Miks muutus sõja käigus inimeste suhtumine sõtta? (0)

Arutlus: Miks muutus sõja käigus inimeste suhtumine sõtta?
20. sajandi algul oli maailmas kujunenud vastuolud suurriikide vahel, kes olid huvitatud oma mõjualade suurendamisest ja teiste riikide mõju vähendamisest. Ja seda põhiliselt asumaade pärast. Seniste favoriitide Inglismaa ja Prantsusmaa kõrvale oli kerkinud Saksamaa, kelle tööstus oli võimsalt arenenud, ning kes oli huvitatud mõjuvõimude ümberjagamisest. Järjest tugevamaks muutusid Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused.
I Maailmasõda algas 28.juulil 1914, ajendiks Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale. Sõtta kaasati järk-järgult teisedki riigid. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, kes soovisid oma positsioone laiendada ja kindlustada. Sõjakeeristesse olid kaasatud ka väikeriigid, kes ootamatult pidid alluma suuremate ja sõjaliselt võimsamate riikide otsustele.
Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks, sõjategevus toimus ida-ja läänerindel. Kummalgi liidul olid omad huvid ja tehti vastavaid plaane . Sõja alguses olid nimesed sõjavaimustuses. Arvati, et olukord lahendatakse suhteliselt kiiresti. Kuid sõda haaras kaasa üha rokem riike ja hakkas venima.Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Nii totaalset, ühiskonna erinevaid valdkondi haaravat sõda ei osanud ette kujutada ka kõige julgemad sõjateoreetikud. Vaimustus asendus sõjatüdimusega.
I Maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese. Paljud kodud jäid ilma kas isast või emast. Sõjapurustuste tõttu oli häiritud inimeste kogu igapäevane elu. Lapsed ei saanud korralikult koolis käia, oli toidu puudus. Samuti hakkasid levima haigused:puudusid ravimid ja puudus korralik arstiabi . Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused , üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Sellest oli saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud ainult II Maailmasõjas. Arvan, et sõda mõjus inimestele rängalt.
Maailmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad. See oli kallim seni peetud sõdadest. Sõda oli kasulik põhiliselt sõjatööstusele, kes sai uusi relvi katsetada ja äri ajada. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile , tekkis riigimonopolistlik kapitalism-majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Tohutud sõjakulutused kurnasid ära enamiku suurriikide majanduse.
Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja kultuuriga inimeste maailmapilti.
Sõda lõppes 11. novembriil 1918.aastal sõlmitud Compiegne'i vaherahu sõlmimisega.
Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunesid Saksamaa, Austria-Ungari,Osmanite riigi ja Venemaa impeeriumid. Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Tekkisid uued riigid: Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tšehhoslovakkia, Ungari, Iirimaa.
Sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende koloniaates iseseisvuspüüdluseid.
Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna langesid impeeriumid, siis katkesid ka majanduslikud sidemed. Seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsna pikaajaliseks.
1920 astatel toimus majanduslik elavnemine , mis osutus aga lühiajaliseks.
Sõjategevusest sai suurt majanduslikku kasu USA, suurenes tema tähtsus maailmas. Maailmas tekkis pastsifistlik (sõjavastane, vägivalda eitav) liikumine. Kiirelt hakkasid arename teadus ja tehnika. Inimesed püüdsid oma elu uuesti üles ehitada.