Eesti Maaülikool Saaremaa maastik Referaat Viktor Skunov PK.0216 Esti loodusgeograafia Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Demograafilised näitajad...................................................................................................2 ........................................................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................................... 3 ................................................................................................................................................3 Demograafilised näit...
tavaliselt ööpäeva jooksul pärast surma juudi kombe järgi pühitsetud mulda. Juutide toidulaud Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid. Juudi kodus võidakse süüa näiteks lamba- ja veiseliha ehk loomad peavad olema sõralised ning mäletsema. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Sealiha ja koorikloomad on keelatud. Kalal peavad olema uimed ja soomused. Söögiks tarvitatav loom peab olema tapetud vastavalt juudi seadusele - loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise. Läänemüür ehk Nutumüür Nutumüür on juudi rahva püham paik, kuhu suundutakse palverännakul palvetama. Tegemist on tugimüüriga, mis roomlased jätsid järele Teisest Templist. Templi purustamise
punase või musta-kollase kombinatsioonid). Potentsiaalsele ärasööjale on tegu signaaliga: see on kibe ja/või mürgine liblikas, parem on ta rahule jätta. Olemas on ka kombinatsioone, mille eesmärk on liiga lähedale sattunud vaenlase (linnu) ehmatamine. Lisaks võivad tiivasoomused täita ka spetsiifilisemaid ülesandeid peale värvussignaalide edastamise. Nii leidub paljude isaste päevalibliikate tiibadel lõhnasoomuseid. Need soomused eritavad spetsiifilisi feromoone, mille ülesanne on hõlbustada sugudevahelist suhtlemist. Lisaks soomustele on kõigi liblikate tiibadel olemas ka tiivanarmad. Need asuvad tiiva välisservas ning võivad olla tiiva üldtoonist erineva värvusega. Kui putukate suurusest rääkides mõeldakse tavaliselt kehapikkust, siis liblikate mõõtmete iseloomustamiseks räägitakse siruulatusest. Siruulatus on vahemaa sirutatud liblika ühe eestiiva tipust teise eestiiva tipuni.
Õunkübarad K usagil kukkus kägu, põristas maipõrnikas. Metsa tumedaimad elanikud olid umbusklikkusega kogunenud kahe liikumatu kuju ümber. Väiksemgi raksatus oleks nad minema peletanud, kuid seda ei juhtunud mitte midagi ei juhtunud, seega nad lihtsalt imestasid selle üle, mida nägid: lindu meenutavate tiibadega, samas pigem nahkhiire nurgelisuste tiibadega habras tüdruk, soomused siin-seal murenenud ja muster sassis lebas oma kaitsva küti surematus embuses, kelle kaunis kahvatu nägu kurjuse juurt vähem maitsnud kui kestahes teine temaealine poiss. Teiste seas põrnitses neid huviga kaks üleni rohelisse rüütatud meest, kuldsed õunad kõrge torukübara servadest välja kasvamas. Nende punakad lokkis juukseotsad olid sassis ja tumedad silmad uudishimu täis. Eriti köitis neid tütarlaps, sest oma lugematu arv aastatega polnud nad temasarnast veel näinud.
Tekkis ujupõis- (kala saab vees madalamale ja kõrgemale laskuda) efektiivne ujuvuse tagamisel Karpkala, haug o Paljunemine on kehaväline ja toimub kudemine. o Vanus: Haug- 10- 20/25 a Ahven 20 a Ogalik 4 a o Sõõrsuud: o Esimesed keelikloomad o Sale keha, soomused ja paaris uimed puuduvad o Seljakeelik o Suu asemel sarvhammastega imilehter 33.Nimeta Eesti kahepaiksed. Mis neid ohustab? Kuidas saab kaitsta, mida on tehtud? Kuidas eristada harivesilikku ja tähnikvesilikku? Kuidas eristada vesiliku ja konnade mune? Tähnikvesilik, harivesilik, mudakonn, harilik kärnkonn, rohekärnkonn, juttselg-kärnkonn, rohukonn, rabakonn, järvekonn, veekonn, tiigikonn. Ohustab kemikaalide kasutamine suurpõllunduses, elupaikade hävitamine.
