mõisu Poolamaal. See tekitas Eestlastes ärevust, et sakslased lahkuvad, järelikult on asi ebakindel. Ebakindlus jõuab ka NSV kõrvu. NSV teatab Saksa saadikule, et selline käitumine kompromiteerib Vene valitsust. (Sovjeteriseerimisel puudub igasugune alus väidavad ) Ärevuse kaotab ära Soome, kes ei luba NSV vägi oma territooriumile. Soomelt tahetakse veel ka territooriumi, sest 30 km on liiga väike vahemaa, taheti Karjalat. Soome ei olnud kumbagagi nõus. 30 nov 1939 puhkeb Talvesõda. NSV tulistab enda vägesid piiril ja väidab, et seda tegid S. Lõppeb 12 märts 1949. Soomlastel oli elavjõudu vähem aga olid tugevad kindlused, kust Venelastel raske läbi tungida. Venelased kaotasid 10 korda rohkem sõdureid kuid tänau tehnikale ja elusjõu tohutule ülejõule kaotas. Pidi loovutama Karjala ja lubama Soome lahte ja saartele NSV sõjapaasid. Kui eestlased selle sõja tagajärgi nägis siis süvenes tunne, et est. Sõjaväe paaside lepinguga olid teinud õigesti.
Balti riigid olid alates 17. Juunist 1940 täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused. 7. Miks, millistel tingimustel õnnestus Soome riigil püsima jääda? Samal ajal, kui Balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSV Liit samasuguse lepingu sõlmimiseks survet ka Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama, lootes, et NSV Liit ei söanda teda rünnata. 30. Novembril 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. Punaarmee tõi juurde lisajõude, mille toel lõpuks murti läbi Mannerheimi liinist. Soome jätkas endiselt vastupanu, Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12. Märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima. 8
Linnastumine, kodanluse ja haritlaste kujundamine. Ajaloosündmused tagaplaanil. INIMENE ON LIIGA NÕRK, ET ÜLETADA AEGA JA SAATUST! 2. DILOOGIA ,,Kõik, mis kunagi oli" ; ,,Ei juhtunud midagi" Petlik näivus, et midagi ei juhtunud. Tegelikult riigi hukkumine. Eesmärk kujutada inimest ajas. EI OLE KROONIKA! Väljendab pettumust, et vabadus anti käest vastupanuta. Ideaaliks seatud soomlaste Talvesõda. Lõpeb kaasaja kujutamine. 3. SÜRREALISTLIK ROMAAN ,,Hingede öö" Autobiograafiline, filosoofiline, allegooriline. Pagulase elu: tõrjutu, võõras, hirmu-ja süütundega. Ristikivi ise tõrjutu sünnist saati. Ekslemine võõras majas (maailm, kus valitseb hirm ja ärevus). Inimene otsib tõde, mõistmist, LOOTUS KOJU JÕUDA KADUNUD!
o Churchilli kommentaar Teine maailmasõda 01.09.1939-02.09.1945 o Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Eellugu Valiti alandus, saadi ka sõda · Natside peaeesmärk oli sõda o Eluruumi laiendamine ja ressurssipuuduse lahendamine o Vastandumine kommunismile ja NSVL-le Sõja eelõhtul · Sõbralikud suhted naabritega · Tsehhoslovakkia kadumine o 1934 mittekallaletungipakt Poolaga o 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt o Hiljem praktiliselt kõigi Euroopa riikidega ...
