kvaliteedilist terast. Kergetööstus: Põhilised kergetööstus, millega Rootsis tegeletakse: Mööbel, Tekstiil ja rõivatööstus,Trükitööstus Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee kogupikkus 135 859 km. Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele). Rootsit läbiv gaasitorustik on 84. km. pikkune. Tähtsamad sadamad: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg, Hundiksvall, Kalmar, Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsvall. Eksport/Import EKSPORT: Rootsi suurimad ekspordiartiklid: masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass,raua- ja metallitooted kemikaalid. Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa 10,5%, Norra 9,8%, Suurbritannia 7,8%, Taani 6,9%, Soome 6,5%, Ameerika Ühendriigid 6,4%, Holland 5,2%, Prantsusmaa 5,2% ja Belgia 4,3% IMPORT: Rootsi suurimad impordiartiklid: masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid,
Jüriöö ülestõus ning sellele järgnenud repressioonid ja ,,must surm" vähendasid Eesti elanike arvu 14. sajandi keskpaigaks umbes 100 000 inimeseni. Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16. sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni. Linnadest olid suuremad Tallinn, mile elanike arv küündis 15. sajandil 7000-8000 inimeseni ja Tartu 5000-6000 elanikuga. Euroopa suurlinnadega võrreldes polnud seda just palju. Näiteks Rootsis ja Soomes polnud sellal ühtegi nii suurt linna. Stockholm oli Tallinnaga võrreldes vaid linnake, Helsingit polnud aga veel olemaski. Helsingi asutati alles aastal 1550 kalurikülade ühendamise teel, et idakaubanduses Tallinnale konkurentsi pakkuda ja järgmise paarisaja aasta vältel näis see katse ebaõnnestuvat. Soome tähtsaimaks linnaks oli keskajal Turu. Ülejäänud Eesti linnade elanike arv oli umbes tuhat (Adamson, Valdmaa 1999: 46). Linna valitses raad. Näiteks Tallinna raad koosnes algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid
Korvpalliföderatsiooniga. 20. detsembril 1991. a. taastati Eesti kui liikmesriigi staatus FIBA-s. Aastatel 1998 - 2002 korraldas Eesti meistrivõistlusi meeste korvpallis MTÜ Eesti Korvpalliklubide Assotsatsioon. Alates hooajast 2002/2003 korraldab Eesti meistrivõistlusi meeste korvpallis taas EKL. [6] 5. EESTI KUULSAIMAD KORVPALLURID Martin Müürsepp Sünniaeg: 26. September 1974 Sünnikoht: Tallinn Klubid: Alvik Stockholm, Maccabi Tel Aviv, Tallinna Kalev, Miami Heat, Dallas Mavericks, SK Erger Nybit Tallinn, Aris Thessaloniki, AEK Ateena, UNICS Kazan, Moskva Dinamo, Ural Great, Moskva CSKA, Tartu Ülikool/Rock, Melbourne Tigers, BC Kalev/Cramo, BC Rakvere Tarvas. [7] Tiit Sokk (Tout Giannopoulos) Sünniaeg: 15. November, 1964 Sünnikoht: Tartu
Aserbaidžaan- Bakuu Gruusia (Georgia)- Thbilisi Austraalia- Canberra Gröönimaa (Taani)- Nuuk Hiina- Peking Hispaania- Madrid Holland- Amsterdam Horvaatia- Zagreb Iirimaa- Dublin Iisrael- Jeruusalemm India- New Delhi Indoneesia- Jakarta Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Island- Reykjavik Itaalia- Rooma Jaapan- Tokyo Kanada- Ottawa Kasahstan- Astana Rootsi- Stockholm Kesk-Aafrika Vabariik- Bangui Rumeenia- Bukarest Kreeka- Ateena Saksamaa- Berliin Küpros- Nikosia San Marino- San Marino Leedu- Vilnius Singapur- Singapur Liechtenstein- Vaduz Slovakkia- Bratislava Liibüa- Tripoli Sloveenia- Ljubljana Luksemburg- Luxembourg Soome- Helsingi Lõuna-Aafrika- Pretoria Suurbritannia- London Lõuna-Koera- Seoul Šveits- Bern
nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Olümplaste tagasitulek (rongiga Valga kaudu) kujunes triumfisõiduks läbi Eesti. Tallinnas Balti jaamas ja austamistseremoonial Kadrioru staadionil tunglesid tohutud rahvamassid. Riigivanem Konstantin Päts kinkis Palusalule Pillapalu asunduses Harjumaal maakoha "Kungla nr. A-94" suurusega 42,312 ha. 22. detsembril 1936 abiellus Kristjan Palusalu Tallinna Kaarli kirikus Ellen Saidlaga, laulatas Friedrich Stockholm. 1936 Palusalu tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. 1937 Palusalu tuli Eesti meistriks nii kreeka-rooma maadluses kui ka vabamaadluses. Euroopa meistrivõistlused 1937. aasta Euroopa meistrivõistlustel Pariisis Palusalu külmetas ning oli kerges palavikus. Seetõttu ta sai esimestes ringides ainult punktivõidud. Ka loosiga tal ei vedanud: ta ei jäänud loosiga ainsaski ringis vabaks. Kolmandas ja neljandas ringis sai Palusalu seljavõidud Léon Charlier' ja
kerjusmunkade tegevus oli protest tsistertslaste allakäigu vastu pildirüüste- inimesed, kes on protestantlike jutustajate poolt ära räägitud, hakkasid pildirüüstet tegema luterlased ei eita pühakuid luterlastele ei meeldi pühakute austamise puhul ebajumalate teenimine kirikutest visati pildid ja kujud välja, sest ei tohi teha kuju endale sellest mis on maa peal ja mis on taevas e kujusid ja pilte ei tohiks olla `Vana hea' Rootsi aeg 1629-1710 Tänapäeval seda mõistet eriti ei kasutata, nähatakse möödunud ajaloolaste liialdatud nägemusega. Võrreldes rootsi võimuaega eestis vene võimuajaga tundus rootsi aeg väga hea ja meeldiv. Talupoegade seisukohast kuigi hea ja meeldiv ei olnud. 1645 läks Saaremaa rootsile ja eestis elas nagu ühe riigi koosseisus. põhjas endiselt eestimaa ja lõunas liivimaa, selline liigitus püsib 20. sajandi alguseni. kui gotthard kettler ...
- Külalistöölised - Remitatsioon raha liikumine koju Turism - ajutine - Kinnisvara airbnb mõjutab kinnisvara hinda - Prostitutsioon Nälg - Dollari nõrkus - Loodustingimused - Lihasöömine Aasias ja Ladina-Ameerikas - Spekulatsioonid - Uued tehnoloogiad biokütus - Valed poliitikad - Tavalised 3. maailma hädad Keskkond Globaalne soojenemine - Stockholm 1972 - Rio de Janeiro 1992 - Kyoto 1997 - Pariis 2016 Osoon Mets - Põllumajandus - Süsinik - Veeringlus - Elukeskkond Ookean - Süsinik - Soojenemine - Hapestumine XIII loeng siseriiklikud majandussüsteemid Peamised erinevused - Riigi majanduse eesmärgid - Riigi roll majanduses- kui palju riik sekkub turu toimimisse - Ärisektori struktuur ja firmade parimad praktikad kuidas ettevõtlus on
08.1978 [ tabel 5] Naised · 2.08.8 Lyudmila Lysenko URS Bern 25.08.1954 · 2.08.8* Nina Otkalenko URS Bern 27.08.1954 · 2.06.3 Yelizaveta Yermolayeva URS Stockholm 24.08.1958 · 2.06.3* Gerda Kraan NED Belgrad 15.09.1962 · 2.02.8 Gerda Kraan NED Belgrad 16.09.1962 · 2.02.8* Vera Nikolic YUG Budapest 04.09.1966 · 2.01.4 Lillian Board GBR Ateena 18.09.1969 · 2.00.0 Vera Nikolic YUG Helsingi 12.08.1971 · 1.58
Rakke Gümnaasium Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Toitlustusteenindus Carmen Kutan URMAS ALENDER Referaat Koolipoolne juhendaja: Marika Paulus Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 Urmas Alender............................................................................................................................4 Ruja............................................................................................................................................. 7 Kokkuvõte..................................................................................................................................10 Kasutatud ALLIKMAte...
