Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? (0)

Arutlus
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga demokraatia ?
Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia.
Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv . Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine . Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes.
Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal kodanikul oli õigus vabadusele ning õigustele.
Itaalia oli ainuke riik, mille valitsemiskorra kohta võib öelda “fašistlik diktatuur” . Selle nime said nad endale tänu võitlusliidule, mille eesotsas olev Benito Mussolini toetajais kogus ning lõpuks, 1921.aasta parlamendivalimistel oma parteiga võidu saavutas. Fašistliku diktatuuri eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks.
Nõukogude Liidus kehtestati diktatuur juba 1917.aastatel. Võimu haarasid kommunistid Lenini juhtimisel. Pärast Lenini surma muutus diktatuur eriti julmaks kuna riigijuhiks sai Jossif Stalin . Riiki loodi vangilaagreid, sinna saadeti miljoneid inimesi, paljud süütud hukati, toimus kollektiviseerimine nind industrialiseerimine . Stalini eesmärk kõige sellega oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning tagada tulevikus kommunismi ülemaailmne võit.
Põhjuseid, tänu millele kehtestati Saksamaal natsionalistlik diktatuur, oli palju. Riigijuhiks sai aastal 1933. Adolf Hitler. Eesmärgiks oli uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste tegurite kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist. Valitsevaks oli aaria rass, alamrassid ( juudid, mustlased , slaavlased jt. ) saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või muudeti orjadeks . Riigis kehtestati üheparteisüsteem. Kõik parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati, need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle.
Suurbritannias jäi aga püsima demokraatia. 1920.aastal oli Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas majanduskriis . Kuid tänu sellele, et Briti ettevõtted kasutasid võõramaist toodangut ning seda kriisiajal müüa said, tuli riik edukalt majanduskriisist välja. Riigis toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Suurbritannia sisepoliitiline elu polnud nii kirju kui Saksamaal kuid aeg ajalt oli ka kuningakojal probleeme. Sellele vaatamata püsis riigis edukalt demokraatia.
Kui 1930.aasta lõpul majanduskriis Prantsusmaale levis, ei suutnud riigivõim seda ületada. See innustas aga neid, kes soovisid riiki diktatuuri. 1934.aastal korraldati Pariisis meeleavaldus. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne , kuhu kuulusid sotsialistid , kommunistid jt. Rahvarinne saavutas võidu. 1936.suvel võttis parlament vastu üle 100 seaduse. Töölistele tagati puhkuseid ning vähendati töötunde. Tänu Rahvarindele suudeti majanduskriis ületada kuid 1930.aastate lõpul tekkis suur välisoht, mille põhjuseks oli Hitleri Saksamaa. 1938.aastal Rahvarinne lagunes.
Käsitletud riikide poliitiline areng oli erinev. Saksamaal ja Venemaal valitses totalitaarne süsteem, mis oli julm ning viis vaid sõjani. Suurbritannias ning Prantsusmaal oli aga leebem riigikorraldus, demokraatia. Neis riikides polnud massilisi inimelude hävitamist. Saksamaa ja Venemaa tahtsid mõlemad ainuvõimu ning kommunismi, mis ei viinud neid kokkuvõttes kuhugi .