juunini 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu. 5. Teine maailmasõda: põhjused, üldine kulg, pöördepunktid, osalevad pooled, tagajärjed. 1. september 1939 2. september 1945. Ajaloo ohvriterohkeim sõda. Põhjused: Teist maailmasõda peetakse I MS jätkuks. II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas. Lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Saksamaa tungib Poola baaside leping Balti riikidega Talvesõda Soomega Hitler vallutab Kesk-Euroopa Saksamaa tungib NSV Liidule kallale Jaapan astub sõtta edu pöördub liitlaste kasuks Itaalia kapituleerub avatakse Teine rinne Saksamaa kapituleerub Jaapan kapituleerub. Osalevad pooled: Liitlased: Suurbritannia, USA, NSVL, Hiina, Prantsusmaa, Tsehhoslovakkia, Poola, Holland, Belgia, Norra, Kreeka, Kanada, Austraalia. Teljeriigid: Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Soome, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai. Tagajärjed:
Saksamaa hõivas vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Välksõda – langevarju üksused Belgiasse ja Hollandisse. 8. Baaside leping (Orzel, leping 28.09.1939) – Poola allveelaev Orzel saabus Tallinna sadamasse, kui kartes väljaandmist NSVL’e põgenes. NSVL kasutas vahejuhtumit oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. 9. Soome Talvesõda (millal, tulemus) – nov 1939. Lõpeb 1940 märts. Soome säilitab iseseisvuse, kaotab Karjala ja Viiburi alad. 10.Eesti okupeerimine (millal, kuidas, “töörahva meeleavaldus”, parlamendivalimised, ENSV, vastuvõtt NL-I) – 1940 17juuni. 100 000 punaväelast ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine. Parlamendivalimised olid ebademokraatlikud. Töörahva meeleavaldusel osalesid pigem punaväelased, kui eestlased ise. 21. Juuli ENSV – Eesti
Teine maailmasõda 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle)...
14.08.USA, Suurbritannia, hil- 10.10 baaside leping jem NSVL Leeduga Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja Sõnastati sõja eesmärgid ja 30.11 algab Talvesõda sõjajärgse maailmakorralduse 22.06 Compiegne'i põhimõtted vaherahu Soome ja Venemaa vahel Karjala maakitsuse pärast Murrang sõjas Prantsusmaa jagatajse:1/3
Lapua-liikumise vägivallateod pöördused kokkuvõtteks liikumise enda vastu. Septembris keelas liikumine küüditamised, kuid sellest hoolimata võtsid fanaatikud kinni vabariigi endise presidendi Stahlbergi ja küüditasid ta Joensuu linna. See samm kutsus esile kõigi poliitiliste jõudude hukkamõistu ja Lapua-liikumine kaotas oma senised toetajad ka selliste kodanlike ringkondade hulgas, kes senini olid positiivselt suhtunud liikumise püstitatud eesmärkidesse. 24. Talvesõda 1939-40. Eellugu: aastatel 1809-1917 oli Soome olnud Venemaa keisririigi osa. Soome suurvürstiriigi ja Venemaa suhted olid stabiilsed ja rahulikud Soome venestamise ja I MS-ni. Pärast Soome kodusõda iseloomustasid Soome ja Nõukogude Liidu vahelisi suhteid umbusk ja vimm, mida raskendasid Soomes 1920.ja 1930.aastatel esinenud paremusäärmuslus ja NL toetatud kommunistlik liikumine. Kui NL tugevnes, hakkas ta huvituma endiste äärealade tagasivõitmiseks
2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. Vastutasuks nõuti baaside lepingut. 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Talvesõda NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus. 30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. Soome jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. Teherani konverents Aasta lõpul 1943 - Teherani konverents. Osalesid Roosevelt, Churchill ja Stalin . Stalinile tehti järelandmisi tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire
Vabariiklasi toetas NSVL) *Suur katsetus enne II MS (Saadi katsetada relvi reaalses olukorras, massiline pommitamine õhuväe poolt, I MS ajal õhuväel polnud erilist rolli, vähe lennukeid jne) *Francol õnnestubki diktatuuri kehtestamine Olulisemad sõjasündmused ja nende tähtsus sõjas: 1.09.1939 Saksamaa ründab Poolat, algab II MS 17.09.1939 NSVLi kallaletung Poolale, kuu lõpuks Poola okupeeritud NSVLi ja 1 Natsi-Saksamaa poolt 30.11.1939 Talvesõda algus Soome ja NSVL vahel ("väidetavalt" alustas Soome , aga tegelikult NSVL), Soome jääb iseseisvaks, kuid pidi loovutama alasid 22.06.1940 Prantsusmaa alistub, Prantsusmaa osutab vastupanu Saksa vägedele ja Charles de Gaulle koordineeris seda liikumist 21.07.1940 (Eesti) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, eesti läks ametlikult nõukogude liidu alla 6.08.1940 (Eesti) Eesti NSV võetakse vastu Nõukogude Liidu "sõbralikku" perre. 22.06
Varssavi piirati sisse ja alistati · Saksa-NSVL sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola NSV Liidu agressioon · MRP salaprotokolli realiseerimine, endise Vene impeeriumi alade okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine-sept 1939. Poola ohvitseride vangi langemine ja mõrvamine · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga · 1939nov- 1940 märts Talvesõda Soomega · Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni 1940 · 12.03 1940 rahuleping Soomega. NSVL liitis Karjala maakituse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks. 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk
Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikuse abistamise lepingute sõlmimist, mis aga oleks tähendanud seda, et Punaarmee siseneb nendesse riikidesse. · Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stal...