Enamasti on igal liigil kitsas ökoniss, st. liik elab kindlal puuliigil ja puu kindlas osas (juurtel, okstes, lamaval tüvel, seisval tüvel, koores, koore all, puidus jne). Puiduüraskid kasvatavad käikudes kaasatoodud Ambrosia-seenekest, millest siis toituvad. Seen muudab käikude seinad mustaks, nagu oleks augud puu sisse peene traadiga põletatud. Selts: Liblikalised Lepidoptera Liblikad on väga erineva suurusega (tiibade siruulatus 3-280 mm) putukad. Ühiseks tunnuseks on tiibu katvad soomused. Tiibu on kaks paari, mõnedel liikidel on need väga suured ja laiad, mõnede liikide emasliblikatel aga tugevasti redutseerunud. Osal liikidel soomused tiibadel peaaegu puuduvad ning liblikad sarnanevad herilastele või kimalastele. Algliblikatel on suised haukamistüüpi, enamusel moodustavad suised nektari imemiseks pika imilondi, osa liblikalisi ei toitu valmiku eas üldse. Vastsed on röövikud. Röövikute välimus ning karvasus on liigiti väga erinev
Ka ristlõikes r. näeme, et lihased koosnevad sidekoega eraldatud kimpudest, mis omakorda on s. koondunud 4 suuremasse rühma. NB!!! Kõhuääred ei ole lihased. t. Kalade keha katab nahk. Paljudel kaladel on nahk kaetud soomustega. On ka suumusteta kalu nagu näiteks säga. Ka silmud, kes tõelistest kaladest on u. evolutsiooniliselt kauge rühm, on soomusteta. v. Osadel kaladel (tuurlastel) on nahas mitte soomused vaid luuplaadid. Suured luuplaadid w. paiknevad piki keha ridadena neid nimetatakse kilbisteks. Väikeseid kehas asuvaid x. luuplaate nimetatakse naastudeks. Luuplaate esinev ka ogalikel ja sägadel. y. Soomuseid on erinevaid tüüpe: 9 KALAKASVATUSE ERIALA · Haidel on plakoidsoomused (nahahambad); · Primitiivsetel kaladel ganoid ja z. kosmoidsoomused;
Võra on püramiidjas, okste Käbid asuvad külgvõrsete Areaalis toimub Perekond ja ladva tipp tavaliselt longus, koor pikisuunas tipul, kerajad 0,6-1,2cm tolmlemine aprillist Chamaecyparis ebaküpress kiuliselt ketendav. Lehed asuvad lamedatel läbimõõduga; puitunud juunini, käbid valmivad võrsetel vastakuti, on soomusjad ja soomused,. samal sügisel. õlinäärmega. Igihaljad põõsad ja madalad puud. Koor on punakaspruun ja plaatjas. Õhukese koorega puul on rohkesti uinupungi. Enamik puudest Isaskäbid moodustuvad kahe-, harvem ühekojalised. Võra on tihe, lai, sügisel, on varrelised,
Mardikad, Kiilid ja Puruvanad arenevad Vastne-Putukas. 29. Putukate mitmekesisus. Näiteid erinevatest putukate rühmadest ja neid esindavatest liikidest. Rohutirtsudel on liitsilmad ja neil on ka tiivad ja ka tagajalag millega ta hüpata saab. Liblikatel on sale keha ja peened jalad. Nendega ta ei saa hüpata nagu rohutirts. Erinevalt rohutirtsust on liblika keha kaetud karvadega, mis aitavad soojust säilitada. Tal on ka palju laiemad tiivad, mis on kaetud värviliste soomustega. Soomused tähtsad lendamiseks. Mardikaid on putukatest kõigerohkem ja nad on levinud peaaegu kõikjal, sest on kohastunud kasutama väga mitmekesist toitu. Kiletiivalisi on väga mitmesuguse välimusega. Kõigil neil on neli kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui tagumised. Tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. Mitmetel putukatel on aint kaks tiiba. Selle järgi on nad saanud ka oma nime kahetiivalised. Kahetiivaliste hulka kuuluvad kärbsed ja sääsed. Putukate teine
viljastatud munarakust ja teatud perioodi arenevad emastaimes, enne kui ühendus viimasega katkeb. Mõningail erijuhtumeil areneb seeme ka viljastamiseta (näiteks apomiksise korral). võib olla kuni 3 kihiline. Toitainete varu perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüübid: kokku 5 erinevat, Klass Palmlehikud*; Okaspuud- on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Jugapuud- harilik jugapuu on igihaljasokaspuuliik jugapuu perekonnast. Õistaimed nende olemus ja süstemaatika. Süstemaatika ajalooline areng. e kattseemnetaimed, Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. Traditsiooniliselt jaotatakse
paigalinnud, part, roomajad, loomad. 2) Lisa igasse lahtrisse mõni näide loomariigist: Pikad kõrvad Pikk kael Pikk saba Pikad jalad Pikad küünised Pruun karv Hall karv Valge karv Oran karv Kollane värv Suured sarved Suur kaal Suur nina Suur kael Suured kihvad Küür seljas Okkad seljas Soomused seljal Tiivad, lennunahad Triibud seljal Kärss Lont Nisad Lakk Kukkur Kabjad Sõrad Loivad Koivad Uimed *Leia loom, kellele sobiks 2 nimetatud omadust. Millised. * Leia loom, kellele sobiks 3 nimetatud omadust. Millised. LOODUSÕPETUS 2 klass Õpilase nimi:................................
