teadmatust Tsernobõli katastroofi toimumise kohta. Tähendab, et ohvrite arv oleks võinud olla märksa väiksem. Poliitilise elu liberaliseerimine kukkus välja demokratiseerimisena. Gorbatsov uskus naiivselt, et sotsialismil on tulevikku, ning arvas ka teisi nõnda uskuvat. Näiteks üheks tema poliitiliseks uuenduseks oli esindusorgan Rahvasaadikute Kongress loomine. Vaatamata sellele, et valimised polnud täiesti vabad, pääses kongressi arvukalt inimesi, kes soovisid sotsialismi nõrgestada. Seega lõi Gorbatsov opositsioonile soodsad tingimused sotsialismi kukutamiseks. Rahvuslik vabadusliikumine rajas teed liiduvabariikide iseseisvumisele. Hakati ära kasutama perestroika pakutud võimalusi, nagu tsensuuri vähenemist ja rahvusliku sümboolika lubatust. Eriti oluliseks muutus rahvuslik liikumine Baltimaades, kus korraldati innukalt meeleavaldusi, mis olid peamiselt poliitilise sõnumitega. Omamoodi protestiks oli Eesti
Beethoveni Toomkirikusse kooripoisiks, seal õppis ta avaldusid väga varakult.Ta tundis kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse 10 aastat ning lahkus sealt häälemurde hiilgavalt vokaaltehnika võimalusi ja revolutsioon. Bonnis töötas Ludwig tõttu. Ta ei olnud nõus õppima tunnetas peensusteni instrumentide kuurvürsti õukonnas. 1782. aasta õnnestus vaimulikuks, nagu seda soovisid vanemad, kõlavärvi ja kooskõlavõimalusi. Sündis tal saada organist Neefe õpilaseks. Neefe ning jäi ilma nende rahalisest toetusest. Salzburgis, tema isa oli õukonna lasi poisil end teenistustel asendada, Mõnda aega teenis ta elatist kapellmeister, viiuldaja ja muusika tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja -pedagoog
1648 aastal asutati kunstiakadeemia , kui õppeasutus , kuid 1664 muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikusk . Peaaegu diktaatorliku võimu sai kunstnik Charles Le Brun, kes oli tähtsaim Versailles´lossi sisekijundaja.Le burni arvates eristab just joonistus oskus kunstniku maalrist ja käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed,mis pidid väljendama erinevaid inimlikke emotsioone. Portreemaal. Õukondlased soovisid , et neid näidatakse tähtsate ja ilusatena,võimukatena. Kujunes välja eriline paraad portree tüüp, kus polnud tähtis inimese vaimse palge avamine , vaid eelkõige toreda riietuse,aumärkide, valitsejaliku poosi ja luksusliku interjööri täpne, sageli kuiva protokollimiseni ulatuv kujutamine.Hiljem muutusid portreed värvilisemaks, baroklikumaks , maalilisemaks. Hyacinthe Rigaud Tema tuntuim portree on kuningas Louis 16-st.
kodumaal, vaid viis kogu korpuse juulis 1941 Venemaale. Paljud eestlased läksid Saksa väkke soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid vabatahtlike värbamisel ei saadud soovitud tulemusi, siis hakati toimuma osalised sundmobilisatsioonid. Nagu ka Venemaa, ei pidanud Saksamaa kinni mobiliseerimis seadusest. Natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes sügavat pahameelt ja vähesed soovisid Saksamaa eest võidelda. 1944. aasta suvel osalesid leegionid kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis septembris 1944 Punaarmee suurpealetungi käigus. Mis sai nendest meestest, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaaga ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid tahtsid võidelda iseseisva Eesti eest? Nemad otsisid muu võimaluse.