l - lik ingellik rüütellik röövellik piibellik KÜR printseslik äb ära, älikuühend NIMED Oma Keel nr 1/ 2007: 52-53 Tuletised, mis on saasud NIMEDEST, kirjutatakse väikse algustähega. Eestimaa eestimaine Kuperjanov kuperjanovlane Mitsubishi mitsubishilik Madrid madridlane München münchenlik Stockholm stockholmlane Euroopa euroopastuma Aristotel/es aristotellus Treffner treffnerist "Vanemuine" vanemuislane Säilitatakse nime algupärane kuju Newton newtonlus Hollywood hollywoodlik Nicaragua nicaragualane Kreutzwald kreutzwaldlik Wales waleslane Kaashäälikuühend kirjutatakse reegli kohaselt
SAKU GÜMNAASIUM Kerttu Luik HEITI TALVIK Referaat Juhendaja: õpetaja Inga Uusmaa Saku 2005 SISSEJUHATUS Referaat räägib 20.sajandi alguses elanud luuletaja Heiti Talvikust, tema loomingust. Sisaldab luuletuse ,,Fööniks" analüüsi. Näha saab ka pilti Heiti Talvikust referaadi lõpus. Heiti Talvik sündis Tartus. Tema perekond armastas kirjandust. Sealt ka luuletaja kirjanduslembus. Talviku esikluulekogu ,,Palavik" ilmus 1934 ja teine luuletuskogu ,,Kohtupäev" 1937. aastal. Ta oli abielus Betti Alveriga. Nad elasid tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. Luuletaja arreteeriti alusetult NKVD poolt kevadel 1945 ja saadeti 5 aastaks Siberisse. Heiti Talvik suri haigestununa 18. juulil 1947. aastal Tjumeni oblastis. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................
Milleks need organisatsioonid loodi? Kaupmehed koondusid GILDIDESSE ja vennaskondadesse. Need olid tavaliselt linna mõjukamad ühingud. GILDID kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoiminguid, meelelahutusi ja vastastikkuseid abistamisi. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri, atribuutika (pitsat, gildikassa jne) ja oma kooskäimise maja (nagu käsitööliste tsunftidelgi). 17. Nimeta vähemalt 5 erinevat tsunfti liiki. Tallinn, Tartu, Riia, Lübeck, Stockholm, Bremen jne 18. Kirjelda tsunfti korda (tsunfti reegleid) ja tsunfti seltsielu. Käsitöölised koondusid erialade järgi tsunftidesse, selleks et kaitsta oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et igale meistrile jätkuks linnas tööd ja iga käsitööline suudaks üleval pidada oma peret. RAAD määras kindlaks mitu käsitöömeistrit võis mingis tsunftis olla. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA. Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem
Tallinn English College English Sergo Vainumäe 9A TALLINN Report Supervisor: Inge Välja Tallinn 2006 Order of contents: 1.Introduction 2.Toompea 3.Lower Town 4.Kadriorg and Pirita 5.Museums 1. Introduction Tallinn, the capital of Estonia, lies on the Baltic Sea. It is on almost the same latitude east St. Petersburg in Russia, Stockholm in Sweden and Stavanger in Norway, and covers 158 sq km. Tallinn was first marked on a map of the world by the Arab geographer al-Idrisi in 1154, its name then being Kolyvan (probably derived from the name Kalev). In the 13th-century Chronicle of Henricus de Lettis the town was called Lyndanise. Later came Reval (presumably after the old county of Rävala), the name used by the Germans who ruled the country for seven centuries. Russians then modified Reval to Revel