ka siis kui pole aua söönud. 4. Kitiin: putukate koorikkesta moodustaja VALGUD Valkude ülesanded: Ensümaatiline funkts. : sünteesivad ja lagundavad aineid, kiirendavad ja aeglustavad reaktsioone) Kaitseülesanne : valgud on antikehade koostises Ehituslik funktsioon: rakumembraani koostises ning ka küüned, karvad, soomused, kabjad. 1. Valkude primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus peptiidsideme abil Peptiidside- ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel 2. Valkude sekundaarstruktuur Aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed Nt küünte, juuste valgud 3. Valkude tertsiaarstruktuur
Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Need on suured rakuvaheruumid, mis on ümbritsetud eriliste, nelja kihina paiknevate rakkudega, õhulõhede alla asetsevad õhuruumid. Alumisel epidermil on väljakasved üherakulised risoidid ja punakad või rohekad soomused, mida vahel peetakse taandarenenud lehtedeks. Ülemise epidermi all paikneb assimilatsioonikude, mis koosneb klorofülli sisaldavate parenhüümirakkude vertikaalsest tulbakestest. Allpool on õhukeseseinaliste klorofüllita parenhüümirakkude kiht. Seega on helviku tallusel dorsoventraalne ehitus. Talluse ülapoolel tekivad kandjate otsas paiknevad sugulise paljunemise elundid. Helvik on kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised
Pungad helepruunid, vaiguta. Käbid väikesed 3-6cm. Puit pehme. Kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses, muusikainstrumentide valmistamiseks ja jõulupuuna. Ilutaimena parkides ja aedades ning tuuletõkke hekkidena. Must kuusk: Picea mariana Levinud Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 10-20m. Kasvab märgadel ja happelistel turvasmuldadel. Külma- ja varjukindel. Ei talu kuiva. Okkad neljakandilised, sinakasrohelised. Pungade alused soomused teritunud tipuga mis ulatuvad üle punga. Käbid tumepruunid, munajad 2-3cm. Puit kerge, helekollane. Kasutatakse ehitusmaterjalina ja tselluloosi valmistamiseks. Jõulupuuna ja parkides ja aedades ilupuuna. Okastest valmistatakse eeterliku õli. Eristamise tunnused: kõrgus, pungad, käbid 7. Torkav ja serbia kuusk Torkav kuusk: Picea pungens Pärit USA lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-30m. Külma ja varjukindel. Talub ka kuiva ja õhusaastet. Eelistab valgust, ei
Sibula sees asuvas näsas on veresooned, mis toidavad juuksekarva. Karva peamine osa säsi koosneb värtnakujulistest rakkudest. Rakud koosnevad kiukimpudest ehk makrofibrillidest, need omakorda peenematest kimpudest mikrofibrillidest, mis on moodustunud keratiini molekulidest. Rakkude vahel on liimitaoline aine. Säsi määrab juuste tugevuse ja kvaliteedi, koor juuste läike. Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased, mis võivad karvu pisut liigutada (hirmuga tõusevad juuksed püsti), ning õõnsus nahas karvatupp. 2.2. Juuksed ja rass Juuste kuju ja asetus peanahas on rassiti erinev. Mongoliididel on karvanääps sirge ja karv väljub peanaha suhtes risti, karva ristlõige on ringikujuline ja karv sirge. Europiididel on karvanääps veidi kõver, karva ristlõige ellipsikujuline ja karv laineline.
