Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond 3. Organismi tase a. Toimub organismi talituse reguleeriminepüsiv sisekeskkond b. Hormoonide abil humoraalne regulatsioon (NT: kilpnäärme hormoon, neerupeane hormoon jne) c. Loomadel: närvisüsteemi abil NEURAALNE REGULATSIOON 4. Populatsiooni tase a. Ühte liiki, samal ajal, ühisel alal a.i. Nt: nurme nukud aasal 5. Liigi tase a. Nt: hall hunt 6. Ökosüsteem a. Nt: vihmamets, raba (6000-8000a vana) b
McGregri järgi X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed on loomult laisad, neid tuleb pidevalt kontrollida, käskida ja karistada. Y-tüüpi juhid peavad aga töötajaid loomingulisteks, vastutusvõimelisteks ja aktiivseteks. 11. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsiooni edukaks toimimiseks peab arvestama kindlasti organisatsiooni keskkonnaga. Organisatsiooni keskkond jaguneb: Sisekeskkond Väliskeskkond o makrokeskkond o mikrokeskkond 12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Makrokeskkond: Rahvusvahelised tegurid Majanduslikud tegurid Sotsiaal-kultuurilised tegurid Poliitilised ja õiguslikud tegurid Tehnoloogilised tegurid 13. Nimetage organisatsiooni mikrokeskkonna tegurid. Mikrokeskkond: Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid
BIOSFÄÄR - maad ümbritseb elu sisaldav kiht ( atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär ) ELUNDKOND ühise talitluse alusel moodustavad organid organsüsteeme. GENEETIKA teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust. HETEROTROOF - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. HOMOÖSTAAS stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. KUDE sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. MORFOLOOGIA teadus, mis uurib organismide välisehitust. NEUTRAALNE REGULATSIOON närvisüsteem reguleerib elundite ja elundkondade talitlusi. ORGAN E. ELUND kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. POPULATSIOON samal ajal ühiselt territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.). Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Hüpotermia - vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
Struktuuri areng: Põhitegevused, Tugitegevused, Org. säilitamisega seotud funktsioonid, Kohanemisega seotud funktsioonid (Burns & Stalker) Uurisid elektroonikasektori organisatsioone Suurbritannias. Küsimus- mis seletab ettevõtete edu? Erinev kohanemisvõime turul toimuvate muudatustega? Väliskeskkond on organisatsiooni kujundamisel kõige olulisem tegur, see ei ole muutumatu Organisatsioon ja selle sisekeskkond peab kohanema väliskeskkonnaga. Muutus organisatsiooni keskkonnas kutsub esile muutuse organisatsioonis ja selle juhtimises (Lawrence & Lorsch) Uurisid 6 keemiatööstuse ettevõtet. Küsimus: mis tagab organisatsiooni edu ja kohanemisvõime väliskeskkonnaga? Organisatsioon saab edukalt oma keskkonnas funktsioneerida olles kas samal või kõrgemal komplekssuse tasemel Organisatsioonid peavad väliskeskkonna keerukuse järgi kohandama organisatsiooni siseseid
JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab, et organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Organisatsiooni iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule ja peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine kavandatud eesmärkide saavutamiseks. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegemist: planeerimine ehk kavandamine, organiseerimine, eestvedamine ja k...
omavahel Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad samal ajal samas paigas koos mingil piiritletud territooriumil Ökosüsteem abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht Gaia hüpotees poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism Kõikide elusorganismide ühised tunnused 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele.
