Franz Joseph Haydn (0)

Franz Joseph Haydn
(1732-1809)
Haydn oli pärit Alam-Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Pere oli musikaalne . Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Ta õppis klaviiri - ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Toomkoolist lahkus Haydn häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikus, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Mõnda aega teenis elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja saatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nicola Porpora juures. Ta üüris tuba Viini juuksuri Kelleri juures, kellele tasus üüri õpetades juuksuri kahele tütrele klaverit. Haydn armus nooremasse ja tegi abielu ettepaneku, kuid neiu keeldus ja Keller pakkus vanemat tütart ja Haydn abielluski Maria Annaga.
1761. aastal asus Haydn Ungari vürst Ezsterhazy teenistusse, ta töötas seal ligi 30 aastat. Kapellmeistrina pidi Haydn kirjutama instrumentaalmuusikat nii õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kontsertideks. Tema käe all kanti ette umbes 90 ooperit. Kui alguses võis ta kirjutada muusikat ainult õukonnale, siis hiljem lubati tal täita ka teiste metseenide tellimusi ning oma teoseid kirjastada. Nii tekkis tal tihedam side ka muude linnadega, eeskätt Viiniga, kus ta tutvus Mozartiga.
Pärast teenistust Ezsterhazy õukonnas sidusid teda soodsad lepingud Londoniga. Nii tuli tal kirjutada 12 sümfooniat (“Londoni sümfooniad”) ja anda rida kontserte. Haydni menu Londonis oli tohutu – ta valiti Oxfordi ülikooli audoktoriks 1791. aastal. 1795. aastal naasis ta Viini rikka ja kuulsana. 1796. aastal kirjutas keisrilaulukese, mis on aluseks Austria riigihümnile. Viinis elas kuni surmani.
Looming
Haydn on muusikalukku läinud eelkõige instrumentaalmuusika loojana. Tema muusika tegi läbi kõik ajastu olulised muutused varaklassitsistlikust stiilist klassikalise kõrgstiili parimate näideteni. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniažanri rajajaks.

Sümfoonia – 104 sümfooniast on kuulsamad 6 “Pariisi sümfooniat”, 12 “Londoni sümfooniat”, “Üllatussümfoonia”, “Lahkumissümfoonia”. Iseloomulikud on aeglased sissejuhatavad osad, napp muusikaline materjal ja üsna pikad teemad.

Haydn on uue klaverimängu stiili välja arendaja . 18. sajandi II poolel levis Euroopas uut tüüpi klaver nn. Viini tüüpi klaver.

Kirjutas ka lavamuusikat. Nt ooper “Apteeker”. Enamik Haydni oopereid valmis Ezsterhazy õukonnas. Tema varasemad ooperid olid kerged opera buffa’d, hilisemates üritas ühendada komöödia ja opera seria jooni.

Oratooriumid – tuntumad on “Maailma loomine” ja “Aastaajad”, mis koosnevad lüürilistest stseenidest, mis kujutavad loodust ning inimese suhet sellega. “Maailma Loomise” aluseks on piiblilegend, mis kujutab kolmes osas maailma loomist, mis toimus 7 päevaga. I osas on elutu looduse kujutamine, II osas loomad ja linnud ning III osas ka inimene. Põhiteema on looduse ja elu ülistamine. “Aastaajad” on Thomsoni novelli alusel. Vaatluse all on talupoegade tegevus aastaringselt , 4-osaline. Kolm tegelast annavad ülevaate, koor väljendab ühiskonna suhet tegelastesse. Selles on siiraid looduskirjeldusi ning talupojastseenides on tuntavad rahvamuusika intonatsioonid, mis viitavad sajandilõpu folkloorikiindumusele.

Instrumentaalmuusika – tuntumaks on saanud trompeti - ja klaverikontserdid.
Tšaikovski on öelnud Haydni kohta, et poleks olnud Haydni, poleks järgnenud Mozarti ja Beethovenit.