Pindala: 91 906 km² SKT: 16 600 OJS elaniku kohta Sloveenia (Slovenija) Pealinn: Ljubljana (Ljubljana) Rahvaarv: 2,0 miljonit Pindala: 20 273 km² SKT: 18 900 OJS elaniku kohta Slovakkia (Slovensko) Pealinn: Bratislava (Bratislava) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 49 035 km² SKT: 12 600 OJS elaniku kohta Soome (Suomi/Finland) Pealinn: Helsingi (Helsinki/Helsingfors) Rahvaarv: 5,2 miljonit Pindala: 304 529 km² SKT: 26 300 OJS elaniku kohta Rootsi (Sverige) Pealinn: Stockholm (Stockholm) 16 Rahvaarv: 9,0 miljonit Pindala: 410 934 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Ühendkuningriik (United Kingdom) Pealinn: London (London) Rahvaarv: 60,0 miljonit Pindala: 243 820 km² SKT: 27 100 OJS elaniku kohta ----------------- Bulgaaria ( Blgarija) Pealinn: Sofia ( Sofija) Rahvaarv: 7,8 miljonit Pindala: 110 550 km² SKT: 7400 OJS elaniku kohta Horvaatia (Hrvatska) Pealinn: Zagreb (Zagreb) Rahvaarv: 4,4 miljonit
päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940 · Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940 · Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras, 1940 · ,,Sõnasild" (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk. · ,,Südamik" (valik luuletusi ja ballaade 19171957). Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk. · ,,Kogutud luuletused" (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk. · "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958, 280 lk. · "Kolmteist ballaadi". LR 1963, nr. 10 · ,,Uneretk" (valik luuletusi kogudest "Sädemed tuhas" ja "Ääremail"). LR 1968, nr. 13
· R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) · J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) · B. Junk (pronks, käimine 1952) · B. Junk (pronks, käimine 1956) · Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) Kergejõustik olümpiamängudel Nüüdisaja suveolümpiamängud · I Ateena 1896 · II Pariis 1900 · III St. Louis 1904 · IV London 1908 · V Stockholm 1912 · VI Jäid ära 1916 · VII Antverpen 1920 · VIII Pariis 1924 · IX Amsterdam 1928 · X Los Angeles 1932 · XI Berliin 1936 · XII Jäid ära 1940 · XIII Jäid ära 1944 · XIV London 1948 · XV Helsingi 1952 · XVI Melbourne 1956 · XVII Rooma 1960 · XVIII Tokyo 1964 · XIX Mexico 1968 · XX München 1972 · XXI Montreal 1976 · XXII Moskva 1980 · XXIII Los Angeles 1984 · XXIV Soul 1988 · XXV Barcelona 1992 · XXVI Atlanta 1996
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Keiti Hiiemäe 12. klass Ansambel RUJA rock-legend Eesti muusikas Muusika kodune iseseisev kirjalik töö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Ruja oli Eesti progressiivse rock'i kuningas. Ansamblit võib pidada Eesti The Rolling stonesiks, Genesiseks, Pink Floydiks. Bänd puudutas rahva südameid ja hingi, ta inspireeris. Ajas nutma ja naerma. Ruja õhutas Eestile mõtlema, isegi kui riigi tulevik ei olnud teada tumedatel NSVL aegadel. See kõik tähendas Eesti rahvale palju. Ruja oli Eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimi kujunes välja uudissõnast, mis asendas väljendit "teaduslik fantastika". Peaaegu kõikides lauludes on solistiks Urmas Alender. Ansambel viidi kokku Rein Rannapi ja Urmas Alendri poolt 1971. aasta septembris. 1. LOOMINGU PERIOODID 1.1 Esimene periood (1971-1975...
Referaat Eesti Kirjanikud Koostaja: Klass: Juhendaja: 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT...............................................................................................
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK * ühest küljest ,,näidisliiduvabariik" - suht arenenud ja mitmekülgne tööstus - nõukogude süsteemis silmapaistva tootlikusega põllumajandus - nö läänelikum välisilme - mitmekesine ja heatasemeline kultuurielu - arvestatav keskmine elatustase ja heaolu Nõukogude inimese jaoks seega ,,sovetski zapad" * teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal - ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaot...
maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel I suveolümpiamängud, Ateena 1896 - eestlastest võttis olümpiamängudest osa Hermann Lerchenbaum, kes pidi võistlema USA lipu all sõudmises madrustele, kahjuks jäi võistlus ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast. Koju toodi 3
Gripsholmi loss. ( hoiti kinni Poola tulevast kuningat.); 1375 suri Taani kuningas Valdemar IV Atterdag, regendina hakkas vailtsema Margarete, tema tütar; EE tegevuse tulemusel 1380 suri Norra kunnigas, regendina hakkas valitsema Margarete; Rootsi aadlikud pakkusid Rootsi trooni Margaretele; Kolme riigi unioon 1389 tulid Margarete väed Rootsi. Kuningas Albrecht langes lahingus vangi. Kuninga pooldajate kätte jäi Stockholm. Vitaalivennad esialgu abistasid ümberpiiratud Stockholmi. Hiljem muutusid mereröövliteks Lääne- ja Põhjamerel. Pommeri Erik Asetati kolme riigi kuningaks; Margarete valitsemine: Valitses tolla aja suurimat riiki Euroopas; Maksustas Rootsi suurte maksudega; Kokkuleppel Hansa Liiduga saavutas kontrolli Stockholmi üle; Suutis mereröövlite mõju Läänemerel vähendada; 17
jõuda. 8 Kasutatud kirjandus 1) ,,Eesti NSV ajaloo lugemik" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. 2) ,,Eesti NSV ajalugu" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. 3) Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. 4) Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. 5) Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 6) Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 7) http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 8) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm , 21.11.04 9) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik%5Fliikumine.htm , 21.11.04 10) http://www.parnupostimees.ee/050604/esileht/10048126
1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed
elama asumist oli ta Kanadas professor. Ta avastas radiatiooni kolm põhilist esinemisvormi ja nimetas need alfa-, beeta- ja gammakiirteks. Rutheford kirjeldas esimesena aatomit kui tuuma, mida ümbritsevad elektronid. 1919. aastal õnnestus Ruthefordil pommitada nitrogeeni aatomeid alfakiirtega ja teostada esimesena laboratoorsetes tingimustes esilekutsutud tuumareaktsioon. 100 aastat Nobeli füüsikapreemiaid Soojuspaisumise rakendused 1912 G. Dalen, Stockholm, automaatsed gaasiregulaatorid majakates ja boides 1920 Ch. E. Guillaume, Sevres, täppismõõtmised, anomaalsed sulamid Elektromagnetiline kiirgus 1909 G. Marconi, London, panus raadiosidesse (saatja ja detektor) 1928 O. W. Richardson, London, termoionisatsiooni seadus dioodis 1947 E. V. Appleton, London, raadiolainete murdumine ionosfääris, Appletoni kiht 1974 M. Ryle, Cambridge, raadioteleskoopide apertuuri-süntees 1974 A. Hewish, Cambridge,
"We're planning to be very tactful in the way we restore it. In the way we set up the exhibition we're taking international visitors into account, so in world terms it will be an entirely modern and very exciting museum." "The museum, or part of it, should be in close proximity to the water, or even better: own the port," said maritime historian and museum director Urmas Dresen. "You don't have to look very far for precedents: Karlskrona, Stockholm, Turku, Kaliningrad, Gdansk, Gothenburg, Roskilde, Bremerhaven, Kiel, Flensburg, Liverpool, Rotterdam, Amsterdam... The only option for us at the Maritime Museum is the historical area of the old Lennusadama port." "It's important to keep the place attractive and give it a happy imago, thus making the place profitable for investment," said Veronika Valk. "Maybe we should make room even for a sea academy?"
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut EESTI HOTELLI - JA TURISMIKÕRGKOOL Turunduskommunikatsiooni analüüs Koostajad: .... Rühm: EV-1-S-E-tal Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.............................................................................................................1 1. Sissejuhatus....................................................................................................2 2. Turundamine.............................................................................................