Tasand: organisatsiooniteooria, 2. Organisatsiooni- käitumine 3. Juhtimisalased teadmised 4. Spetsiifilised juhtimisvaldkonnad (personali-, info-, kommunikatsioonijuhtimine) Organisatsiooni tunnused: vähemalt 2 liiget, ühine eesmärk, teadlik tegevus, koordineerimine, eristavad tunnused, pidev toimimine. TÜPOLOOGIA: Sektor- avalik/era/mittetulundus, Formaat- formaalne vs mitteformaalne, Suurus- väike/keskmine/suur, Vanus- arengu etapp, Väljund- tootmine vs teenindus. Orgi sisekeskkond: töötajad,protsessid,kultuur(väärtushinnangud,tõekspidamised),strukt, suurus. Vahetu keskkond: org'iga otsestes seostes olevad org'id, grupid ja isikud (kliendid/kodanikud, konkurendid, partnerid, (poliitiline) juhtimine) Üldine keskkond: eelkõige seotud org'i tegutsemisega teatud geograafilises asukohas (poliitiline, õiguslik, majanduslik, tehnoloogiline, kultuuriline, rahvusvaheline keskkond) Juhtimise põhifunktsioonid: POKOKE- planeerimine, organiseerimine, kontroll, otsustamine,
· ühiskonna liikmed muutuvad avatumateks ja targemateks, · ühiskond pakub tänapäeval kitsa valiku asemel palju valikuvõimalusi, · traditsioonilised tegevusharud kaovad või uuenevad. ORGANISATSIOONI SISE- JA VÄLISKESKKOND Organisatsiooni keskkond on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui väljastpoolt mõjutavate tegurite kogum. Kõige üldisemalt jagatakse organisatsiooni keskkond kaheks: · Sisekeskkond - hõlmab elemente organisatsiooni sees. Organisatsiooni võib vaadelda kui väliskeskkonnast ressursside kogujana (tööjõud, raha, materjalid, töövahendid) ning sisekeskkonnas toimub nende konventeerimine kasulikeks toodeteks ja teenusteks. Sisekeskkonda kuuluvad töötajad, juhtkond, aktsionärid jne. · Väliskeskkond koosneb kõikidest väljaspool organisatsiooni asuvatest institutsioonidest ja jõududest, millel on tegelik või potentsiaalne mõju organisatsioonile
toonides. · Sama tundmus mõjub inimesele erinevates olukordades erinevalt 30. Emotsioonide liigid 1. Meeleolu. Isiksuse üldine emotsionaalne foon. Konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. 2. Ärevus. Tuntakse ootust, ebamäärasus, abitus, hirmutunne. Ärevuse põhjuseid mitmeid: oodatud sündmus ei toimu, olukorrad, mis on määramatud, midagi ei kontrolli, tead et tuleb ebameeldivusi, pole piisavalt infot. 3. 3 Stress. Pingeseisund, mis tekib siis kui väline ja sisekeskkond ulatuslikult muutub. Lisaks spetsiifilistele häiretele ka üldised iseloomulikud muutused (Selye). Stressorid- trauma, hapnikupuudus, pikaaegne pinge jm. Frustratsioon. Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. 4. Kirg. Tugev, püsiv, sügav tundmus, mis haarab kogu inimese (mõtted, tegevuse põhisuunad). Kõik jõud suunatud ühe eesmärgi saavutamisele. 5. Afekt
Elu on ovulatsioon, areng viia edasi elu tekitada uusi liike ja kohaneda vastavalt keskonnale. 1.2 Eluslooduse tunnused Järgnevat loetelu peaks võtma komplektina, s.t. üks allpool toodud tunnustest ja määratle veel eluslooduse mõistet. Ülesanne 1. Igat punkti tuleb täiendada esitluse põhjal! Pane kirja oluline informatsioon ja näide! a. Rakuline ehitus Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Keerulise ehitusega ained mis väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiini b. Aine- ja energiavahetus Autotroofid - organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil Heterotroofid - kes saavad energiat väliskeskonnast (söövad sisse) c. Sisekeskkonna stabiilsus Püsiv kemiline koostis. Happesusreaktsioon / Kõik peavad olema stabiilsed
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
poolest vanematega. Pärilikust kannavad glükoosisidemega ühendatud, lahustuvad hästi vees, tsentrioolid liiguvad poolustele, algab kääviniidistiku kromosoomides olevad geenid. 5.) kõrge liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti nt kujunemine. Metafaas: kromosoomid koonduvad raku organiseerituse tase. 6.) stabiilne sisekeskkond. maltoos, mis tekib idanevates viljaterades; sahharoos ekvaatortasandile, kääviniidid kinnituvad kromosooni pH tase e happesus, enamusel neutraalne e 7. Vee ja e peedisuhkur-levinud klorofülli sisaldavates taimedes. tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas: mineraalsoolade konsentratsioon, püsisoojasus Laktoos-piimasuhkur, lehmapiimas kuni 5%); kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele.