alguses sellesse eitavalt. Välispoliitika: Pärast lepingu allkirjastamist sattus eesti välispoliitika sõltuvusse Nõukogude liidust. Sõda piiras suhtlusvõimalusi lääneriikidega. Aktiveeris Eesti koostöö Läti ja Leeduga, kes pärast analoogse abistamise lepingule allakirjutamist sattusid samasse olukorda. Tihenesid Eesti suhted NSV Liiduga. Süvenesid ka kahe maa vahelised majandussuhted. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSV Liidu vahel. 2. Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt 1940. Aasta suvel (juuni-august) · 17.juuni okupatsiooni algus · Sisse toodi täiendavad väeüksused · Blokeeriti sadamad ja kehtestati kontroll sidekanalite üle · Kontrolli alla võeti Tallinn · Keelustati rahvakogunemised ja meeleavaldused · Eraisikud pidid loovutama relvad · 21. Juuni 1940 · Eesti valitsuse vastased meeleavaldused
Baasideajastu Eestis 1939-1940: 1939 septembri teisel poolel NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuseabistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Kasvasid majandusraskused. Vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning too...
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
lubasidki. NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. Jalta konverents- toimus Krimmis 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Potsdami konverents- 1945 16- juulist 2. aug potsdamis. 2ms kolm võitjariiki (am, nl, suurb) saks sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitikud ja maj põhimõtted saks sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks. Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast. Sõda algas kui nl ründas soomet 30.nov 39. Sõja tagajärjel loovutas Soome 13% oma territooriumist ja suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule. Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad. Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25
Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu võtta ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping. Sellega toodi Eestisse 25 000[viide?] Nõukogude Liidu sõdurit ja nende käsutusse anti mitmeid territooriume peamiselt Eesti rannikualadel. Eesti siseellu väed siiski ei sekkunud ja Eesti säilitas vormiliselt oma iseseisvuse. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest ehkki Eesti oli neutraalne, ründasid tema territooriumil paiknevatest baasidest Soomet Nõukogude väed. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus NSVL Eestiga suhteid aga pingestama, süüdistades teda baasidelepingu rikkumises. 16. juunil esitas ta ultimaatumi, nõudes kümnete tuhandete nõukogude lisasõdurite sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel
II maailmasõda 1)Mis nimega leping sõlmiti Saksamaal ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. a? Molotovi Ribbentropi pakt. 2)Mis on Müncheni kokkulepe? 1938. a sügisel sõlmitud kokkulepe, mille järgi loovutati Saksamaale Sudeedimaa(osa Tsehhoslovakkiast) 3)Mis oli öeldud Atlandi hartas? *USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu *Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939 5)Millised otsused langetati Teherani konverentsil? *otsustati teise rinde avamine Normandias. *NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. *Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. *Tunnustati NSVL-i piire 1941. a seisuga. 6)Millise sündmusega algas II maailmasõda? Saksamaa tungis Poolasse. 7)Millist sündmus...