1 Turundusplaan ettevõttele Estonian Air 1.1 Kokkuvõte Estonian Air on Eesti riigile ja SAS grupile kuuluv lennutranspordi teenuseid osutav firma, mis loodi 1. detsembril 1991. Lisaks reisijaveole rahvusvahelistel regulaarlendudel pakub Estonian Air kaubaveo teenust ning reisijavedu tellimuslendudel. Estonian Air, mille kodubaas on Tallinna lennujaamas, teostab lende 7 lennukiga ning on tööandjaks ligikaudu 200 inimesele. Estonian Airi liinivõrgustikku kuuluvad Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Moskva, Peterburi, Kiiev, Vilnius ja Trondheim. Estonian Airi jaoks on turundus tähtsal kohal, Estonian Airi turundus- ja arendusosakonna juhataja on Gunnar Mägi, PR direktor Ilona Eskelinen. Turundustegevus toimub suuresti läbi sotsiaalmeedia Estonian Air on aktiivne Twitteris, Facebookis (müügikanalina), samuti on reklaami ja müügi suurendamise eesmärgil käivitatud kaasturundusprogramm
Papa Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti NSV ajaloo lugemik 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. Eesti NSV ajalugu 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm , 21.11.04 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik%5Fliikumine.htm , 21.11.04
Sociology in East-Central Europe. Pre-Congress Volumes of the 14th World Congress of Sociology. Montreal: International Sociological Association, 1998, lk. 117-129. Lauristin, M. & Vihalemm, P. with Rosengren, K.E. & Weibull, L. (toim), Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on Estonian Post-Communist Transition. Tartu: Tartu University Press. 1997, 390 lk. Lauristin, M., Vihalemm, P. (toim). "Estonia": The Disaster in Estonian Media. Stockholm: Styrelsen för psykologiskt försvar, 1996, 144 lk. Lauristin, M., Vihalemm, P. Estonian Mass Media: Past, Present, Future. European Journal of Communication, 1990, 5, 2, 489-500. 8 Kokkuvõte Seda referaati tehes sain teda, et muidu nii asjalikuna tunduv Marju Lauristin on tegelikult väga muhe ja sõbralik isiksus. Ta on oma elu jooksul palju saavutanud just tänu sellele, et ta on teisi inspireerinud, neid kellega ta on koos töötanud ja neid keda ta on õpetanud.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Marian Jürisalu-Lisitsyna 12E Eduard Tubin Referaat Juhendaja: Õpetaja Aaro Pertmann Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Joonis 1................................................................................................3 2. Eesti-periood.......................................................................................4 3. Rootsi periood.....................................................................................5 4. Muusikaline elukäik ja looming..........................................................6 5. Eesti-perioodi sümfooniad..................................................................7 6. Rootsi-perioodi sümfooniad..............
Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. Läänid Blekinge - Dalarna - Gävleborg - Halland - Jämtland - Jönköping - Kalmar - Kronoberg - Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro Östergötland Ajalugu Keskaeg Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu ...
Kuressaare Põhikool ROOTSI Referaat Koostaja: Ott Levisto Juhendaja: Tiia Kuusk Kuressaare 2005 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................lk 3 1. LOODUS...........................................................................................................................lk 4 1.1 Reljeef..............................................................................................................................lk 4 1.2 Kliima.................................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Hotelliteenindus Vladimir Kopõlov Majutusteeninduse eriala ettevõtte praktika Aruanne Juhendaja: Alina Orlova Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ettevõte lühiiseloomustus. 3. Praktika korraldus 4. Tööhügieen ja tööohutus ettevõttes. 5. Toateenija ametikirjeldus/analüüs praktikal 6. Uued teadmised ja oskused eneseanalüüs 7. Kokkuvõte Sissejuhatus Olles Tartu Kutsehariduskeskuse Hotelliteeninduse eriala õppilaseks , mina pidin sooritada teeninduspraktikat majutusettevõttes ajavahemikul 18.12.2012-01.01.2013 ja mõned päevad jaanuari kuus, mille eesmärgiks oli säilitada teadmisi, mis olid saanud kooli tundide jooksul ja omandada uusi praktilisi oskusi toateeninduse erialal. Kui igal õpilasel oli õigus ...
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste ...
