2. Maailmasõda - daatumid, isikud ja sündumused (0)

massiküüditamine- 2tk, 14. juuni.
natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted.
metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades.
mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu.
suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku re˛iimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest .
kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis)
holokaust -jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal.
atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia , hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon.
barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941.
Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks.
kapituleeruma- ettekirjutatud tingimustel alistuma/alla andma.
Dessant - on sõjaline operatsioon, kus väed maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil.
Ansluss- oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938.
Koonduslaager- kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.
Okupatsioon -võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine.
antisemntism- juudivastasus.
Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 1945–1949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946.
totaalseks sõjaks: selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud
DAATUMID:
1938.a. 29. sept- müncheni konverents / sobing .
1939.a. 23. august-MRP
1.sept.1939- saksa-poola konflikt. II maailmasõja algus.
17. sept 1939- NSV okupeetis ida-poola.
17. juuni 1940-balti riigid okupeeriti.
21. juuni 1940-riigipööre
21. juuli 1940-eestist sai NSV.
6. august 1940-eesti võeti NSV koosseisu.
22.juuni 1941-NSV-saksa sõja algus.
7. dets 1941- pearl harbour.
nov 1942-veb 1943- stalingrad
nov 1942-mai 1943-el alamein .
6. juuni 1944- normandia dessant.
8-9 mai 1945- saksamaa kapitulleerus.
6. august ja 9. august 1945- hirošima ja nagasaki .
2. sept II maailmasõja lõpp.
SUNDAY 3rd SEPTEMBER 1939
Germany rejects an Anglo- French ultimatum and Britain and France declare war on Germany.
ISIKUD:
jossif stalin -NSV liider
adolf hitler - saksamaa liider
vjatšeslav molotov -vene välisminister
joachim von ribbentrop-saksa välisminister
neville chamberlain -UK peaminister
benito mussolini -itaalia diktaator
edouard daladier-prantsusmaa peaminister
franklin delano roosevelt -USA president
dwight eisenhower -normandia dessandi 1 väejuht.
charles de gaulle-prantsusmaa president.
gustav mannerheim-soome talvesõja kangelane.
robert oppenheimer-tuumapommi isa.
erwin rommerl-saksa kindral (kõrberebane).
fr.w.e. paulus -saksa vägede juhataja stalingradis.
Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock , Oxfordshire – 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia peaminister.
KÜSIMUSED:
II maailmasõja põhjused: 1) tahe oma riigi piire suurendada. 2)muutuda euroopas mõjuvõimsaks. 3)rahvasteliit ei toiminud , polnud mehhanismi. 4) nsvl -saksamaa vallutus plaanid. 5)jaapani ambitsioonid kaug idas.
rahvusvahelised lepingud , mis aitasid kaasa II maailmasõja puhkemisele: 1)Müncheni konverents (1938) oma otsustega. 2) MRP 23. august 1939.
millised vastandlikud riikide blokid kujunesid II maailmasõja alguseks- s.t. võitlevad pooled? 1)USA 2)UK 3)Prantsusmaa 4)NSV.
nimeta ja oska kaardlilt leida alad, mille okupeeris 1941.a. juunikuuks A.saksamaa, B.venemaa. A:poola-lääne osa, norra,taani, belgia, hollan, luksemburg , 2/3 prantsusmaast. B:ida-poola, valgevene, ukraina , karjala maakitsus , eesti, läti, leedu, bessaraabia.
millal ja miks alustas saksamaa NSV liidu vastu sõda kuigi oli sõda kuigi oli sõlmitud MRP? 22.juuni 1941 sest talle tundus et nsv jääb talle vallutustes ette.
millistes suundades saksamaa nsv liidule kallale tungis? kuidas nimetati sõjaplaani? miks "välksõda"? leningrad , moskva, stalingrad. barbossa plaan. see tundus kõige kiirem ja lihtsam viis vallutada.
nimeta ja oska kaardil leida 3 murrangulise tähtsusega lahingut/sündmust (koos kuupäevade ja aastaarvudega), mis muutsid II maailmasõja käiku saksamaa ja tema liitlaste kahjuks. Kursk , Normandia dessant, Stalkingrad, El Alamein.
kolm II maailmasõja aegset rahvusvahelist konverentsi-millal? mida arutati?kes osa võtsid- riika ja selle esindaja. teheran 1943(NSV- stalin , USA-roosevelt, UK-churchill) arutamisel oli teise rinde avamine euroopas. jalta 1945 veebruar(NSV-stalin, USA-roosevelt, UK-churchill) koostati saksamaa lõplik purustamine. Potsdam -1945 juuli-august (NSV-stalin, USA-roosevelt/ truman , UK-churchill, attley) otsustati saksamaa ja üle üldine sõjajärgne maailma korraldus. nürnbergi rahvusvahelise protsessi koostamise arutamine .
iseloomusta ja võrdle saksamaa ja NSV liidu käitumist okupeeritud aladel-sarnasused ja erinevused. NSV okupatsiooni erinevused: sotsialism pikemaajalisem, toetati vähesel määral, riigistati ettevõtted. Sarnasused: massirepressioonid; NSVL-küüditamine, Saksamaa- koonduslaagrid ; ei tunnistatud eesti iseseisvust; tsensuur ; kehtestati omavõim. Saksamaa erinevused: kapitalism, lühiajalisem, toetati esialgul rohkelt rahva poolt.
millistes väeüksustes tuli eesti meestel sõdida? kuidas see nii juhtus? punaarmeesse, saksaarmeesse, sest toimusid sund moblilisatsioonid.
miks ebaõnnestus 1944.a. sügisel eesti iseseisvuse taastamine? too välja nii palju põhjuseid kui suudad. sest punaarmee liikus edasi, meil nappis sõjaline jõud, puudus side rindel olevate sõduritega.
nsvl okupatsioon baltimaades- 15-17 juuni 1940.
talvesõda-nov 1939.
jalta konverents- ehk krimmi konverents toimus NSV liidus krimmis livaadia palees kuni 4. kuni 11. veebruar 1945, kus nsvl, usa, suurbritannia jaotasid ära teise maailmasõja järgse euroopa ja aasia .
1943 juuli- kurski tankilahing .
1944 6. juuni-normandia dessant.