Samuti avaldavad mõju pangad ja muud finantseerimisallikad. Ettevõttesisene mikrokeskkond. Ettevõtte sisekeskkonna moodustavad sisemised tegurid, mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkonna moodustavad ettevõtte omanikud, juhid ja töötajad. Ettevõtte sisemised tugevused ja nõrkused tulenevad just ettevõttesiseset keskkonnast ja sellest omakorda sõltub ettevõtte edu või ebaedu. Sisekeskkond on omanike ja ettevõtte juhtide poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Ettevõtteväline mikrokeskkond. Tarbijad. Turumajanduse tingimustes on tarbijatel kõige suurem mõjuvõim. Tarbijatest sõltub, kas ettevõte kujuneb edukaks või mitte. Kui ettevõte ei arvesta oma tarbijate soovide ja vajadustega, siis loobuvad tarbijad pakutavatest toodetest/teenustest ja ja hakkavad neid ostma mujalt. Seetõttu on ettvõttel väga oluline teada, kes on tema tarbijad ja millised on nende soovid
kadude ning traagikata kohanemine 4. Otsustamine – kes millal ja kuidas? Otsuseid konkreetsetes küsimustes teevad mitte need, kellel on võimupositsioon vaid need kes on eksperdid. Olulised otsused ei jää tegemata hirmust eksida 5. Inimesed – keda ja millest lähtuvalt valitakse ning kuidas neid inimesi “ kohandatakse” ning koolitatakse? Millised on hoiakud ja erinevuste talumine Joonis. Organisatsiooni sisekeskkond Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov Eesmärk o organisatsiooni poliitika; o organisatsiooni strateegia. Inimesed: o nende teadmised ja oskused; o nende tegelikkuse tajumine ja väärtused. Tehnoloogia: o masinad; o info töötlemine. Struktuur:
Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2
Selle kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid, milles on kodeeritud geneetiline info. · Areng ei ilme mitte ainult üksikorganismi puhul, see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. · Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub. Seda asendavad spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis. · Eespool toodust järeldub, et ELU ISELOOMUSTAVAD RAKULINE EHITUS, KÕRGE ORGANISEERITUSE TASE, AINE- JA ENERGIAVAHETUS, STABIILNE SISEKESKKOND, REAGEERIMINE ÄRRITUSTELE, PALJUNEMINE JA ARENG. Elu organiseerituse tasemed · Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogia on bioloogiaharu, mis uuib elu molekulaarsel tasemel (tihedalt seotud temaga külgnevate keemia ja füüsikaga). · Eristatakse vahel elu organiseerituse organelli taset (nt. raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus).
suhtumisi, ootusi. •Koostöö huvigruppidega (nn Academy) •Arenguaruanded (nt Eesti Inimarengu aruanne) •Arvamusküsitlused: telefoniküsitlus, e-küsitlus •Fookusgrupid: võimaldavad koguda ja tõlgendada informatsiooni •Delphimeetod: ekspertide kaasamine tulevikustsenaariumite väljatöötamiseks. •Töötajate kaasamine konverentsimudeli või ajurünnaku kaudu: paralleelsed töögrupid, koguvad ja prioritiseerivadinformatsioon i •Koosolekud Organisatsiooni sisekeskkond: Organisatsiooni kujundamine Organisatsioonikujundamine-protsess,millega juhtimine jagatakse tegevusteks ning luuakse koordinatsioonimehhanismid nende tegevuste vahel. Vahendid selleks: •Strateegilised dokumendid –visioon, eesmärgid •Struktuuri loomine •Tehnoloogiate rakendamine, protseduuride väljatöötamine •Väärtused, kirjutamata reeglid Organisatsiooni visioon •Visioon-võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet näha tulevikus.
PTG 1.Elu omadused - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide
molekulid kaasatakse valgusünteesi ribosoomides. 5. Kontroll mRNA lagundamise tasemel: millised tsütoplasmas leiduvad mRNA- molekulid suunatakse lagundamisse. 6. Translatsiooni-järgne kontroll: millised toodetud valkudest aktiveeritakse või inaktiveeritakse, millistesse raku osadesse valgud transporditakse. Organismi geenide avaldumist mõjutab keskkond: nii väline keskkond, milles organism areneb ja elab, kui ka organismi sisekeskkond: hormoonid ja ainevahetus. Organismiväliselt mõjutavad geenide avaldumist näiteks erinevad kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus ja toitainete kättesaadavus. Keskkonnatingimuste mõjul võivad geenid lülituda sisse või välja, mõjutades nii tunnuste avaldumist. 5) koostab sellise eksperimendi kavandi, mis tõestab molekulaarbioloogia põhiprotsesside universaalsust; 6) toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega;
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised:
· Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida. neuro (närvisüsteem) humoraalne > annavad käsu hormoonidele Elu iseloomustavad tunnused, omadused · rakuline ehitus (biomolekulide esinemine) · kõrge oraniseerituse tase · aineja energiavahetus · stabiilne sisekeskkond · reageerimine keskkonna muutustele, ärritustele · paljunemine · kasvamine ja areng Areng on muutus rakus. Kasvamine on lihtsalt organismi suurenemine, areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. biosfäär>ökosüsteem>liik>populatsioon>organism>organ>kude>rakk>organell >molekul >aatom 1.2. Eluslooduse oraniseerituse tasemed. 1. Molekulaarne tase · Biomolekulid > orgaanilised ained Näiteks:
· Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) Tuli · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut Vesi · Vesi on eluks hädavajalik Inimese keha massist u 60% vesi.(Loode 97%, vastsündinu-75%) Vee ül. elusorganismis: rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum, lahustumine ja keemilised reaktsioonid, transport, jääkainete eemaldamine Surm-12-15% veepuudus Hapnikusisaldus · Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks · Üks fotosünteesi põhisaadusi Toiteelemendid · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S Happelisus ehk pH · Neutraalse lahuse pH=7 · Happelise lahuse pH on alla 7 · Aluselise lahuse pH on üle 7 · Mulla pH 3 9
Inimese iseloomulikud tunnused suur aju, 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid ,liigeste struk, käte, jalgade, vaagna ,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - ra...
