KÜLM SÕDA JA KRIISID NING SÕJAKOLDED (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis põhjustas Külma sõja puhkemise?
Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu?
Millist sündmust peetakse avaliku külma sõja alguseks?
Miks ei suutnud USA võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääsu?
Milles seisnes kriisi olemus?
Kuidas kriis lahendati?
Mida pidas Churchill silmas mõiste all raudne eesriie ?

Lõik failist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

86 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karolkind Õppematerjali autor

1. Mis põhjustas Külma sõja puhkemise?
1) Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada.
2) Kahe vastandliku leeri kujunemine pärast IIMS: USA ja lääneriigid - NSVL ja kommunistlikud riigid
Külmasõja avaldumisvormid, näidetega
1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike
2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO
3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim
4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu.
3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke?
Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist
Sisu: Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht

4. Kas Marshalli plaani eesmärk oli anda omakasupüüdmatut abi sõjas purustatud piirkonnale või saada Euroopa USA mõju alla? Põhjenda oma arvamust
Nii Trumani doktriin , kui ka Marshalli plaani eesmärk ei olnud sugugi omakasupüüdmatu, sest USA teadis, et NSV Liit on neile tugev vastane ja ainus võimalus nende võimu Euroopas nõrgestada oli kui Euroopa riike toetada ja sellega võita Europpa riikide poolehoid.

Külm sõda Trumani doktriin Marshalli plaan Berliini kriis Kuuba kriis Ungari ülestõus Winston Churchill raudne eesriie Berliini blokaad Praha kevad Korea

Sarnased õppematerjalid

pdf

Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem

Liidu poolne ekspansioonioht (1947) Marshalli plaani eesmärk oli pakkuda Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi ning Euroopa kiire taastamine, et vähendada kommunismi levikut. (1948-1952) Kuuba kriis - USA ja NSV Liidu vaheline konflikt. Põhjuseks oli NSV Liidu katse viia Kuubale tuumarakette. 1962 oktoobris Külm sõda- demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast II maailmasõda. Külm sõda väljendus võidurelvastumises, propaganda sõjas ja piirkondlikes kriisides. Puhkemise põhjused: 1) Kaks vastandlikku leeri (kommunistlikud ja demokraatlikud riigid) 2) Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfäärid laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist. 2. Otsusta millised väited on õiged ja millised valed. VÄIDE +/-

Ajalugu

docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on

Ajalugu

docx

Külm sõda

1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.

Ajalugu

odt

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja

Ajalugu

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Marshall_Plan.svg NATO  1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit).  1949 aprillis loodi Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).  Eesmärk – vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile.  Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. H. TRUMAN KIRJUTAB ALLA NATO LEPINGULE http://en.wikipedia.org/wiki/File:Truman_signing_North_Atlantic_Treaty.jpg VASTASTIKUSE MAJANDUSABI NÕUKOGU  VMN loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949.  Eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine.  Moskva kontroll liikmesriikide üle.  VMN varises kokku 1980.aastate II poolel. VLO

Ajalugu

rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama

Ajalugu

docx

II MS ja Külm sõda

võeti jõed Oder ja Neisse  Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad  Albaania sai taasiseseisvaks  Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja.  Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas

Ajalugu

rtf

Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi

2) NSV-Liidule hakkas vastu USA poolt tehtud otsused mille käigus pakuti laialdast abi ( nii majandusliku kui ka sõjalist ) Ida-Euroopa riikidel kes asusid NSV-Liidu mõjusfääris soovides sellega kommunismi levikule piiri panna. 3) NSV-Liidule tekitas veel probleeme Lääne riikide tihe koostöö mille eesmärgiks oli liiga agresiivsele NSV-Liidule vastu seista. Sellise koostöö tulemusena sündis NATO. Hiljem loodi veel tihedamad majanduslikud ning poliitilise koostöö sidemed mille tulemusel tekkis Euroopa Söe- ja Teraseühendus mis on praegu se EL-i eelkäia. 4) Loodud liitudele vastukaaluks loodi NSV-Liidus Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui Läänes loodud liidud oli rahvaste vaba tahe ja soov, siis NSV- Liidus loodu oli puhas Moskva diktaat. MIKS?- Need probleemid olid erimeelsuste

Ajalugu

Rohkem sarnaseid