks kohati on võimalik tunda naiselikku kadedust, ei ole noormeestel teost nii huvitav lugeda.