Baaside aeg *18.oktoobril algas maavägede sissemarss Eestisse. Punaväelased elasid kinnistel territooriumitel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ja suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti NSV Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika muutus sõltuvaks idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega, kuid suurenes baltiriikidega, kes olid samas olukorras, suurenes ka NSV Liiduga. Eesti välispoliitika olukorda tegi keerulisemaks Talvesõda. Rahvas oli Soome poolt, kuid Eesti pidi säilitama neutraliteedi. Salaja korraldati korjandusi soomlaste toetuseks ning paljud mehed läksid salaja üle lahe, et aidata kaasa vennasrahva võitlusele. Avaldati ka Soomele luureandmeid Punaarmee kohta. Oluliseks sündmuseks oli baltisakslaste lahkumine-Ida ja Kesk-Euroopas elavad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale. See tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Eesti okupeerimine
10. okt 1939 kirjutati Leedu baaside lepingule alla. Leedule lubati allakirjutamisel Vilniuse piirkond. SOOME TALVESÕDA NSV Liit esitas sarnase lepingu kui Balti riikidele Soomele. Soome oli demokraatlik: poliitiliste erakondade rohkuse tõttu polnud võimalik sellist lepingut parlamendist läbi suruda. Lepingu vastu oli ka avalik arvamus. Soome venitas läbirääkimistega. NSV Liit süüdistas Soomet NSV ründamises. 30 . okt 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, algas Talvesõda. Soome osutas oodatust tugevamat vastupanu. NSV Liit oli tohutus ülekaalus. Punaarmee ei suutnud alguses läbi tungida Mannerheimi liinist. Ilm läks samuti külmaks. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomet aitama. See sundis Stalinit alla andma. 12.märtsil 1040 sõlmiti Moskvas rahu. Soome säilitas küll iseseisvuse, kui pidi osadest oma aladest loobuma. BALTI RIIGID JA NSV LIIT 1939-1940 1940 hakkasid Balti riikide ja NSV Liidu vahelised suhted halvenema. 14.juuni 1940 esitati
Euroopa riigid ei sekkunud. Tulemusena kehtestati Hispaanias kindral Franco autoritaarne diktatuur. Lepituspoliitika on Suurbritannia ja Prantsusmaa järeleandmised Hitlerile, lootuses, et nii on võimalik Hitlerit rahustada ja hoida ära suure sõja puhkemine. Tegelik tulemus oli see, et Hitler sai aega sõjaks valmistumiseks. MRP Molotov - Ribbentropi pakt - Salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa maad Saksamaa ja NSVL vahel. Balti riikide okupeerimine ja Talvesõda 24. september 1939. sõlmiti Eesti ja NSVL vahel vastastikuse abistamise leping (baaside leping) 30. november 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu (Talvesõda) Soomel õnnestus säilitada iseseisvus Moskva rahuga pidi loobuma umbes 10% oma territooriumist: Karjala kannasel, Laadoga karjasel, Viena Karjalas. 1940. aasta juunis esitas NSVL Balti riikidele ultimaatumid, milles nõudis õigust täiendavate väeüksuste sisse toomiseks ja uute valitsuste moodustamiseks. 15. juunil
tagalas · Suurtükivägi. · Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm. Nõukogude Liidu agressioon 1939. - 1940. a · MRP salaprotokolli realiseerimine. Endise Vene impeeriumi alade okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine sept 1939. Poola ohvitseride vangilangemine ja mõrvamine Katõnis 1940. · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga sept - okt 1939. 20-30 tuh punaarmeelast igasse riiki. · 1939. nov - 1940, märts Talvesõda Soomega · Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni, 1940 · Bessaraabia annekteerimine Rumeenialt 1940 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Moskva nõudis Karjala maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise
Sammhaaval uue sõjani: · Austria anluss- 1938a esitas Hitler Austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside · 1935 a tühistas Saksamaa versailles lepingu. vabastamist,austria alistus,Saksa väed marssisid riiki ning teatasid Austria liitmisest · Astus välja rahvasteliidust Saksamaaga.Rahvahääletus näitas austerlaste toetust ühinemisele. · Viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Müncheni sobing- Hitler nõudis ...
Chamberlain oli veendunud, et Hitler on mees kellega saab asju ajada. Prantsusmaa: Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata. Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitilne olukord 1930-ndatelaastatel. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. Talvesõda · 1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist. 1940 okupeeris Punaarmee Balt riigid ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud ligikaudu 10000 inimest Eestist, Lend-lease`i süsteem abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks ...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisapro...
