Esimese Maailmasõja võitjad ja kaotajad - Arutlus (3)

Esimese Maailmasõja võitjad ja kaotajad
Esimene Maailmasõda oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. See algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid Antandiks ja Kolmikliiduks. Antanti kuulusid Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nende eesmärk oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine. Kolmikliitu aga kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria hiljem ka Türgi. Nemad tahtsid kehtestada ülemvõimu.
Aga miks üldse sõda tekkis?
Põhjuseid on palju, kuid tähtsamateks on, et teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu ning ei usutud, et sõda on võimalik, sõdu romantiseeriti, riigid ei olnud rahul oma olukorraga ning soovisid laiendada oma territooriumi, Saksamaa soovis võimu endale ning samuti oli Saksamaa ning Prantsusmaa vahel tüli.
Nagu igas sõjas, oli ka Esimeses Maailmasõjas võitjad ja kaotajad. Versailles ' rahulepingu sõlmimine tõi kaasa palju uut ning ebameeldivat kaotajate jaoks. Kaotajaks jäi Kolmikliit - Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ning Saksamaa. Lüüa saanutel vähendati riikide territooriumi ning neile pandi majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Eriti tugevalt kannatas aga Saksamaa, kelle riigi territooriumi vähendati 1/8 võrra (kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest) ning loovutama pidi alasid teistele riikidele: Elsass -Lotrig Prantsusmaale, Eupen-Malmedy Belgiale, veel alasid Leedule, Taanile , Tšehhoslovakkiale, " Koridor " ehk juurdepääs Läänemerele Poola jaoks. Veel pidid nad maksma raskeid reparatsioone, mille väljamaksmine pidi jätkuma ka tänapäeval. Samuti piirati sõjaväge, sõjameeste arv võis olla vaid 100 000 meest, sõjaväekohustus keelati üldse ära ning kindralistaap saadeti laiali. Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu, ning kolooniad jagati ümber. Ülejäänud Euroopas aga tekkisid uued riigid, nagu näiteks Eesti, Läti, Leedu, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia , Austria ning Ungari. Samuti lagunesid Esimese Maailmasõja tulemusena impeeriumid: Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanid, Venemaa. Kukutati dünastiaid: Hohenzollerid, Habsburgid , Osmanid ning Romanovid.
Vaatamata sellele, et rindejoon liikus väga vähe ning inimkaotused olid suhtelised samad Saksamaaga võrreldes võitis sõja Antant, kuhu kuulus ka Prantsusmaa. Versailles' rahuleping kaitses väga suuresti ka Inglismaad ning tema huve. Suurel määral oli Läänerindel sõdijateks prantslased . Inglasi, ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks nimetada pigem abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemusena sai riik Saksamaalt Elsass-Lotrigi ning kaotajad maksid võitjatele suuri kahjutasusid.
Kuid tegelikult Esimese Maailmasõja suurimaks võitjaks oli USA. Nende hiline sõttaastumine tähendas riigile väikeseid kaotusi. Pealegi oli sõjarinne neist tuhandede kilomeetrite kaugusel ning see ei mõjutanud suuresti riigi majandust (vähesel määral siiski kaubanduses Euroopaga). USA territooriumi suhtes midagi eriti ei muutunud, kui ainult, et USA saavutas kontrolli Ladina- ja Lõuna-Ameerika üle. Riigile ei makstud eriti hüvitist kahjustuste eest, sest kahjustusi põhimõtteliselt polnud. Küll aga väljastas USA ise krediite ning teisi abivahendeid Euroopale , millest aga USA suurt tulu sai ning aitas neil maailmapoliitikas ja majanduses eesotsa jõuda.
Niiet igas sõjas on olemas võitjad ja kaotajad, nii oli see ka Esimeses Maailmasõjas. Võitjad saavad kasu, kaotajad kahju. Selles sõjas aga sai eriliselt kahju Saksamaa ning suuresti kasu USA, kes liitus sõjaga üsna lõpus. Esimeses maailmasõja jooksul mobiliseeriti 73 515 000 meest, neist Antandist 48 355 000 ja Kolmikliidus 25 160 000 meest. Ulatustelt, purutustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene Maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.