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. Kergejõustiku ajaloost Lihtsaid jooksu, hüppe ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. sajni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasara...
peamised Rootsi Statistikaamet ning USA Central Intelligence Agency, World Factbook. Alustatud on üldisemate andmetega ning lõpuks on lisatud ka konkreetselt Rootsi majandusharude eksporditulude võrdlus viie aasta (2007-2011) lõikes, mille sisse jääb ka kriisiperiood. Üldised andmed: Rootsi pindala on 450 000 km2, ning rahvaarvuks on 9,5 miljonit inimest. Kogu majandustegevus on koondunud põhiliselt riigi lõuna ja kagu poolsesse ossa, kus asub ka pealinn Stockholm. (vt. Lisa 1) Rootsi lõunaosa eeliseks võib pidada lähinaabrust tugevate majandustega riikidega nagu Saksamaa ja Taani.Valitsusvormiks on konstitutsiooniline monarhia ning tegemist on parlamentaarse demokraatiaga. Väliskaubandust Euroopa riikidega soodustab Rootsi kuulumine Euroopa Liitu alates 1995 aastast. Rootsi majandus on ülesehitatud rikkalikele rauamaagi ning puidu reservidele, millele lisanduvad veel hüdroelektrijaamad
Nüüd siis aga loend 1896 2012 suveolümpiamängudest. Loendist on ka näha, et kui toimusid sõjad või olid muidu keerulised ajad, jäid olümpiamängud ära. Suveolümpiamängud o 1896 Ateena o 1932 Los Angeles o 1900 Pariis o 1936 Berliin o 1904 Saint Louis o 1948 London o 1908 London o 1952 Helsingi o 1912 Stockholm o 1956 Melbourne o 1920 Antwerpen o 1960 Rooma o 1924 Pariis o 1964 Tokyo o 1928 Amsterdam o 1968 Mexico 6 o 1972 München o 1996 Atlanta o 1976 Montreal o 2000 Sydney
oma tootevalikut. Sellest ajast alates pakub Kawe Kapital varahaldusteenust ka kogumiskindlustuse ning investeerimisriskiga pensionikindlustuse raames. Põhiomanikud ja tippjuhid: · Ago Lauri (MBA, Carlson School of Management, University of Minnesota) on alates 2001 aasta veebruarist Kawe Kapitali portfellihaldur ja juhatuse liige. · Sulev Nõmmann (PhD, Stockholmi Ülikool) on üks Kawe Kapitali asutaja ja nõukogu liige. · Karl Gert Wellner (MBA, Stockholm School of Economics) on Luxemburgis registreeritud valdusfirma Kawe Group Ltd. nõukogu esimees. · Priit Põldar (TTÜ majandusteaduskond 1992) on Kawe Kapitali nõukogu liige ja nõukogu esimees alates 2005. aastast. 1. Personaane varahaldus võimaldab: Investeerimisstrateegiate, finatsiliste vajaduste ja eesmärkide oskuslikust ühildamist; Meie professionaalsete investeerimisspetsialistide knowhow'd; Aja säästmist, mil oma ala spetsialistid sinu
small amount to the fund and if you get caught freeriding your bill is payed. The idea of this insurance is not new. It has been tried before and for quite some time, especially by students in the university cities, and has worked well even though in a small scale. The difference is that we have a greater goal than just helping each other to freeride. We want free public transportation, owned by us together and controlled by the workers in it. Everyone will benefit from free transports In Stockholm, all those who make less then 40 000 kronor per month (about 4500 euros) would benefit by letting a small tax raise finance the public transportation. Free public transportation is a way of taking from the richest and giving to the rest of us. It is about time for that kind of redistribution in our segregated cities. And think about the socioeconomic gains that could be achieved by getting rid of all the ticket lines, tickets and control systems. Lots of money goes to these systems which leads
Ummikute puhul koosneb kulu: otseselt arvestatavad autosõidukulud, ummikuajakulu, mis tekib kasutajale endale, kui ta teelõigule sõidab. UMMIKUMAKS: Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud infrastruktuuri vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Võimalik on nii määratleda „kordonring”, kus nt iga kesklinna sisenev sõiduk maksab teatud summa (nt Milano, Stockholm, mitu sõitu üle maksupiiri = maksad iga kord); võtta tasu ainult teatud teedelt või ridadelt (A1 Prantsusmaal), määrata „päevapilet” (London, tasu on päevas sama, sõltumata sellest, mitu sõitu teed). UMMIKUMAKSU POOLT: Väliskulu hinna sisse, vastutustundlikum tarbimine; Ühistransport kui säästlikum lahendus saab eelise; Tehnoloogia arenedes läheb maksusüsteemi paigaldamise ja käigushoidmise kulu järjest odavamaks; Liikluse vähenemine rakendatud piirkondades 10-30%;
Eesti ajalugu II Kursus „Eesti ajalugu II“ • 21 tundi; 1 tund = 75 minutit. • 3 teemat: - 1. Rootsi aeg (Eesti 1600. aastatel) (5t) - 2. Eesti 18. sajandil (Eesti Vene keisririigi koosseisus) (5t) - 3. Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul (Pärisorjuse kaotamine, ärkamisaeg) (10t) • Kursuse hinde saab arvestuslike kontrolltööde ja tunniülesannete eest. Arvestuslikke töid tuleb kokku 3. Tunniülesannete puhul on 3 tunnihinnet võrdsed 1 arvestusliku hindega. • Järeltööd esialgu ainult järelvastamiste ruumis raamatukogus. Rootsi aeg Rootsi riikluse areng • Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist...