· 23.august 1939 MRP. Saksa ja NSVL jagasid Euroopa ära. Sõja algus... · 1.september 1939 ründasid Saksa väed Poolat. · 3.septembril kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksale sõja, et Poolat kaitsta. · 17.septembril tungib Ida-Poolasse NSVL. · Septembri lõpus Saksa ja NSVL ühine võiduparaad Brestis ning Saksa-NSVL sõprus-ja piirileping. Baltikumi alistamine... · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga. · Soome keeldub ja algab Talvesõda (1939-1940). NSVL nõrk Soome loovutab ainult Karjala, jäädes iseseisvaks. NSVL tegevus 1940... · Märtsis tehakse Soomega rahu ja saadakse Karjala. · Rumeenialt võetakse ära Bessaraabia ja Lõuna-Bukoviina. · 15.-17.juuni 1940 okupeerib NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Läänerinne 1940... · september 1939 mai 1940 ,,kummaline sõda" Prantsusmaa ja Saksa vahel. Mõlemad pooled kindlustatud (Maginot` ja Siegfriedi kaitseliinid), vähe sõjategevust
1930 reaktiivlennukid 1920 lisati filmile heli 1920 tummfilmi õitseaeg Walt Disney Charles Chaplin 1920 hemingway, Rmarque, maugham Sürrealism loomingu lähtealuseks unenägu, eitati loogikat Muusikal Dzäss Seltskonnatantsud fokstrott, tango Balletis vaidlus klassika ja modernismi vahel Eestis asendub õppekeeles vene keel eesti keelega. Ühtluskool 1 dets 1919 avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool Talvesõda 6 det 1917 kuulutati Soome iseseisvus Välisriigid tunnistasid seda alles siis, kui seda oli teinud NSVL Kuid Punaarmee ei lahkunud Sõjaväe ülemjuhataja kindral Gustaf Mannerheim Tema juhitud väed saavutasid punasoomlaste ja vene enamlaste üle võidu 1918 nim Mannerheim riigihoidjaks 1919 suvel kinnitati põhiseadusega, et Soome on vabariik 1920 Vene-Soome Tartu rahulepinguga lõppes NSVL iga sõda 1918-1920 sõjasündmusi nim nii kodu- kui ka vabadussõjaks
IDA RINNE: 1939: · 1. 09. 1939 Saksamaa tungib Poolasse. 6. 10ks Poola riik lakkab eksisteerimast. · 3. 09. 1939 Pr. & S.Br kuulutavad S.-le sõja. · 17. 09. 1939 NSVL hõivab I-P. · 28.09 Eesti kirjutas Moskvas baaside lepingule alla · 5.10 - Läti kirjutas baaside lepingule alla · 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine.
1933 natsid Saksamaal võimule 1935 Inglise Saksa mereväeleping 1935 Itaalia tungib Etioopiasse 1938 märts Anšluss 1938 sept Müncheni sobing ◦ lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia jagamine 23. aug 1939 MRP 1. sept 1939 Teine maailmasõda 15.09.1939 Orzeli juhtum 28.09. vastastikuse abistamise pakt ◦ 25 000 NSVL sõdurit 1939/1940 baltisakslaste lahkumine nov 1939 Talvesõda 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust 16. juuni 1940 ultimaatum 17. juuni nõukogude vägede sissemarss Narva diktaat ◦ infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla ◦ keelati meeleavaldused ◦ eraisikud pidi loovutama relvad 21.06.1940 meeleavaldus, uus valitsus ◦ A. Ždanov, J. Vares- Barbarus juuli 1940 ebademokraatlikud valimised 6.08. Eesti, Läti ja
rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud.
