Teadusfilosoofia (1)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Filosoofia - Teadusfilosoofia alused

5 VÄGA HEA

Julie Des Jardins
„The Madame Curie Complex . The Hidden History of Women in Science “
Pean 20. sajandi alguse naisteadlaste raskusteks enesetõestamisel teaduses alljärgnevaid punkte:

Naisterahvastel oli piiratud juurdepääs kutsealasele koolitusele, erialasele (spetsialiseerunud) haridusele.
Pahatihti oli põhjuseks raha või ühiskonna (perekonna) suhtumine – naine on kodus ja kasvatab lapsi, ta ei vaja haridust (võib-olla vaid kirjutamis-, lugemis- ning elementaarset arvutamisoskust). Heal juhul töötab pesunaisena, teenijana, kokana vms naiselikul töökohal.

Töötamine ülikoolide/teadusasutuste juures teaduritena oli raskendatud.
Ja kui nad sinna saidki, siis olid nad ületöötanud ning alamakstud. Et olla edukad meeste pärusmaal teaduses, ei saa naised raamatu autori sõnutsi olla nemad ise, vaid nad peavad olema ilmtingimata paremad kui mehed.

Puudusid vahendid oma teadustööde rahastamiseks.
Taaskord põrkuti kokku ühiskonna arusaamade, traditsioonidega – naistele on omad tegemised ning meestele omad. Naised ei peaks trügima meeste mängumaale, teadusesse – naisteadlased ei leidnud rahastusi oma tegevuste toetamiseks. Nt Marie Curie olevad käinud USA ringreisil, et koguda raha oma laborisse raadiumi ostmiseks .

Naisteadlased olid meestepoolt tõrjutud sotsiaalsetes (erialastes) võrgustikes.
Puudus võimalus vahetada teadmisi ning kogemusi, arutada erialastel teemadel .

Naiste saavutusi ning edu teaduses ei võetud 20.sajandi alguses tõsiselt.
Nende saavutustest räägiti ning arvustati meesteadlaste ning ajakirjanike poolt vaid „pehmetes“ teadusharudes - nagu näiteks meditsiin, antropoloogia , võib-olla isegi keemia.

„Sõna levimine naisteadlastest ning nende saavutustest“, mis aitaks kaasa suhtumise muutumisele. Tolle aegsete arusaamade levitamine massimeedias.
Raamatus toodi näitena välja, et meesteadlased olid erialakirjanduses 15 korda nähtavamad kui naisteadlased. Tolle aja ajakirjanike sõnutsi nõuab teaduse tegemine kultuuriliselt mehelikke atribuute - emotsionaalne irdumine , intellektuaalne objektiivsus ning aeg-ajalt isegi toorest füüsilist jõudu. Naisi hoiti valeinfoga teadusest eemal.

Naisteadlastele ebasobiv poliitiline, sotsiaalne keskkond.
Naised soovisid tegeleda teadusega, kuid selline soov oli uudne, alguses kindlasti tõrjutud ning harjumist vajav olukord. See tingis naisteadlastest pioneeridele olukorra, kus naised tegid teadust eesmärgiga teenida ühiskonda aga mitte eesmärgiga olla kasulik teaduse arengule. Nende panust vähetähtsustati.
Raamatu autor rõhutas, et naiste ja meeste positsioonid teaduses on erinevad kultuuritraditsioonide tõttu, mitte kaasasündinud bioloogiliste erinevustest tulenevalt.

Tooksin rõhutatult veelkord välja eelarvamused .
Isegi kõrgelt haridus Nobeli Komitee eelistas naistelt diskreetseid avastusi, mitte põhjapanevaid saavutusi või sõnastusi teadusvaldkonnas, mis oleks toonud „äkki“ tunnustuse ka tööd teinud ning vaeva näinud naisele.

II Maailmasõda
Sõda mõjutab kõike!

Naisteadlastel tuli valida – kas töö või perekond, kuna väidetavalt ei olnud nad mõlemaks samal ajal suutelised.
Selle tõsiasja kinnituseks oli raamatus fakt, et 1923. aastal olid kõik naisteadlased, kes kuulusid ühingusse American Men of Science vallalised. Ja ühingu nimi näitab veelkord ühiskonna suhtumist , eelarvamusi naisteadlastesse.
Võib-olla tuleneb see sellest, et naised pühenduvat tööle rohkem, kui mehed? Leidsin internetist 2007. aastal USA’s läbiviidud uuringu tulemused, mille kohaselt 70% meesteadlastest on abielus ning lapsevanemad, kuid samade näitajatega naisteadlasi on vaid 44.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 63 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

63 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

p6944 Õppematerjali autor

Julie Des Jardins
%u201EThe Madame Curie Complex. The Hidden History of Women in Science%u201C - naisteadlaste raskused eneseteostusel eelpool nimetatud teose põhjal.

Teadusfilosoofia Julie Des Jardins The Madame Curie Complex. The Hidden History of Women in Science

Sarnased õppematerjalid

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima arengufaasi juhtu, mille korral ei pea intellektid enam sõltuma majanduslikust tegevusest. Kunagi tulevikus luuakse inimkonnale nimi, et kuidagi eristada ülejäänutest maavälistest tsivilisatsioonidest Universumis. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 8 Maailmataju „uurimusobjektiks“ on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria – see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus

Üldpsühholoogia