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli pärit Alam-Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Pere oli musikaalne. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Ta õppis klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Toomkoolist lahkus Haydn häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikus, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Mõnda aega teenis elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja saatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nicola Porpora juures. Ta üüris tuba Viini juuksuri Kelleri juures, kellele tasus üüri õpetades juuksuri kahele tütrele klaverit. Haydn armus nooremasse ja tegi abielu ettepaneku, kuid neiu keeldus ja Keller pakkus vanemat tütart ja Haydn abielluski Maria Annaga. 1761
Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused, kes sõdisid kaasa lahingutel Eesti pinnal. Vabatahtlikest moodustati ka ida-ja politseipataljonid. Politseipataljonid koosnesid politseivõimudest ja neid rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja rindel. Rinde olukorra halvenedes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed, kuna ei soovitud sõdida Saksamaa eest. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega, kuhu pidid minema 1919-1925 sündinud noormehed. 1944. a kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mis tõi kokku umbes 38 000 meest. Neist moodustati 6 piirikaitserügementi. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad, kuna kardeti Punaarmee naasmist. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti Leegioni täiendamiseks.
oli see, et toimus Laulupidu vaatamata sellele, et mõningatel kordadel peeti see punaste lippude all. Veel oli sarnane see, et rahavas toetas pidevalt kultuuri arengut. Neile meeldis raamatuid lugeda, käia teatris, kontsertidel ja lugeda sellest mis toimus mujal maailmas. Iseasi oli see kui kergelt neile see võimaldati. Üks halvimaid sarnasusi kultuuri valdkonnas oli see, et Autoritaarses Eestis oli teatud loominguvabaduse piiramine. Inimesed ei saanud välja öelda kõike mida nad soovisid, eriti valitsuse kohta. Ka majandus erines paljugi Autoritaarse Eesti ja Eesti NSV vahel. Autoritaarse Eesti ajal keskenduti peamiselt sellele, mis on Eestis kasulik toota ning mis eestlastele on vajalik. Vaatamata mõningale tööstuse arengule ei suudetud pakkuda konkurentsi lääne turgudel ning tööstuses keskenduti siseturu nõudlusele. Suurt rõhku pandi põllumajandusele. Populaarseks said näiteks meil toodetud või ja peekon. Nõukogude ajal aga ei huvitatud sellest, mis oleks
võõramaist toodangut ning seda kriisiajal müüa said, tuli riik edukalt majanduskriisist välja. Riigis toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Suurbritannia sisepoliitiline elu polnud nii kirju kui Saksamaal kuid aeg ajalt oli ka kuningakojal probleeme. Sellele vaatamata püsis riigis edukalt demokraatia. Kui 1930.aasta lõpul majanduskriis Prantsusmaale levis, ei suutnud riigivõim seda ületada. See innustas aga neid, kes soovisid riiki diktatuuri. 1934.aastal korraldati Pariisis meeleavaldus. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu kuulusid sotsialistid, kommunistid jt. Rahvarinne saavutas võidu. 1936.suvel võttis parlament vastu üle 100 seaduse. Töölistele tagati puhkuseid ning vähendati töötunde. Tänu Rahvarindele suudeti majanduskriis ületada kuid 1930.aastate lõpul tekkis suur välisoht, mille põhjuseks oli Hitleri Saksamaa. 1938.aastal Rahvarinne lagunes.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Eesti sõjaväe baasil moodustati Eesti ohvitseritest, allohvitseritest ja ajateenijatest 22. territoriaalne laskurkorpus. Punaarmees võitlemist ei ...
Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda. Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll peal ja nende elu kontrolliti. Lihtinimesed pidid järgima oma juhti ja teda ka imetlema.
võimsalt arenenud, ning kes oli huvitatud mõjuvõimude ümberjagamisest. Järjest tugevamaks muutusid Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused. I Maailmasõda algas 28.juulil 1914, ajendiks Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale. Sõtta kaasati järk-järgult teisedki riigid. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, kes soovisid oma positsioone laiendada ja kindlustada. Sõjakeeristesse olid kaasatud ka väikeriigid, kes ootamatult pidid alluma suuremate ja sõjaliselt võimsamate riikide otsustele. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks, sõjategevus toimus ida-ja läänerindel. Kummalgi liidul olid omad huvid ja tehti vastavaid plaane. Sõja alguses olid nimesed sõjavaimustuses. Arvati, et olukord lahendatakse suhteliselt kiiresti. Kuid sõda haaras kaasa üha rokem riike ja hakkas venima
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Eesti sõjaväe baasil moodustati Eesti ohvitseritest, allohvitseritest ja ajateenijatest 22. territoriaalne laskurkorpus. Punaarmees võitlemist ei ...