lõngast tülikas välja noppida. Arvesta 100 g lõnga kohta 5 liitrit vett ning 5 liitrit taimi. 5. Kui värvileem on keetmise järel veel kuum, siis jahuta 35-40 C juurde, sest villa ei tohi panna kuuma vette. Lisa vajadusel vett ning pane kiiresti sisse lõng või vill. Värvuse ühtluse seisukohalt on esimesed 5 minutit kõige olulisemad. Nii lõng kui vill peavad alati olema enne värvileende panemist märjaks kastetud, sest muidu villakiu soomused ei paisu ega avane ja värv ei kinnitu kiu külge. Lase temperatuuril tõusta 90 C ja värvi üks tund pidevalt segades. 6. Selleks, et saada rohkem värvinüansse, võid värvileende lisada 100 g lõnga kohta 1-2 g kas raudvitrioli, tinasoola või vaskvitrioli. Raudvitriol muudab värvid tuhmimaks, tumedamaks. Tinasool muudab värvid särvamaks ja kollakamaks. Vaskvitriol muudab värvid rohekamaks, pruunikamaks. Lõnga ei ole soovitav hoida lahuses kauem kui 10 minutit. 7
48 ELUPUU Kirjeldus Elupuu (Joonis 17), ladina k. Thuja, on perekond okaspuude klassist. Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna (Wikipedia 2011). Harilik elupuu, ladina k. Thuja occidentalis, on levikualaga Põhja-Ameerika idaosas, Suure Järvistu ümbruses. Suurus kuni 10 m. Okkad soomusjad. Kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad, asetsevad katusekivide taoliselt. Pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad. Keskmisel soomusel õlinääre. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Soomused püsivad puul 3-4 aastat ja varisevad kood võrsetega. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu liiga kuiva pinnast. Mõõdukalt varjutaluv. Juurestik pindmine ja laialiulatuv. Eluiga kuni 400 aastat. Joonis 12. Elupuu (http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri&id=7&mid=1099) 49 Kasutamine
b) Liitvalgud - koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest(metall, lipiid jne.) osast. N: kromosoomid ja hemoglobiin. Valkude struktuuritasandid : 1. Esmane struktuur (molekul, mille puhul on oluliseks AH hulk ja järjestus) N : Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris. 2. Tene e. sekundaarne struktuur. jaguneb : a) alfa (spiraalikujuline) b) beeta (saelehtede kujuline) Sekundstruktuuri valgud vees ei lahustu ega seedu. N : Küüned ja soomused. 3. Kolmanda e. tertsiaarse järgu struktuur. Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad struktuurse ja talitusliku terviku. (paljud liitvalgud, hemoglobiin ja liitensüümid). Valke kooshoidvad keemilised sidemed : 1. Peptiidside - seob aminohappe jääke omavahel. 2. Vesinikside - vesiniku ja hapniku ning vesiniku ja lämmastiku vahel. Valkudes 3. SS-tüüpi sidemed - tekib väävlit sisaldavate rühmade vahel. Juuksed. 4
2. Kala puhastamine soomustest. Kui kalu praetakse, on soomustest puhastamine vajalik. Soomustest ei ole vaja puhastada juhul, kui kalu: 148 keedetakse - soomustes on aineid, mis lisavad kalaleemele head maitset; suitsetatakse või grillitakse - kalal eemaldatakse nahk koos soomustega alles enne serveerimist; fileeritakse. Forellil, kilul ja rääbisel on soomused väikesed ja pehmed. Neid kalu ei puhastata soomustest. Soomuste eemaldamine: Kala on terve, st selle kõhuõõs pole avatud. Juhul kui kalal on kõhuõõs avatud, täidetakse see majapidamispaberiga, et kala kuju säilitada. Alustatakse kala sabast. Kalariiviga tehakse ringikujulisi liigutusi. Ei tohi kala vigastada lihaseid! Vaata joonist. 3. Joonis 7.1. lk. 86 Joonis 7.1. Kala puhastamine soomustest.
Liha on õrn, maitsev, keskmise rasvasusega, kuid valgusisaldus on mõnevõrra keskmisest väiksem. Lestalised on lest ja hiidlest (paltus). Hauglasi iseloomustab pikk keha ja suur pea. Seljauim asub sabauime lähedal. Liha on lahja ja võrdlemisi luine. Tähtsam esindaja on haug (võib kaaluda 5...20kg). Makrelllased on üks tähtsamaid püügikalu. Neil on kaks seljauime, kusjuures tagumise seljauime ja sabauime vahel asuvad väikesed lisauimed. Soomused puuduvad. Liha on tihedakoeline, väikeste luudeta, tumedavõitu, rasva- aga samuti valgurikas. Nendeks on makrell (skumbria) ja tuunid. Viimastel on palju eri liike. Võivad kaaluda kuni 375 kg, valgusisaldus kuni 26% (kõrgeim meil müügilolevatest 12 kaladest). Makrelllastele lähedane on pelamiid. Kasutatakse soolatult, suitsutatult ja konservide valmistamiseks.
