Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia (0)

Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia
Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda . Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis.
Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid , põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll peal ja nende elu kontrolliti. Lihtinimesed pidid järgima oma juhti ja teda ka imetlema .
Diktatuurid jagunevad kaheks: Totalitaarne ja Autoritaarne. Totalitaarses riigis on kord rangem kui autoritaarses . Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja väljendamisvõimalus. Võim on seal ühe isiku käes ja rahvas ei tohi sekkuda valitsemisse.
Autoritaarses riigis on kord vähe leebem kuid siiski karm. Võim on koondatud ühe isiku või väikese gruppi kätte. Rahvas ei tohi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad ainult valitsejad . Enamus euroopa riike olid autoritaarse riigikorraga.
Demokraatiale ehk rahvavõimule on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste nig kodanikuõiguste olemasolu. Demokraatlik riigikord on rahva suhtes natukene ausam. Võim on rahval ning kõigil on valimisõigus, sõltumata nende klassist . Tänu Esimese maailmasõja võidule kasvas demokraatlike suurriikide maine.
Peale sõda vahetusid tänu keskvalitsusele Itaalias tihti valitsused. Töölised sattusid kommunistide mõnu alla, sest oli tööpuuudus. Töötud ja endised sõdurid tegid oma organisatsiooni ning neid hakkati kutsuma fašistideks. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast tahtis Itaalia muuta oma maa suurriigiks. Kehtestati fašistlik diktatuur. Fašistide Partei eesotsas oli Benito Mussolini .
1917. aastal hakkas Venemaal kujunema totalitaarne diktatuur. Moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan ja saadeti laial Asutav Kogu. Kiiresti likvideeriti erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem. Riigi ametlikuks nimetuseks sai Venemaa Nõukoguse Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922. Moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit.
Saksamaal hakkas kehtima natslik diktatuur, sest kommunistid võtsid võimu ning Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparted peeti ainukeseks kommunistide peatajaks. 1933. Kehtestas parlament üheparteisüsteemi. Kõik erakonnad saadeti laiali ja Hitler sai diktaatoriks.
Suurbritannia ja Prantsusmaa suutsid säilitada oma riigis demokraatia. Kuigi vahepeal oli Prantsusmaa diktatuuri ohus. Prantsusmaa oli majanduskriisis. Diktatuuri ohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, mis hiljem moodustas valitsuse. Suudeti majandust elavdada ja diktatuurioht kõrvaldada. Suurbritannia oli vanim demokraatliku korraga riik. Valitses morarhia ja riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Seadusi võttis vastu parlament. Enamuse ajast valitsesid riiki konservatiivid . Valitsus vahetus võrdlemisi tihti.
Mina pooldan igaljuhul demokraatlikuriigikorda. Seal oli rahval õigusi rohkem ja neid ei koheldud ebavõrselt, nad said ise otsustada keda nad oma juhiks tahavad. Üks parimaid demokraatliku riigikorraga riike oli Suurbritannia, tänu oma pikkajalisele demokraatlikule riigikorrale. Diktaatorlikus riigis ei huvitanud juhte rahva arvamus ja rahvast sunniti pidevalt elama hirmuvalitsuses, eelkõige taheti alati olla teistest riikidest paremal kohal. Poliitiliselt arenenud olid igaljuhul rohkem demokraatlikudriigid kui diktatuursed riigid.