USA) seda peatada. 2) Kahe vastandliku leeri kujunemine pärast IIMS: USA ja lääneriigid - NSVL ja kommunistlikud riigid Külmasõja avaldumisvormid, näidetega 1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke? Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist Sisu: Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht 4
Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte. Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused. Esialgu ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi, rindeolukorra halvenedes suhtumine aga muutus. 1942.aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Saksamaa poliitika tekitas eestlastes sedavõrd sügavat pahameelt, et vaid vähesed soovisid minna võitlema Suur- Saksamaa eest. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mis hõlmas kõiki 1904-1923 sündinud mehi. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ning sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid olid valmis
nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamata paikadesse, et ilmaelust eemale tõmbuda ja nad tegid oma kätega tööd, harisid maad ja ehitasid. Nad kandsid valget mungarüüd, mis oli kui puhtuse ja rikkumatuse märk. Lisaks neile ekstsisteerisid veel frantsisklaste kloostrid, kus pöörati suurt rõhku haridusele. Sinna kuuluvad inimesed idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Dominiiklased ehk Jumala ustavad koerad rajasid ka omad kloostrid, kes panid samuti suurt rõhku haridusele. Nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Ühesõnaga olid kloostrid keskaja inimestele olulised, kuna siis oli kõigi jaoks usk väga tähtis. See oli paik, kus sai ennast jumalale pühendada ja tegeleda usuga seonduvada. Seal tehti ka tööd omandati haridus ja seal oli ka elada rahulik ja katus oli peakohal. .
rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised relvad. Pingelõdvendus- pärast Külma sõda vastasseisu lühiajaline rahunemine. Majanduslik integratsioon- Eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö.Teerajajaks olid Pr. Ja Saksamaa kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Pidurduspoliitika-Kommunismi leviku pidurdamise viis USA poolt Makartism-Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses. Watergate’i afäär- USA president Nixoni parlamendikaaslased panid
Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus ise pigistas pilvi, et vihma sajaks.Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi. Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Niipea, kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud vaid nemad, lõpetas ta uputuse. Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrha viskas, muutusid naisteks. Nõnda tekkis uus inimsugu, visa töös ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu.
Raamatus toodi näitena välja, et meesteadlased olid erialakirjanduses 15 korda nähtavamad kui naisteadlased. Tolle aja ajakirjanike sõnutsi nõuab teaduse tegemine kultuuriliselt mehelikke atribuute - emotsionaalne irdumine, intellektuaalne objektiivsus ning aeg-ajalt isegi toorest füüsilist jõudu. Naisi hoiti valeinfoga teadusest eemal. 7. Naisteadlastele ebasobiv poliitiline, sotsiaalne keskkond. Naised soovisid tegeleda teadusega, kuid selline soov oli uudne, alguses kindlasti tõrjutud ning harjumist vajav olukord. See tingis naisteadlastest pioneeridele olukorra, kus naised tegid teadust eesmärgiga teenida ühiskonda aga mitte eesmärgiga olla kasulik teaduse arengule. Nende panust vähetähtsustati. Raamatu autor rõhutas, et naiste ja meeste positsioonid teaduses on erinevad kultuuritraditsioonide tõttu, mitte kaasasündinud bioloogiliste erinevustest tulenevalt. 8
1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil
(maa suuruste järgi)/ Eestis ei Väga väikene reguleeritavus, 1804 Liivimaa kubermang arvestatud suurusi, müük ja tekkisid rahutused, talupojad 1805 Eestimaa kubermang vahetus keelustati (maast ei soovisid ikka vaba maad saanud lahutada), kodukari õigus parandati, vallakohus Talupoeg sai pärisorjusest Talupoeg ei saanud jätkuvalt vabaks, isiklik vabadus, maad, pidi renti maksma, 1819 Liivimaa kubermang LIIKUMISVABADUS oli piiratud, pettumus oli nii suur, et
1. Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini? 1. Ristisõda (Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3
Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu rohkem kui sada uut seadust
Zedongi tegevus, mis pidi maha suruma vastuseisu ja rahulolematuse Mao Zedongi suhtes. Moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Vaenlaseks kuulutatud isikud kas tapeti, vangistati, tagandati töökohalt, saadeti maale ümberkasvatamisele või pandi koduaresti. 8. Miks ja millal toimus Taevase Rahu väljaku meeleavaldus? Iseloomustage võimude käitumise põhjal Hiinas valitsevat korda. 1989, 4. juuni. See toimus seetõttu, et üliõpilased soovisid saada demokraatlikke vabadusi. Hiinas valitsev kord oli karmikäeline ja diktaatorlik. Tollel ülestõusul sõideti inimestest lihtsalt tankidega üle või tapeti kuuli läbi. Hiina RV iseloomustavad arvukad inimõiguste rikkumised, nagu näiteks viiakse inimesi, kes on riigi vaenlaseks kuulutatud lihtsalt seetõttu, et ütlesid midagi, mis on valitseva korra vastu, lihtsalt kodudest ära ning hiljem ei kuulda neist inimestest midagi. Isegi seda, kas nad on elus või mitte. 9
· Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 3. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas
vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked. - 1210 Ümera lahing eestlastele võidukas
näol suured abijõud. Tegutsesid koordineerimatult. Enamlased kasutasid oma ressursse maksimaalselt, kontrollisid tööstuspiirkondi ja raudteid. Väliselt näitasid enamlased välja head tahet ka Eesti, Läti, Leedu ja Soomega rahulepinguid sõlmida. Venemaal kõigutas enamlste enesekindlust talurahvas, kes astus välja saagi konfiskeerimise ja ühismajandite loomise vastu. Tekkis ka sõda Poolaga, mille kaudu Vene enamlased soovisid Saksamaale jõuda. Kodusõda lõppes 1922. aastal, mil punaarmee oli lõplikult purustanud valged, vallutanud Aserbaidzaani, Armeenia, Kruusia ja Kesk-Aasia. Maailmas oli seega tekkinud esimene totalitaarne riik, mis sai tulevikus eeskujuks teistele. Maailm I maailmasõja järel. Ainsaks tõeliseks võitjaks sõjas oli USA (väikesed inimkaotused ja majanduse kasv). Saksamaa pidas Versailles rahulepingu tingimusi ebaõiglaseks. Sama tundis Ungari (loovutas suure osa territooriumist)
1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed Venemaale ja algas intervensioon. Punaarmee oli aga tugevam. Peale enamlaste võitu kodusõjas oldi veendunud et kogu maailm võiks kommunistlik olla.1920 Nõukogude valitsus asus toetama rahaliselt kui ka sõjaliselt neid riike kus oli mässuliikumised.1919 loodi Komitern maailmarevolutisooni jaoks. Rev. Püüti õhutada Poolas,
Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uut turumajandust ei suudetud üle võtta, majandusraskused süvenesid. 1989 lõi Gorbatsov kartma ning üritas veel hoida Nõukogude impeeriumi kuid see tekitas rahvas vaid vastuolu. Üritati ka parandada suhteid läänega, eelkõige USA-ga. Algul loodeti USA-lt järelandmisi, aga lõpuks tuli hoopis NSV Liidul endal raketid eemaldada ning väed Afganistanist välja tuua
Ilus ja inetu romaanis ,,Jumalaema kirik Pariisis." Prantsuse kirjaniku romaan räägib elust 15. sajandi Pariisis. Selle aja sündmused olid pigem sünged, kui helged ja ilusad. Palju oli vaesust ja vihkamist. Rahvas tundis rõõmu kummalistest meelelahutustest nagu üles poomine, piitsaga peksmine. Võlla abil hoiti inimesi sõnakuulmises. Inimesed, kes olid puhtad, aga keda alusetult süüdistati, põgenesid kiriku rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöör...