Arvatakse, et kilpkaladel oli kõhreline siseskelett. Kilpkalade õitseng oli Devoni ajastul, kuid nad kadusid ajastu lõpul lõpul. Siluri ajastu lõpul ilmus uus, üsnagi erinev grupp väikseid mere- ja magevee kalu. Nendeks olid piklikud akantoodid, kellel oli hulgaliselt uimi, mida toestasid teravad ogad (joonis 3: 10). Need olid esimesed kalad, kellel oli ühiseid tunnusjooni tänapäeva kaladega: neil olid paarilised uimed; keha katsid soomused, mitte luuplaadid; ja mis kõige tähtsam, neil olid lõualuud. See viitab eeskätt sellele, et osa akantoodidest olid kiskjad, kes elatusid teistest veeloomadest. Arvatakse, et nende hambad arenesid lõpuste tugedest. Ühe paari lõpuste muutumist hammasteks võib vaadelda, kui klassikalist näidet evolutsioonilisest arengust, kui juba olemasolev struktuur saab täiesti uue funktsiooni. Kuigi akantoodid kadusid Devoni ajastu lõpul,
kasutati mitmete tarbevahendite kinnitamiseks vööle. Üks taoline ese on leitud Lihula lähedalt ning pärineb tegelikkuses hoopis ilmselt naise peaehtest. Pealegi on varrasahelike vahed liiga suured ning keha eriti ei kaitseks. Soomussärk, soomusrüü – Soomusrüüsid kasutati Bütsantsis ning sealt levisid need ka Venemaale. Kasutati neid ka mingil moel nagu soomusrüü ja rõngasrüü seguna. Omal ajal olid nad aga siiski ka täiesti erinevat tüüpi kaitserüüd. Näeb välja nagu soomused ning on kinnitatud nahkaluse peale. Lamellrüü – Tuleb kasutusele pronksiajal ning soomusüüga võrreldes on tal mõnevõrra suuremad plaadid. Erinevalt soomusrüüst ei kinnitata neid nahkaluse peale, vaid plaatides on nagu avaused, kust pannakse nahkrihmad läbi ning tõmmatakse nii pingule, et need osaliselt katavad üksteist. See rüü pannakse mõnest muust materjalist aluse peale. Võimaldab küllaltki hästi liikumist ning on küllaltki hea kaitserüü tüüp
naise vastas, kelle juuksed ei ole kaetud, enne palvust ei tohi süüa jne täpsed reeglid) · Kindlad reeglis mis dikteerivad mida tohib süüa ja mida mitte. Toit jaguneb kaheks 1) keelatud - Roomajaid, putukaid ei tohi. 2) lubatud (Kosher) loomadest tohib süüa aind selliseid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestunud (siga, jänes, kaamel ei tohi). Kaladest tohib süüa neid kellel on uimed ja soomused (angerjas, silmud, krabid, vähid ei tohi). Lindusest ei tohi süüa neid kellel on röövlinnu nokk, küünised (kajakad ei tohi). 3) Neutraalsed toidud kanamuna, leib (noaga millega lõigatakse leiba, ei tohi lõigata liha) Kindel tapmis viis ja loomi tohib tappa ainult eri väljaõppe saanud inimene (kindlasti judaist) ja et kaasneks võimalikult vähe verd. Veri tuleb lihast eemaldada. Ei tohi süüa koos liha ja piima
Kuidas toimub epidermise (marrasknahk) areng? (epiderm, periderm, keratinotsüüdid, basaalkiht, sarvkest) neuraalne kude areneb sellest, mis on kaitstud epidermaalse induktsiooni eest. Periderm - ajutine pinnaektodermi välimine kiht Basaalkiht - sisemine pinnaektodermi kiht Ektodermaalsed plakoodid – mis struktuuridega on tegemist ja mis neist saab? marrasnaha ja pärisnaha interaktsioonide tõttu tekivad paksendid, mis on lisastruktuurid, nagu nääiteks juuksed, soomused, hambad, suled, higinäärmed jne Silma areng (läätse ja reetina moodustumine, läätseplakood- läätsevesiikul-lääts vs silmavesiikul-silmakarikas-reetina; nende struktuuride omavaheline induktsioon; lääts, reetina, vikerkest ja sarvkest, ripskeha ja nende struktuuride päritolu (nt kas pärit ektodermaalsest plakoodist, neuroektodermist/neuraaltorust, neuraalharjast, mesodermist/mesenhüüm) Läätse moodustamine - optiline plaktood moodustab läätse vesiikuli,
Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilist...