Ka 2/3 Prantsusmaast sattus Hitleri võimu alla. Vaatamata Hitleri paljudele kavatsustele vallutada Suurbritanniat, tal see ei õnnestunud. 1940 hilissügisel tungisid saksa väed Kreekasse ja Jugoslaaviasse 1941 juunis tungisid saksa väed koos liitlastega NL aladele. Saksamaal õnnestus hõivata suurem osa NSVL Euroopa osast. 6. NSVL vallutused 1939-1941 17. sept 1939 sissetung Poolasse 1939 novembris Talvesõda. Soome pidi loovutama Karjala ja Viiburi. 1940. aastal okupeeriti Baltimaad ja Rumeenialt võeti Bessaraabia ning Bukoviina. 7. Pearl Harbor Kuna maailma tähelepanu oli põratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapan seda ära ning proovis kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja
kaupade puudus ) 28. Sept. 1939 sõlmiti Eesti ja NSV liidu vahel vastastikkuse abistamise leping Nõukogude liit kohustus Eesti siseasjadesse mitte sekkuma Samasugused lepingud suruti peale Lätile, Leedule ja Soomele 1939 toimus laiaulatuslik baltisakslaste ümberasumine saksamaale ( Hitler kutsus kõiki kodumaale vms ) Soome lükkas nsv liidu nõudmised tagasi 1939 aasta lõpus algas talvesõda, NSV liit – Soome, see läks üsna kähku, sõda lõppes märtsis 1940 Tänu ekstreemsetele ilmastiku tingimustele ja rahvusvahelisele poliitilisele olukorrale Stalin alistus Soome kaotas osa oma territooriumist (Karjala) , säilitas iseseisvuse Iseseisvuse kaotamine 1940 kevadel saavutas saksa armee suure edu lahingutes Hõivati neutraalsed riigid ( Taani, norra, holland, belgia )
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
mõisnikelt ja anti talupoegadele (eelisjärjekorras olid vabadussõjas võitlejad). Palju oli süüdistusi ja tülisid. 10 hektarit oli väike talu, neid oli päris palju. Renditalud, ostutalud. Rõhutati riigisisesele tootmisele (munad, piim, juust, või jne). Teine maailmasõda (1. Sept 1939 2. Sept 1945) 1. Sõja põhjused 2. Sõja algus 1939-1940 (Sax, NSVL) 3. Soome Talvesõda (1939 nov 1940 märts) 1) Jätkusõda (1941-1944) 4. Sõja laienemine 5. Sõdivad pooled 6. Rahvusvahelised konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam) 7. Sõja lõpp. Tulemused 8. Eesti Teise maailmasõja ajal. Põhjused: 1. Esimene maailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõida Esimese jätkuks. 2. Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika taotlus eluruumi laiendamiseks. 3
rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud.
Ü. Kõiv NSV Liit pärast Teist maailmasõda 1. Sissejuhatav meenutus a) NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja · MRP · agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine 2. Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? · osa Poolast · Baltikum · osa Soomest · osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast) · osa Rumeeniast · osa Jaapani saartest (Kuriilid ehk Põhjaterritoorium) 3. Sõja tagajärjed a) Võitjariik
lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Siis otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti 2-le Jaapani linnale- Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest suri. Jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse , purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid Jaapani juhtid nõus tingimusteta alla andma. 2. sept 1945 a. sõlmiti Jaapani tingimusteta Kapitulatsiooniakt USA ja Jaapani vahel. 2 maailmasõda oli lõppenud. 12.a talvesõda. Kuidas soomest sai iseseisev riik? 6.dets. 1917a. kuulutati välja Soome iseseisvus.Punaste eesmärk oli kehtestada Soomes nõukogude kord ning liita maa enamliku Venemaaga.Vene sõjaväe toetusel haarasid nad võimu Helsingis ja Lõuna-Soomes.Soome valitsus taganes Vaasasse ning rajas Põhja-ja Kesk-Soomes oma tugiala.Iseseisva Soome riigi pooldajate(valgete) sõjaväe ülemjuhatajaks sai endine Vene tsaariarmee kindral Gustaf Mannerheim.Tema juhitud väed saavutasid võidu
Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad alla. Poola jagati Saksa ja NL vahel ära ja Leedu läks NL-le. NSVL *1939 novembri lõpp. Talvesõda. Soomlased säilitasid iseseisvuse aga pidid loobuma Karjalastja Viiburi linnast. (6.dets 1917 sai Soomest iseseisev vabariik. Teised riigid nõustusid seda tunnistama allas pärast NL-tu. Punaarmee ei lahkunud Soomest, sellest sai punaste põhiline toetaja. NL tahtis muuta Soome kommunistlikuks ja liita Nlga. Soome valitsus rajas Põhja- ja Kesk-Soomes oma tugila. Iseseisva Soome riigi pooldaja ja sõjaväe ülemjuhataja oli Gustav Mannerheim
Agressioonile osutatakse vastupanu kuni ühest või mitmest sõbralikust välisriigist saabub sõjalist abi. Toetuse võimalus vähemasti teoreetiliselt oli olemas 1939. aastani. Tolle kurikuulsa aasta jooksul see kadus. Septembri lõpul oli Eesti juhtkonnal ,,eeskujuks" kaks värsket õudus-näidet: Tsehhoslovakkia, kes ei hakanud vastu, ja Poola, kes hakkas vastu. Kummalegi ei tulnud keegi appi. Mõlemad pühiti Euroopa kaardilt olematusse. Aga Soome? Eesti otsuste ajal oli Talvesõda kahe kuu kaugusel. Pealegi ärgem unustagem, et Eestilt nõudis Stalini Venemaa alanud maailmasõja ajaks kinniseid militaarbaase, Soomelt aga laiade alade loovutamist, et Soomel säilis lootus Norra ja Rootsi kaudu läänelt abi saada, et Talvesõjas soosis aastaaeg soomlasi, Eesti oletatavas sügissõjas oleks eelise saanud paremini mehhaniseeritud Punaarmee, et Soome kaotas kahe sõja tulemusena suurema tüki oma territooriumist, kui on Eesti kogupindala.
oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allkirjastamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda raskendas Talvesõda. Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast, ühiskonna majanduslik ja vaimne potentsiaal kahanes ning kuuldused Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta tugevnesid. Nõukogude okupatsioon
Loo Keskkool II Maailmasõda Referaat Mari Maasikas 9. klass 2008 Sissejuhatus II maailmasõda oli kõige suurtemate purustustega sõda. I maailmasõda polnud isegi niipaljude ohvritega. II maailmasõja alustaja riikideks on Saksamaa eesotsas Hitler ja NSV Liit eesotsas Staliniga. Maailmasõda on ta sellepärast, et ta haaras kogu maailma. Sõja staatust ei otsustatud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja Aafrikas ning vaiksel ja atlandi ookeanil. 2 II maailmasõda Euroopas Puhkemise põhjused 1. Poliitilised eeldused Rahvaste liit ei suutnud enam rahu tagada. 1930. aastate lõpul hakkas olukord teravnema. Eriti sõjakaks läks Saksamaa kui Hitlerile hakkasid kindlust lisama lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi Ribbentropi pa...
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Mü...
suurendati sõdurite arvu. Eesti polnud nõus, Stalin vähendas natuke arvu. 1939, 28.sept kirjutas Eesti Moskvas Baaside lepingule alla 1939, 5. okt kirjutas Läti baaside lepingule alla. 1939, 6.okt sõjategevus Poolas lõppenud, Poolat enam ei eksisteerinud. 1939, 10 okt kirjutas Leedu baaside lepingule alla, tingimusel, et nad saavad tagasi Vilniuse piirkonna. 1939, 18. okt hakati Punaarmee üksusi Eestisse paigutama. 1939, nov ründas NSVL Soomet 1939, 30. nov algas Talvesõda, Punaarmee ründas Soomet sõda kuulutamata süüdistades teda provokatsioonidega piiril. Mannerheimi liin väga tugev. 1940, 12.märts sõlmiti Soome ja NSVL vahel rahu. Soome pidi loovutama Karjala ja Hankose, iseseisvus jäi püsima. (Ingl ja Pr tahtsid Soomele abivägesid saata, NSVL oli sunnitud) 1940 kevadel halvenesid Balti riikide suhted NSVL-ga 1940, juunis alustati Balti riikide annekeerimisega (teise riigi vägivaldne liitmine oma riigi külge) 1940, 14