keda ei kaitsnud aadlitiitlid ega suursugune perekonnanimi. Teine suur muutus toimus autoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu vähenemise näol. Varem suuresti lihtrahva elu mõjutanud ühiskonnaaparaadid nagu kirik ning aristokraatia muutusid äkitsi palju vähem oluliseks. Keskajast ületulnud traditsioonide kummardamise, irratsionaalsuse, ebausu ning türannia asemele kerkisid nüüd edasiviivad jõud, mis soovisid inimelu kvaliteeti parandada. Kirikusuunase tähelepanu vähenedes hakati seda aga järjest enam osutama sellistele tänapäeval iseenesest mõistetavaks peetavatele printsiipidele nagu demokraatia. Samuti suurenes tohutult teaduse osatähtsus, mis tõi kaasa hulganisti uusi läbimurranguid füüsika ja keemia vallas ning seega parandas ka see lihtrahva olukorda, kellega seni oli suhteliselt hoolimatult ringi käidud. Suuresti
Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood? Rootsi aeg algas Eesti alal 1629 ja lppes 1699.aastal. See aeg ti Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette vtta, et vhendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmrk oli suurendada htsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti plisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sndmused ja eluolu areng. Kige thtsam oli talupoegadele kindlasti majandus, kuid aegamda kujunes kultuur olulisemaks. 17. sajand mras ra Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline
MUINASAEG- KAS SÜNGE VÕI SÄRAV? Essee Juhendaja: Tallinn 2010 Muinasaega uuritakse peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal, kasutades maapõues või maapinnal leiduvat. Nendeks on eelkõige kivikalmed, asulakohad, kalmistud, linnused, ohverdamispaigad, töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted. Muinasaega võib minu arvates nimetada eelkõige süngeks. Kuid kuna see on niivõrd kauge ajastu, siis pean ma seda praegu väga huvitavaks. Muinasaja algul hakkasid inimesed valmistama töö- ja tarberiistu loomade luudest ja sarvedest, samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse, tarandkalmetesse, laevkalmetesse ja isegi oma kodu territo...
tervitusteks, pühenduseks) kirjutatud tarbeluule 9. Käsu Hans oli esimene eesti luuletaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." 10. Autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad (Fr. G. Arvelius, Fr. W. von Willmann, J. W. L. von Luce, O. R. von Holtz jt. Autorid soovisid oma ,,vaest venda" aidata, õpetada ja kasvatada; nii nagu kirikukantslist, nii manitseti ka kirjasõnas talupoega kuulekusele ja jumalakartlikkusele, ent teisalt anti ka juhiseid ja näpunäiteid paremaks elukorralduseks. Teoste põhiolemuse võtab ilmekalt kokku ühe Otto Reinhold von Holtzi loo pealkiri ,,Jut on se Koroke, öppetus on se Iwwa". 11. Peter August Friedrich von Manteuffel kutusuti hulluks krahviks kuna tal olid ebatavalised huvid,talurahvasõbralikkuse ja eluviiside poolest
vaadetest lahti ütlema või siis väga madalat profiili hoidma. See aga oleks olnud äärmiselt kummaline, isegi müstiline, sest on ju mõeldamatu, et USA oleks leppinud sotsialismiga ning kiitnud selle igati heaks või siis, et Stalin kuulutanuks, et nüüdsest hakkab meil kapitalistlik kord kehtima, ei mingit diktatuuri enam. USA ning Nõukogude Liit- esimene neist juhtiv kapitalismi ja kodanike vabaduste kants, kellest paljud riigid soovisid võtta eeskuju, ning teine üliriik, kõige selle vastand. Mõlemad riigid olid pärast Teist maailmasõda huvitatud liitlastest ning sellest, et nende nägemus ühiskondlikust korrast oleks maailmas võimalikult palju levinud. Kuna see nii oli, siis konfliktid olid vältimatud. Esimene neist ilmnes 25. juunil 1948. aastal, kui Nõukogude Liit blokeeris kõik teed, mis viisid Berliinist läänetsooni- USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ühisesse tsooni, mis oli liidetud
Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon (riikide ametlik ühendamine 1707) · Toetus anglikaani kirikule
sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast taheti Saksamaal kaotus tasa teha.Sõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainepuudus. Lääneriigid rakendasid Saksamaale nõrgestamispoliitikat ning soovisid teda näha alaliselt lööduna. Saksamaa kaotused olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud. Maailmasõjas võitjaks riigiks osutus ka Itaalia, kuid maailmasõja lõppedes oli Itaalia sõja võitnud riikide seas kõige enam välja kurnatud. Sellepärast, et Itaalias tekkis ulatuslik tööpuudus, riigi põhjaosas oli sõjategevus laastanud 5 viljakamat provintsi ning rahva hulgas tekkis rahulolematus peale maailmasõda tekkinud uue korraga. Seega leidis Itaalia, et tema
