NSVL ja Eesti 1985 (6)

Perestroika ja NSV Liidu kokkuvarisemine – 1985tuli NLKP Keskkommitee peasekretäriks M.Gorbatšov. Ta oli veendnud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi. Tema eesmärk polnud üleminek demokraatiale, turumajandusele ega NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Majandus tuli taas tööle saada ning Gorbatšov tegi seda perestroika ehk majanduse uutmise teel. Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine . Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tšernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatšovil tuli läbi suruda reform , millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uut turumajandust ei suudetud üle võtta, majandusraskused süvenesid. 1989 lõi Gorbatšov kartma ning üritas veel hoida Nõukogude impeeriumi kuid see tekitas rahvas vaid vastuolu.
Üritati ka parandada suhteid läänega, eelkõige USA-ga. Algul loodeti USA-lt järelandmisi, aga lõpuks tuli hoopis NSV Liidul endal raketid eemaldada ning väed Afganistanist välja tuua. Vabastati palju vange ning hõlbustus liikumine NSV Liidu ja muu maailma vahel.
Gorbatšov tegi kõik, et veel kuidagi NSV Liitu koos hoida, kuid sellega ta kaotas populaarsust rahva seas ja Jeltsini oma tõusis. 1991 valiti Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin . Gorbatšov üritas välja kuulutada sõjaseisukorda ja teha riigipööret, mis oli aga halvasti ette valmistatud ja Jeltsin nimetas tegevuse ebaseaduslikuks ja riigipöörajad kurjategijateks. Kui Eesti 20aug 1991 taasiseseisvus, tunnistas iseseisvust koheselt. Riigipöördekatse läbikukkumisega hakkasid NSV Liidu osad end iseseisvaks kuulutama ning 8dets 1991 saadeti Nõukogude Liit lauali ning moodustati Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ).
Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine – Gorbatšov teatas, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. Järjest hakkasid kommunistlikud režiimid langema , esimesena Poolas. 1989 algasid suuremad rahutused ka Ida-Saksamaal, mis lõppesid 9nov 1989 Berliini müüri lammutamisega. 1990 ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa.
Eesti – algul arvati, et uuenduspoliitika vaibub peagi, kuni 1986 avalikustati Moskva kavad fosforiidikaevanduste rajamiseks. See tekitas ühiskonnas protesti ja rahvas tunnetas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu. 1987 loodi Eesti esimene poliitiline ühendus MRP-AEG. Moskvale see küll ei meeldinud, aga nad ei saanud midagi teha ka. Loodi ka veel Eesti Muinsuskaitse Selts, mis oli esimene demokraatlikel põhimõtetel toetuv massiorganistatsioon. 1988 aprillis loodi Eesti Rahvarinne.
1988 Laulev revolutsioon . Kevadel muutus kriitika võimuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu avalikumaks. Karl Vaino ei soovinud vabatahtlikult lahkuda, mistõttu mais-juunis muutus kriis ilmseks ning 16juuni vabastati ta EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt ja tema asemele tuli Vaino Väljas. 1988 augustis loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai Lagle Parek, eesmärgiks oli omariikluse taastamine.
1989 jaanuar võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse. 24 veebr kuulutati iseseisvuspäevaks. Kodanike komiteede liikumine – eesmärk taastada iseseisvus . 23aug1989 Balti kett – sest Eesti saadikud Moskvas tahtsid, et ka nemad mõistaksid hukka MRP, aga Moskva kasutas venitamistaktikat ja Baltimaad vastasid provokatsiooniga. IME 1989. Eesti Kongressi valimised 1990 ja hakati pidama läbirääkimisi NSV Liiduga, et taastada iseseisvus. Kongressi etteotsa valiti 78-liikmelise Eesti Komitee, mille esimeheksa sai Tunne Kelam.