all tõugata (sellega tulevad toime ainult tugevad kiletiivalised mesilased ja kimalased). Lõvilõug, pärdiklill Aiataim, dekoratiivtaim 24. SUGUKOND KARELEHELISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi iminõgeselaadsed. * Liike umbes 2000, enamik troopikas, rohkesti ka Vahemeremaades. * Nime saanud karedakarvalistest lehtedest. * Iseloomulik keerisõisik. Õie ehitus neljatine või viietine. Kroonineelus sageli soomused, mis katavad sissepääsu putke, tolmukate juurde. Ülemine sigimik, kaks viljalehte, 4 seemnealget. * Vili on jaguvili. * Karelehelised demonstreerivad ilmekalt õie kohastumisi putuktolmlemise täiustumisel. Loomade külge haakumine või lihakad lisemed, mis meelitavad ligi sipelgaid. * Kasulikest taimedest kuuluvad sellesse sgk värvitaim alkanna, vürtsitaimena kurgirohi, mõned toataimena. 25. SUGUKOND HUULÕIELISED: TERPENOIDID?, KASUTAMINE.
Meetod ei ole liiga keeruline. 200 kordse bioloogilise mikroskoobiga saab identifitseerida puuvillakiudu, mis paistab mikroskoobis kui veidi keerdunud telefonijuhe või keerdunud lintnuudel. Joonis lk 70 Timoteus. Linakiudu näeb mikroskoobis kui linti, mis on mitmest kohast läbilõigatud ja siis uuesti kokku kleebitud. Joonis lk 70 Villakiud ja ka teised teiste loomade karvad paistavad mikroskoopis kui pikad kuusekäbid: soomustega pikad nöörid. Joonis lk.70. Need soomused ei ole küll väga korrapäraselt paigutatud. Siid on ainus looduslik kiud, mis on väga ühtlane ja seetõttu ei ole teda mikroskoobi all lihtne eristada teistest: tehis- ja sünteeskiududest eeskätt. Tehis- ja sünteeskiud on väga ühtlased. Nende läbimõõt on praktiliselt muutumatu, nad on läikivad, nende pinnal võivad olla pikivaod. Selgesti tunneb mikroskoobi all ära klaaskiu: see on palju peenem kui orgaanilised kiud. 2. 2. Põletusproov
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
· Laeng , valgumolekuli laeng sõltub keskkonnast Biofunktsioonid 1. energeetiline · 1g -> saab umbes 4kcal/ teoorias peaks saama umbes 6kcal. Inimestes ei lähe valkude lagundamine lõpuni, vaid jääb toppama kusiainena. · Ööpäevase energia vajadusest peaks valgud katma 10..15%. · Valgud võetakse energia saamiseks kasutusele kõige viimases järjekorras. 2. ehituslik struktuurne · erinevad kattevalgud: suled, soomused, karvad, küüned. · Funktsiooni täidavad ka membraani valgud. Näiteks kõhulihased. 3. Varuaineline · Loomades munavalgud, peamiselt munavalges, vähem muna rebus. Näiteks munas valke 10-12%, piimas valke umbes 5 %, loomadel on ka varuainena lihasvalgud · .Seemnete ja viljade valgud. Näiteks ubade ja hernestekaunas kõige rohke ,eriti soojaoas. 4. Ligimeelitav · Magusamaitselised. Valgud 200...300x magusam. Näiteks taimed: monelliin ja
Harunemine: ◦ tipmine – kasvukuhikust tekib kaks või enam telge ◦ Külgmine – uued teljed tekivad võsutipust madalamal Kasvu suund: ◦ Vertikaalne – püstised, haakuvad, väänduvad ◦ Horisontaalne – lamavad, roomavad Võsu muudendid Risoom – mitmeaastane maa-alune võsu Mugul – varre jämenenud osa, varuainete mahuti Maapealne stoolon – ajutine roomav võsund Sibul – tihedalt lehistunud lühivõrse Mugulsibul – sarnaneb sibulaga, aga soomused kõik kuivad Astlad – mitmesuguse päritoluga, kaitseks Köitraod – tugedele kinnitumiseks Fülloklaadid – lamedad lehekujulised varred Püünislehed – putuktoidulistel taimedel Elundid Vegetatiivsed: vars, leht, juur Generatiivsed: õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: ◦ Sümmeetria – mono- ja polüsümmeetria ◦ Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa ◦ Geotropism – positiivne ja negatiivne ◦ Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised
- Putukad: 46 liiki (kimalased, kuklased, mõned mardikad ja liblikad). Leiukohtade kaitse, sobivate elupaikadega kaitsealad, kogumiskeeld. LOOMAD II SELGROOGSED 65 miljonit - 1,8 miljonit aastat tagasi nn tertsiaar ehk ajastu, mille jooksul on välja kujunenud enamik praegu tuntud selgroogsete perekondi ja liike. Sõõrsuud - maduja kehaehitusega poolaprasiitsed või parasiitsed veeloomad; meenutavad kalu, kuid neil puuduvad lõuad, paarilised uimed, tõelised hambad, soomused ja ninaõõs. Eestis 3 liiki: merisutt, jõesilm ja ojasilm. Silmud on suhteliselt tavalised mageveekogudes. Luukalad esineb vähemalt osaliselt luulise koostisega siseskelett, veeloomad, hästi arenenud meeleelundid. Kalade ,,moodsaim" rühm, isolatsiooni tingimustes toimub suhteliselt kiire liigiteke (nt kiriahvenad Aafrika järvedes). Eestis on kaladest looduskaitse all säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. Teistele
ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, aasosi. JÄNESEKAPSAS Oxalis acetosella, nimi on tuletatud sõnadest oxys hapu, hals sool (kr.k.). acetosella hapukas (lad.k.). Sugukond jänesekapsalised. Kasvukoht: varjukates metsades; aru männi-, kuuse- ja lehtmetsade karaktertaim. Leiame ka lammi ja lodumetsadest. Eelistab keskmiselt viljakat ja niisket mulda. Mitmeaastane. Taime risoomil on lihakad soomused, kuhu ladestatakse toitevaru kevadeks. Juurestik on pindmine, mükoriisaga. Maapealset vart ei ole, on lehtede rootsud ja õieraod. Lehed kolme lehekesega, millede alusel on liigesrakud, mis võimaldavd lehekeste kokkulangemist auramise kahandamiseks ja kaitseks (öösel, madalal õhutemperatuuril ja ereda valguse puhul). Valge õis asub kuni 10 cm pikkusel õieraol; taimel on kahesuguseid õisi: ühed avanevad keskpäevaks, neid
Kui olete teda juba kord pügama hakanud, siis tuleb seda teha igal aastal (Calmia Istikuäri OÜ) 33.Thuja - perekond Elupuu Elupuu (ladina k. Thuja) on tänu mitmetele suurepärastele sortidele kujunenud üheks populaarsemaks igihalja heki puuks Eestis. Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli. Elupuu eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Soomused muutuvad talvel pruunikaks. Värvuse annab neile eriline kaitsepigment. Elupuud armastavad niiskemat mulda, mistõttu kuivas ja liivases pinnases kasvavad nad halvasti. Mida valgusrikkam on elupuusortide kasvukoht, seda tihedam on nende oksastik. Elupuid paljundatakse seemnetega ning sorte pistokstega. Elupuudel on kompaktne juurestik ja seetõttu saab istutada ka üsna suuri puid. Juured ei taha olla liialt kõvaks tallatud pinnases. Puudealust pinnast ei
Oma kodumaal kasvavad elupuud 10 60 m kõrgusteks puudeks. Eesti aedades ja haljasaladel kasutatakse külmakindluse eesmärgil enamasti harilikku elupuud (Thuja occidentalis) ning tema arvukaid vorme ja sorte (Hansaplant 2013). Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on ka vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli, milles leidub ka mürgist alkaloidi- tujooni. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Selle värvuse annab neile eriline kaitsepigment. Kevadel soojade ilmade saabudes muutub puu taas roheliseks. Joonis 4. Elupuud Priit Crepp (http://kodukiri.ee/aed/89E5/) 3.1.2. Elupuu Tagasilõikamine Okaspuule on parim vaid oksatippude eemaldamine. Päris puiduosani ei tohiks tagasi lõigata, kuna need kohad jäävad siis tühjaks ega võrsu. Märtsis võib kuni puiduosani lõigata talvel kuivanud ja kahjustatud oksi. Sellisel juhul taastub puu ideaalselt.
http://www.hortes.ee/static/artiklid/sisu_457.jpg Iseloomustus Elupuu on tänu mitmetele suurepärastele sortidele kujunenud üheks populaarsemaks igihalja heki puuks Eestis. Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli. Elupuu 27 eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Soomused muutuvad talvel pruunikaks. Värvuse annab neile eriline kaitsepigment [3]. Elupuud armastavad niiskemat mulda, mistõttu kuivas ja liivases pinnases kasvavad nad halvasti. Mida valgusrikkam on elupuusortide kasvukoht, seda tihedam on nende oksastik. Elupuid paljundatakse seemnetega ning sorte pistokstega. Elupuudel on kompaktne juurestik ja seetõttu saab istutada ka üsna suuri puid. Juured ei taha olla liialt kõvaks tallatud pinnases.
