Kas külma sõda oleks saanud ära hoida (0)

Kas Külma sõda oleks saanud ära hoida?
Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal Saksamaa ja tema pooldajate kaotusega. Saksamaa ja tema pealinna Berliini jagasid Liitlasriigid omavahel okupatsioonitsoonideks, mille eesmärk oli riigi, demokraatia ning kapitalismi taastamine. Nõukogude Liit kui totalitaarne sotsialistlik riik sääraste plaanidega päri ei olnud ning kasutas ära igat võimalust, et sotsialismi ja oma mõju maailmas laiendada. Vastukaaluks oli USA, kes kuulutas kõikjal demokraatia ja kapitalismi põhimõtteid. Sellest arenes välja kahe vastandliku maailma- kapitalistliku ja sotsialistliku leeri terav vastuolu ehk Külm sõda.
Enne Teist maailmasõda olid Nõukogude Liit ja Saksamaa jaotanud ära terve Euroopa mõjusfäärideks, mis näitab seda, et Nõukogude Liidul polnud mingisuguseid kavatsusi lääneriikidega mingeid liitlaslepinguid sõlmida. Kuna aga Saksamaa hulljulgelt juba sõja algusjärgus lepingut rikkus ja Nõukogude Liitu ründas, siis otsustas Stalin , arvesse võttes võimalikke suuri kaotusi, astuda Lääneliitlastega ühte punti. See oli lääne kapitalismi ja sotsialismi läbikäimine, mis oli antud hetkel vajalik purustamaks Kurjuse telge eesotsas Hitleri- Saksamaaga. Selge oli see, et see liit oli moodustatud vaid olude sunnil ning selle püsimajäämiseks pidanuks üks leer, õigemini suurriik , kes oli leeri eesotsas, täielikult oma vaadetest lahti ütlema või siis väga madalat profiili hoidma. See aga oleks olnud äärmiselt kummaline, isegi müstiline, sest on ju mõeldamatu, et USA oleks leppinud sotsialismiga ning kiitnud selle igati heaks või siis, et Stalin kuulutanuks, et nüüdsest hakkab meil kapitalistlik kord kehtima, ei mingit diktatuuri enam.
USA ning Nõukogude Liit- esimene neist juhtiv kapitalismi ja kodanike vabaduste kants, kellest paljud riigid soovisid võtta eeskuju, ning teine üliriik, kõige selle vastand . Mõlemad riigid olid pärast Teist maailmasõda huvitatud liitlastest ning sellest, et nende nägemus ühiskondlikust korrast oleks maailmas võimalikult palju levinud. Kuna see nii oli, siis konfliktid olid vältimatud. Esimene neist ilmnes 25. juunil 1948. aastal, kui Nõukogude Liit blokeeris kõik teed, mis viisid Berliinist läänetsooni- USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ühisesse tsooni, mis oli liidetud demonstreerimaks nende ühtseid vaateid. Blokaad näitas rahulolematust Berliini jagamises ning kestis 12. maini 1949. See oli üks esimesi Külmale sõjale vihjavaid sündmusi.
Niisiis oli tol ajal kahele võimsaimale riigile- Nõukogude Liidule ja USA-le oluline, et nende ideed leviksid maailmas, kindlasti oli tähtis ka julgeolek ning sellepärast püüti oma positsiooni pidevalt parandada saades uusi liitlasi, laiendades oma mõjusfääri. Nõukogude Liit, minu arvates, ajas oma mõjupoliitikat palju karmimalt. Ta kasutas ära oma suurt autoriteeti ning liitis endaga naaberalasid ja toetas hoolega teistes riikides tegutsevaid kommuniste. USA samal ajal pakkus sõjas kannatanud riikidele, eelkõige Euroopa riikidele majanduslikku abi- loomulikult neile riikidele, kes kommunismist niiöelda puhtad olid. Niimoodi laiendasid kaks üliriiki oma mõju- nad olid kõige võimsamad riigid, mis tähendab, et nõrgematel tuli emma- kummaga leppida.
Külm sõda minu arvates oli paratamatu, sest Nõukogude Liit oli selgelt lääne riikidest erinev ning kujutas ka neile julgeolekulist ohtu, sest Teises maailmasõjas oli ta näiteks ju vallutanud pool Poolat pärast seda, kui Saksamaa oli enda osa agressiivselt omandanud . USA oli aga hoopis teistmoodi riik ning kuna ta oli tõmmatud Euroopa sündmustesse, kus tal olid enda huvid ning Nõukogude Liidul teised, siis Külma sõda ei oleks saanud vältida. Kahe üliriigi maailmavaated põrkusid paratamatult.