Sellest huvitavast tee-show'st võiks veelgi rääkida. Muukeelsed nimed on ka mõnes mõttes nagu tsitaadid ning kirjutatakse eesti keeles nagu lähtekeeles, säilitades lähtekeele diakriitikud e tähe lisamärgid: Cesis. Erandiks on mõned ajaloolised nimed, mis on muganenud: Pihkva, Helsingi, Riia. Kui ajalooline eestikeelne nimevaste on olemas, tasuks seda kasutada (Väina jõgi, Ojamaa saar). New York > newyorklane, Stockholm > Mozart > mozartlik, Balzac > Bonn > bonn lane, AGA Tallinn > tallinlane Bordeaux > bordeaux'lane, Camus > Muukeelseid isikunimesid käänatakse häälduse järgi: Baudelaire'il, Pascalil. Käimasolevas projektis on juhtpartnerid Bordeauxlt, raha tuleb brüssellastelt ja problemaatilisimal osalejal Winon McPhillesil on mured bonn 'lastega 2 KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 2.1 Nimisõna + nimisõna KOKKU LAHKU
MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED Loengud 1-3: Majanduspoliitika olemus, põhimõisted, struktuur, eesmärgid, etapid, vahendid ja valikud ning populism 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus • Ühiskonna(riigi)teadused: – Ajalugu; – Õigus; – Sotsioloogia – Demograafia; – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja finantsmajandusõpetused – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuu...
Teised lehed vaikisid, miks Tõnisson üksi jätkas? K. A. Hindrey sõnadega: JT ei vaikinud kunagi, kui tundis, et tal on õigus (tal oli alati õigus)... Vt K. Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Jaan Tõnisson: tagasivaateid ja mälestusi tema 60 a. sünnipäevaks. Tartu 1928. Jaan Tõnisson töös ja võitluses: koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul. Tartu 1938. Jaan Tõnisson: koguteos tema üheksakümnenda sünnipäeva tähistamiseks. Stockholm 1960. Konstantin Päts Konstantin Päts 1874 1956 Sündis Pärnumaal. 1898 lõpetas TÜ õigusteaduskonna. Oli XX sajandi alguse eesti ajakirjanduses JT poliitiline vastane, kuid teineteist austati elu lõpuni. Tegid sama tööd erinevaid teid pidi. Kui Päts hakkas Teatajat välja andma, kirjutas ta Grenzsteinile: "Pean aga ütlema, et minu igatsus küll uue päevalehe kohta käib, sest nädalalehega on Tallinnas raske
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud par...
Paljud pidid repatrieeruma, kuna NL Ametlik vastupanu. palus teistel riikidel nad välja anda. Läände jäi ligikaudu 75 000 eestlast. Olulisimad Anti välja põrandaalust kroonikat ,,lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis", keskused olid Toronto, New York ja Stockholm. kuhu koondati kõik tähtsamad avaldused, memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside Pagulaskonna tegevussuunad ülevaated jne. ametlikult keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele ja levitamine
Turismi mõiste. Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega. Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
