Viini klassikud (0)

Franz Joseph Haydn
Haydn oli pärit Alam-Austriast Rohrau külast tõllassepa perest.
Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks, seal õppis ta 10 aastat ning lahkus sealt häälemurde tõttu. Ta ei olnud nõus õppima vaimulikuks, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi ilma nende rahalisest toetusest .
Mõnda aega teenis ta elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja klaverisaatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nicola Porpora juures. Haydni karjääris sai pöördeliseks aasta 1761, mil ta kutsuti kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda, kus oli ka oma ooperimaja. Haydni ajal oli õukonna kapellis ligi 20 väga head muusikut. Haydni teenistus Ezsterhazy õukonnas kestis 1790. aastani. 1795. aastal naasis ta viini rikkana ja kuulsana ning elas seal kuni surmani. Eelkõige peetaks teda keelpillikvarteti ja sümfooniazznri rajajaks.
Haydn on kirjutanud 104 sümfooniat, ta on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Haydni vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirikumuusikat. Haydni kaks tuntumat oratooriumi on ”Loomine” ja ” Aastaajad ”
Wolfgang Amadeus Mozart
Teda on peetud kõigi aegade geniaalseimaks heliloojaks. Ta oli imelaps , kelle erakordsed muusikalised võimed avaldusid väga varakult.Ta tundis hiilgavalt vokaaltehnika võimalusi ja tunnetas peensusteni instrumentide kõlavärvi ja kooskõlavõimalusi. Sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusika - pedagoog . Isalt saigi oma muusikalise hariduse. Klaveri hakkas mängima nelja-aastaselt, viiendast eluaastast on pärit juba tema esimesed loomingukatsetused. Auahne isa nõudis lastelt lastelt väga suure koormusega töötamist, reisidel põdesid nad tihti ning selline kurnav eluviis võis põhjustada ka Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. Konfliktid süvenesid Salzburgi õukonnas ja 1781. aastal lahkus Mozart õukonna teenistusest ning jätkas tegevust vabakunstnikuna. Viinis Mozart abiellus ning tutvus Haydniga. Mozarti tähtsaim vaimulik teos on ” Reekviem ”, mis jäi ta surma tõttu pooleli . Motzart kirjutas 19 ooperit. Kuulsamad ”Haaremirööv”, ” Figaro Pulm”, ”Don Giovanni ”, Võluflööt”. Motzart kirjutas umbes 50 sümfooniat. Mozarti sümfoonilise loomingu kõrgpunktis on 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ehk ” jupiter ”
Ludwig van Beethoven
Beethoven oli saksa helilooja , ta sündis Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli väga hea viiuldaja. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon . Bonnis töötas Ludwig kuurvürsti õukonnas. 1782 . aasta õnnestus tal saada organist Neefe õpilaseks. Neefe lasi poisil end teenistustel asendada, tutvustas teda Bachi „hästitempereeritud klaviiriga“ ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängijakoha. Haydn kutsus ta enda juurde õppima. 23. aastaselt hakkab Beethoven kurdistuma. Sellega suureneb sisemine muusikaline kuulmine . 25. aastaselt on ta lõplikult kurt ja ta elas seda perioodi väga raskelt üle. Tagus klaveri klahve, kuni keeled purunesid ning kaalus ka enesetappu. Peale seda, kui ta oli lõplikult kurt, valmisid 9. sümfoonia ja „Missa solemis.“ Beethovenil oli 9 sümfooniat. 5. sümfoonia on „Saatusesümfoonia“ ja Beethoveni lemmik.Suurem osa instrumentaal -muusikast on kirjutatud klaverile. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati, „Pateetiline“, „ Apassionata “, „Kuupaistesonaat.“ 3. Ooper „Fidelio“. See aga ei olnud eriti menukas. Vokaalsümfoonilistest teostest on tuntuim Missa solemnis.