oli kergemeelne ja vastutustundetu. See vastutustundetu õpetaja oli loomult hea suhtleja ja oskas juhatajaga manipuleerida. Veel võiks mainida, et ta oli väga silmakirjalik inimene. Igal hommikul kogunes puhketuppa kindel seltskond niiöelda hommikukohvi nautima, kuhu kuulus ka minu rühma õpetaja. Ja vahel kestis see kohvitamine päris pikalt. Samal ajal pidin mina lapsi vastu võtma, kes tulid kella üheksaks lasteaeda. Päris mitmel korral soovisid lapsevanemad õpetajaga rääkida ja lihtsalt midagi küsida, kuid õpetajat polnud tol momendil rühmas. Mina, kui õpetaja abi, ei olnud päris kompetentne igale küsimusele vastama. Palusin lapsevanemal natukene oodata ja läksin kasvatajat kutsuma. Mõnikord sai ta lausa pahaseks, et teda selle ,,tähtsa" tegevuse juures segati. Juhtus ka nii, et planeeritud käelised tegevused lastega jäid tänu tema laiskusele tegemata. Need
venemaa, valgevene ja ukraina liidulepingu moodustades SRÜ, see viis nõukogude liidu lõplikult lagunemiseni korbatsov loobus detsembrilõpus presidendi ametist. 11. Miks sattusid pärast sametrevolutsiooni kõik sotsialismimaad majanduslikesse raskustesse? 1. Sotsialistlik majandus mudel lakkas olemast. 2. Orienteerumine kapitalismile nõudis aega. 12. Millised olid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee nõudmised peale võimuletulekut? Soovisid kooshoida endist nõukogude liitu. 13. Kuidas püüdis Gorbatsov päästa NL lagunemist? Mis oli tema väljakäidud idee? Soovis sõlmida liidulepingu liiduvabariikidega. 14. Too välja kolm tähtsamt poliitlist jõudu Eestis taasiseseisvumisperioodil. Eestimaa kommunistlik partei EKP, rahvarinne RR, internatsid 15. Millistes idabloki riikides toimus võimuvahetus rahumeelselt, millistes mitte? Rahumeelsed Poola, Ungari. Mitte rahumeelselt Rumeenia ja Jugoslaavia 16
Külas elades unustati, kes oldi enne küladesse kolimist ja kus kohast tuldi. Unustati vanad tuttavad ja kombed ning tavad. Külades olid kirikud, kus kuulati jumalasõna. Jeesust hakati kummardama ja rääkima tema pidevast teenimisest. Metsaelanikele see ei meeldinud, kuna nemad ei kujutanud ette, et nad peaksid kedagi teenima. Jeesuse ja rüütlite uskumisega mindi samas ka liiale. Väga naljakas koht teoses on see, kui külaelanikud hobuse väljaheidet uurisid ja maitsesid ning teada soovisid, mis maa hobune sellel uhkel rüütlil küll olla võis. Mingi mälestus küll külaelanikele jäi, kuid tekkis mingi väärastunud arusaam. Hakati uskuma haldjaid ja libahunte. Täiesti tavaline oli see, et kui mees läks sõtta, võttis perenaine perre karu. Sellest võib järeldada, et oli karulembene sodoomiakihk. Leemet sündis külas, kuna Leemeti isa tahtis seal elada. Kui aga Leemeti isa sõjast tagasi tuli ning karu tal kogemata pea otsast hammustas, hakkas Leemeti
Peamised ründerelvad olid ka piik, millega püüti vastast sadulast paisata. Ristisõdade perioodil asendus nahast soomusrüü rõngassärgiga. Näo kaitseks oli kiiver, mis ka täiustus aja jooksul. Samuti kuulus rüütlite relvastuse juurde kilp, millel oli perekonna vapp. Kaitserüü täiustudes oli kilpi aina vähem tarvis ning lõpuks loobuti sellest üldse. Ristisõjad tekkisid soovist vabastada Kristuse haud Jeruusalemmas. Paavstid soovisid end näidata ristirahva juhtidena. Itaalia kaubalinnad püüdsid seeläbi tugevdada oma kaubanduslikke positsioone Vahemerel. Paavast Urbanus II kuulutas 1095. aastal Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja. Ristisõdu oli kokku kaheks, millest esimene toimus Jeruusalemmas aastatel 1096- 1099. Teises ristisõjas, mis kaotati, osalesid prantsuse ja saksa rüütlid. Kolmas toimus 1189- 1192. aastatel, kus silmapaistvamateks olid Friedrich
1920-1930 Mood Eeva-Laura lõoke ja Katariina Idla 8.B klass Tallinna Reaalkool Ajalooline suund Peale esimest maailmasõda oli vähe noori inimesi , siis tähistasid 1920. aastad täiesti uue maailmakorra sündi, ja paljud ajaloolased nimetavad seda 20.sajandi tegelikuks alguseks. Palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud naised enam kunagi abielluda Ajaloonine suund Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esimene maailmasõda Naiste moto Algas fläpperite vabameelsete noorte naiste ajastu Naistemood kui suur sõda asendus suure rahuga, andis ühiskond naisele vabaduse ja kõik lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Tühjusetunne ja üleüldine kurbus asendu...