ning otsuseid langetasid, oli vägagi kitsas. Lisaks puudus üksmeel järeleandmiste ulatuse osas. Moskva suhtes jäiga kursi pooldajad ei pidanud sõjaohtu aktuaalseks või oletasid, et ega venelased talvel ei sõdi. Lisaks lootsid liiga paljud Rootsi ja teiste riikide toetusele. Mannerheim kirjutas hiljemgi: "Olen veendunud, et Põhjala, jah, isegi üksnes Soome ja Rootsi ühiskaitse leping oleks võimaldanud Talvesõda ära hoida ja et üks mõjuv Soomet toetav avaldus Kremli läbirääkimistel 1939. aasta sügisel oleks kaasa toonud sama tulemuse." Marssali sõnade kohaselt usaldati liialt illusioone ja lubadusi. Tõsi küll, sõnad illusioonidest ja lubadustest ei käi Mannerheimi enda, vaid Soome juhtpoliitikute kohta. Marssalile oli sõjaoht selge ning ta püüdis, nagu ka Juho Kusti Paasikivi ja Väinö Tanner, saavutada Moskvaga kompromissi. Pärast Talvesõja lõppu
Prantsusmaa ja Jaapaniga. 1934.a. võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. 1939.a. sai uueks välisministriks Vjteslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL alustas lähenemist natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt) NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega; sõjaplaanid Saksamaa ründamiseks) SAKSAMAA 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. Äärmusparteid üritasid ära kasutada: majanduslangust (põhjuseks sõda, reparatsioonid, 1923-1924 majanduskriis ja hüperinflarsioon). Saksamaa välispoliitilist isolatsiooni (põhjus: kaotajariik I maailmasõjas) ja välispoliitilisi tagasilööke (Ruhri okupeerimine). sisepoliitilisi probleeme.
1939. aasta, mil hakkas toimuma sõja tegevus Euroopas 1.september. Saksamaa hakkab pidama aktiivsemalt sõda. Saksamaa tungib üle poola piiri. 3.september. Poola liitlased Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale avalikult sõja. 17.september. NSV Liit tungis Poola idaalasse ning Poola valutati umbes nädalaajaga. 30.november. NSV Liit hakkas vallutama uusi alasid. Stalini käsu järgi toimus lahing Soome ja Punaarmee vahel, mille nimeks sai Talvesõda. 1941. a. suve alguses toimus dramaatiline võiduajamine: kumb suudab enne paigutada oma sõjaväe pealetungipositsioonile ning rünnata esimesena. Stalin oli alustanud varem, Hitleril oli aga käsutada täpne, kiire ja distsiplineeritud Saksa sõjamasin. Hitler võitis Stalinit arvata nädala-kahega. Kuna Punaarmee polnud valmistunud kaitseks, vaid rünnakuks, tabas sakslaste jõuline pealetung 21. juuli varahommikul neid täiesti ootamatult ning ettevalmistamatult. Stalin sattus
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
rünnata. 10. Keda tuleb lugeda Talvesõja võitjaks? Põhjenda oma seisukohta: V:Mõlemaid riike (Soomet ja NSV Liitu) ,kuna Soome säilitas iseseisvuse ja NSV Liit võitis endale Soome alasid ( Karjala maakitsuse ja Viiburi linna ja veel muid alasid ) . LISAKS LAHENDA JÄRGMISED ÜLESANDED! Mõtle järele ja järjesta sündmused: 2. Hitleri võimuletulek 1. Mussolini võimuletulek 5. ansluss 7. Saksamaa esitab nõuded Poolale 12. sõlmitakse Kolmikpakt 9. algab Talvesõda 6. Saksamaa okupeerib Tsehhimaa 3. Eesti Vabariik ja NSV Liit kirjutavad alla VAP-ile 8. Saksamaa esitab nõuded Leedule 4. algab Hispaania kodusõda 11. NSV Liit okupeerib Bessaraabia 10. Rahvaste Liit heidab NSV Liidu oma organisatsioonist välja. Mõtle järele, võimalusel arutle klassikaaslastega ja otsusta, milline väide on õige ja milline mitte ning too põhjenduseks mingi konkreetne argument. 1. MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel oli Teise maailmasõja puhkemisel otsustava
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