endoteel) 72. Karva, hamba, rinnanäärme plakoodid – ektodermi (epiteel) ja mesodermi (mesenhüüm) vaheline interaktsioon, kuidas vastavad struktuurid kujunevad? Plakood – lokaalne epiteliaalne paksend Pung – epiteliaalsed rakud kasvavad mesenhüümi Ektodermaalse epidermise (marrasknahk) ja mesenhümaalse dermise (pärisnahk) interaktsioon ja induktiivsed signaalid spetsiifilistes piirkondades ektodermaalsed lisastruktuurid nagu juuksed, soomused, suled, kilbid, hambad, piima- ja higinäärmed Karva areng Basaalsetest epidermise keratinotsüütidest tekib karvaplakood, mille rakud jagunevad, pikenevad pärisnahka e. dermisesse 42 Karvaplakood indutseerib omakorda dermise fibroblaste moodustama dermaalse papilli (näsa) Dermaalne papill aitab kaasa karvaplakoodi rakkude proliferatsioonile ja suunab keratinotsüüdid moodustuma keratininiseerunud karvatüve (hair shaft)
kokkurullitud villak. Kokkurullitud villakud pannakse õhku läbilaskvatesse kottidesse, kus säilitatakse villa kuni realiseerimise või pesemiseni Villkarvade ehitus Villkarvade ehituse histoloogilised uurimused on näidanud, et villkarvad võivad koosneda 3 erinevast kihist:soomuskihist, koorkihist või säsikihist (joonis). Villkarva histoloogiline ehitus. Soomusrakud katavad villkarva nagu soomused. Soomuskihile järgneb käävjatest rakkudest koosnev koorkiht, millele järgneb mitmes suuruses rakkudega säsikiht (http://www.wool.com) 1. Soomuskiht e. kutikula on mitmesuguse kuju ja suurusega ühekihiliselt asetatud soomusrakkude kiht, mis katab villkarva katusekivitaoliselt, ülehaaravalt. Ta annab villale läike ja ka paljud tehnilised omadused. 2. Koorkiht e. korteks moodustab enamuse (alus-ja üleminekuvillkarvad) või väiksema
"Maaleht." "Postimees" võeti sundhooldusele. Ilmus poliitilis-kultuurilisi ajakirju "Odamees" ja "Tänapäev." 1926. aastal algasid raadiosaated. Riigi Ringhääling, 1939. aastaks raadiokuulajate arv oli 100 000. Baaside aeg 193940 MRP salaprotokollid: 1938 ja 1939 aastate vahetusel Hitler ja Stalin jõudsid järelduseni, et on vaja majanduskoostööd ja lepingut. Saksamaa vajas teravilja, tooraineid, naftat ja Venemaa soovis saada Saksamaalt: moodsat tehnikat, soomused terasest. Jaanuaris 1939 algasid majandus läbirääkimised Berliinis ja Moskvas. Räägiti, et majandus läbirääkimine ei kulge hästi, sest puudub poliitiline koostöö. Tuleb kirjutada alla kahepoolne mittekallaletungi leping ja salaprotokoll, kus kirjutatakse kuidas huvisfäärid jagunevad. 21. augustil kirjutati alla Vene-Saksa majandusleping. NSVL saab endale Soome, Eest, Läti ja Saksamaa saab Poola ja Leedu.
Kromatofoorid paiknevad nahas, kameeleon on võimeline neid kas suurendama või kokku tõmbama. 1.2.) kehaosa loovutamine Kui sisalikku tabatakse sabast, murdub sabaots ära ja vingerdab edasi. See teeb kallaletungija nõutuks, ning sisalik jõuab põgeneda. Järgnevate nädalate jooksul kasvab saba uuesti, enam-vähem niisama pikaks, kui see oli enne. Paljud teisedki loomad kasutavad sama moodust põgenemiseks. Putukad ja ämblikud loovutavad tihti oma jalgu. 1.3.) ogad ja soomused Üks parim viis rünnakule vastu panna on olla raskesti ära söödav. Siilidel ja okassigadel on see võimalik tänu okastele (viis, mis on omane paljudele taimedele). Teised loomad, nende hulgas vööloomad ja soomusloomad, loodavad kaitsekilpidele. Vööloomade puhul koosneb turvis paksenenud nahast, kuid soomusloomade puhul aga üksteisest üleulatuvatest soomustest. Soomusloom rullub tihedalt kokku, et kaitsta oma pead ja jalgu. Soomuste teravad servad teevad ta raskesti rünnatavaks.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