Ometi ´mängib kompleks suurt rolli kunstis. Lisaks aiale ja majale ise, on lossil ka mitmeid kõrvalhooneid. Kadrioru kunstimuuseumis võib näha ka mitmeid maale ning sageli on võimalik näha ka külalisväljapanekuid. Angelika Kauffmann Kauffmann (1741-1807) oli Sveitsist pärit kunstnik. Omal ajal oli ta üsna hinnatud ja seetõttu ka piisavalt jõukas. Maalimisalase õpetuse sai ta oma isalt. Angelika oli imelaps. 13- aastaselt tüdrukult soovisid portree saada mitmed tähtsad tegelased. Ta oli ka muusikaliselt andekas ning pidi tegema valiku, mis alal jätkata. 1794 maalis ta teose "Kunstnik, kes ei suuda valida Muusika ja Maalikunsti vahel", mis sümboliseerib ta elu üht olulisemat hetke. 1768 sai ta'st Kuningliku Akadeemia üks asutajaliikmeid. 1781. aastast kuni elu lõpuni elas ta Itaalias. Kauffmann lõi hulgaliselt dekoratiivmaale ja portreid. Viimased moodustavadki tema loomingu paremiku. Pärast 1760
Uus mäng tunnistati vastuvõetavaks ja selle ametlikuks nimeks sai volleyball ehk võrkpall. Kuigi Morgan läheb ajalukku, kui võrkpalli looja, siis selle propageerijat temast ei saanud. Uut spordiala hakkas levitama uus põlvkond, eesotsas noorkristlastega. Võrkpalli algorganisatsiooniks sai Noorte Meeste Kristlik Ühing, ingliskeelse lühendiga YMCA. Noored kristlased ei tahtnud, et võrkpallist aktiivne võistlussport kujuneks, vaid soovisid, et see oleks vaid kerge ajaviide. YMCA eestvedamisel oli võrkpall 20. sajandi teisel aastakümnel tuntud juba kõigil mandreil ja harrastajate hulk küündis sadadesse tuhandetesse. Mängu harrastasid nii noored ja vanad, kuid ainult mehed. Võrkpallil oli oluline roll ka Ameerika armees Esimese maailmasõja ajal. Kuna kindralid leidsid, et sõdurid võiksid võitluse kõrvalt ka sporti teha, siis hakati sõjaväebaasides võrkpalli mängima
hiilgava ohvitserina ja pärast mida sattusin Peterburi rikaste sõjaväenlase eluringis. Minu armusuhted olid alati väljaspool seltskonda. Te olete ehk kuulnud Anna õest Kittyst. Tema oli see neiu, kellega sain Moskvas esimest korda tunda läheneva sõpruse võlu, mille kohta võin nüüd öelda, et ta oli minu jaoks lihtsalt mööduv meeldimine nagu noortel ikka. Kitty oli minusse armunud tänu sellele, et pöörasin talle liiga palki tähelepanu. Neiu vanemad soovisid, et me abielluks, kuid minu jaoks oli abiellumine naeruväärne. Nii mõnigi võib öelda, et olin pisut süüdimatu, kui käitusin Kittyga nii. Annat nägin ma esimest korda raudteejaamas ja juba siis oli temas midagi tähelepanuväärset. Pärast balli muutus minu jaoks kõik. Ma armusin temasse ja ta muutus minu eesmärgiks, mis muutus algul mu jaoks kättesaamatuks. Anna mees ja Kitty muutusid minu jaoks ei kellekski, nad polnud olulised.
Kuivõrd mõjutas 1905. aasta revolutsioon Eesti arengut? Elisabeth Pikker 12.E1 Mis on tegelikult revolutsioon, kuidas ja kas saab üldse riigi arengut mõjutada? Kui me lähme natuke ajast tagasi, siis näeme, et tegelikult polnud Eesti enne 1905. aastat Eesti kodanikel erilisi õigusi. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud, kui ka streigid olid keelatud. Keskvalitsus selles suunas samme ei astunud ja Eestlased soovisid ja ootasid muudatusi ja võis karta revolutsiooni. Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Kvaliteet oli aga see, mida sel hetkel eestlased oma eludes ei leidnud aga miks? Kuna inimesed ei olnud enam seniste oludega nõus, siis tekkisid esimesed rahutused ja seda Tallinna töölistel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
ajaloos. Sõja tulemused muutsid suuresti jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid välja Teise maailmasõja kaotajad, kelleks olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Sõjast väljusid võitjatena Suurbritannia, Prantusmaa, NSV Liit ja USA. Kahest viimasest läks aga kõik lahti. Nimelt nad esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet. Üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Mõlemad riigid soovisid oma positsioone tugevdada ning ma arvan, et esimeseks selliseks sammuks oligi Trumani doktriin, mida loetakse ka kui kommunismi pidurdamise poliitika käivitamishetkeks. Samas oli eelnevalt Churchilli kõnes kõlanud mõiste ''raudne eesriie''. Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmas, suletust, vaenutlikkust lääneriikide suhtes. Ning ma arvan, et see iseloomustus oli tõepärane. Võib öelda, et Teise maailmasõja lõpuga saabus Nõukogude Liidule mõneti ka uus
üks võeti mehe seisuse tõttu seltskonda vastu, aga teine õde mitte. ,, Neid lahutab kuristik , nad ei pea õde enam õeks, nad salgavad teineteise maha...". Menu pärast tehti kõike, isegi enda lähisugulast põlati ja kadestati, sest kõik ihkasid ainult kuulsust ja menu. ,, Pariisis on menu kõik- on võimu võti". Kui saavutati menu, siis olid kõik uksed valla ja kõikides seltskondades oodatud. See on ka põhjus , miks kõik seda nii väga soovisid ja olid selle saavutamiseks valmis kõigeks. Pariisi seltskond kujutas endast karja kõlupäid ja kelme. Oluline tähelepanek Pariisi seltskonnaelust on see, et kõik pidasid jahti seal millegi peale. Jahti peeti mitemesuguste asjade peale: jahiti kaasavara või lihstalt head juhust, kus saaks võimalikul palu välja petta. Jahti peeti kuna: ,, seda kes tuleb tagasi pungil jahikotiga tervitatakse suure auavaldusea, ta on heas seltskonnas teretulnud"
moodustunud üksused. Nad sõdisid lahigutes Eesti pinnal, kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja rindel. Kui rinde olukord halvenes hakati varbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega, kuhu pidid minema 1919-1925. aastal sündinud poisid. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmeed ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks.
Antanti kuulusid Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nende eesmärk oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine. Kolmikliitu aga kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria hiljem ka Türgi. Nemad tahtsid kehtestada ülemvõimu. Aga miks üldse sõda tekkis? Põhjuseid on palju, kuid tähtsamateks on, et teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu ning ei usutud, et sõda on võimalik, sõdu romantiseeriti, riigid ei olnud rahul oma olukorraga ning soovisid laiendada oma territooriumi, Saksamaa soovis võimu endale ning samuti oli Saksamaa ning Prantsusmaa vahel tüli. Nagu igas sõjas, oli ka Esimeses Maailmasõjas võitjad ja kaotajad. Versailles' rahulepingu sõlmimine tõi kaasa palju uut ning ebameeldivat kaotajate jaoks. Kaotajaks jäi Kolmikliit - Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ning Saksamaa. Lüüa saanutel vähendati riikide territooriumi ning neile pandi majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Eriti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