Organisatsioon peab tootama kui koordineeritud tervik. Kui uks osa toost on halvasti organiseeritud, ei saa kogu susteem tervikuna hasti tootada. 12. Mida moistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda uldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui valjastpoolt mojutavate tegurite kogum. Koige uldisemalt jagatakse organisatsiooni keskkond kaheks: 1. Sisekeskkond - holmab elemente organisatsiooni sees. Organisatsiooni voib vaadelda kui valiskeskkonnast ressursside koguja (toojoud, raha, materjalid, toovahendid) ning sisekeskkonna toimub nende konventeerimine kasulikeks toodeteks ja teenusteks. Sisekeskkonda kuuluvad tootajad, juhtkond, aktsionarid jne. 2. Valiskeskkond koosneb koikidest valjaspool organisatsiooni asuvatest institutsioonidest ja joududest, millel on tegelik voi potentsiaalne moju organisatsioonile
JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni
e. hüdrofoobsus-ainete omadus vees mitte lahustuda. f. hüdrolüüs-suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. 7. Milles seisneb vee polaarsus? Elektronid on negatiivse laenguga. Hapnikuaatom tõmbab elektrone enda poole tugevamalt ja saab seetõttu nõrga neg laengu, vesinikuaatomid saavad aga selle tulemusena nõrga pos laengu. 8. Millised on vee ülesanded organismis+näited ? (8) a. vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvahe ruumi b. vesi osaleb keemilistes reaktsioonides c. vesi transpordib aineid (hapnik, toitained) d. vesi tagab raku siserõhu e. vesi reguleerib soojust (palavik, jahutab) f. vesi on vajalik organismide paljunemiseks g. vesi on fotosünteesi lähteaine 9. Mis on süsivesikud, millest nad koosnevad ? Süsivesikud ehk sahhariidid on süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad
Kartulis asuv amüloplast + päike > mürgine solaniin (idud, mugulad) KLOROPLASTID asuvad raku membraani ääres. Neil on kahekordne membraan (sisemine, välimine) ja neid samuti seostatakse endosümbioosi hüpoteesiga. Paljunevad iseseisvalt, oma DNA ja RNA. Sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud lamellid e. tülakoidid. Lamellikogumikud moodustavad graanid, mis on omavahel seotud klorofülli sisaldavate stroomatülakoididega. Strooma ise on neid ümbritsev vedel sisekeskkond. Ülesandeks fotosüntees VAKUOOLID on rakumahla mahutid ( membraaniga ümbritsetud põikesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid. Vakuoolid moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust ja liitudes moodustavad tsentraalvakuooli. Ülesanded: · Vee ja rakumahla säilitamine · Turgori e. siserõhu tagamine TSÜTOSKELETT Raku tugi- ja liikumissüsteem, mis on omapärane kõigile rakkudele.
Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, roomajatel *Moondeline arenemine kahepaiksed , kalad, putukad 1
munasari/ munand Sigimiselund- 1. Toota sugurakke Eesnääre, seemnesari, kond 2. Viljastamiseks peenis, rinnanääre, 3. Kujunevad sootunnused munasari, emakas, tupp 17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöstaas on võime säilitada stabiilne sisekeskkond isegi siis kui väliskeskkond on muutuv. Kuuma korral inimesel higistamine, külmaga kananahk jms. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. Säilitab: Temperatuuri, pH, gaaside hulk, veresuhkur, jääkainet tase, vee hulk 18. Millised on inimese energiabilansi komponendid? Millest sõltub inimese päevane energiavajadus? E= A+K+M+V+U+T E toidu ja joogiga saadav energia A ainevahetus K kasv
1 JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 2 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni 3 Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus 4 5 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele Organisatsiooni iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Oranisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine Neli põhilist koosstisosa:inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad Peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks: loovus, uuenudsed, muudatused Peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on prots...
saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suurendamine 4. Ehitusettevõtte väliskeskkond. vt. eelmist. Riik teostab ehitustegevuse reguleerimist seadusandluse kaudu
Antigeen – antigeeniks nim inimorganismile võõrast keemilist ühendit, mis organismi viiduna põhjustab immuunvastuse. AG põhiomadusteks on immunogeensus ja spetsiifilisus. AG-deks võivad olla mikroobid, teise organismi koed, allergeenid – st ained, mis sisaldavad võõrast informatsiooni 1) organismis immuunvastust esilekutsuv aine ehk immunogeen; 2) antikehadega või T-lümfotsüütidega reageeriv aine Immuunsüsteemi põhiülesanne – tagada organismi stabiilne sisekeskkond, eristada oma võõrast: tunda ära ja reageerida selliselt, et aine elimineeritaks ning kujuneks immunoloogiline mälu MHC I – koesobivusantigeenide kompleks: immuunsüsteem teeb nende abil vahet omal ja võõral MHC klass I valgud esinevad kõikidel rakkudel, igal inimesel on 6 markerit 200 eri variandist MHC II – klass II valgud on ainult spetsiifilistel rakkudel, igal inimesel on 8 markerit umbes 230-st MHC valgud esitavad immuunsüsteemi rakkudele antigeene
Planeedikütid 4. Iidsed kontaktid 5. Tagajärjed Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maavälise elu otsingud on katsed leida tõendeid eluvormidest väljaspool Maad. Läbi aegade on inimene oma eksistentsi maailmas proovinud mõtestada, saada aru, mis on tema ülesanne, roll ja suhe maailmaga. Selle küsimusega on paljuski ka seotud maavälise elu otsingud ning tänu sellele on see teema avalikus nii populaarne Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine, stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele, sest me isegi ei tea täpselt, kuidas me tekkisime ning millest elu üldse algas. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. On pakutud, et need arenenud eluvormide omadused, mis Maal on korduvalt eri evolutsioonilisi teid pidi
lihased lõtvunud, silmapupillid laienenud. Rakkudes olevate hapnikuvarudega saab elada veel 5-6 minutit. Bioloogiline surm ajusurm! Keha jahtub, lihaskangestus. INIMENE KUI TERVIK Inimese eri kehaosad ja elundid moodustavad omavahel kokkusobiva terviku. Inimese erinevus loomadest: · püstine kehahoid · S-kujuliselt kõverdunud selgroog · kokkukasvanud selgroolülid · liikumisest vabad eesjäsemed Inimese keha sisekeskkond : · keha temperatuur · vere keemiline koostis jne Need peavad olema suhteliselt püsivad ja sõltumatud väliskeskkonnast. Sisekeskkonna säilitamiseks teevad elundkonnad koostööd. Mingi muutuse tekkimisel sisekeskkonnas toimub organismis kohe negatiivne tagasiside käivitub vastupidine reaktsioon. Elutegevuse tagab ainevahetus: / lõhustumised sünteesid vabaneb energia vajavad energiat
1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid: Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Eesmärgid: iseloomustavad org. peamist taotlust, hõlmavad kogu org. ...
3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese 1) Molekulaarne tase – MOLEKULAARBIOLOOGIA JA -GENEETIKA valgusenergia abil (fotosüntees) Biomolekulid – ained, mis ei moodustu väljaspool organismi heterotroofid – vajavad energiaks orgaanilist ainet Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped : DNA, RNA 4) 3. punkt -> stabiilne sisekeskkond 2) Rakuline tase – TSÜTOLOOGIA püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused. püsiv happesusreaktsioon e. pH ainuraksed – bakterid, protistid
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia
Ettevõttete ja asutuste edukas juhtimine ja selle mõjurid. Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime. Pole vähem olulised ka juhi intellektuaalsed omadused näiteks nagu loogiline mõtlemine, teooria tundmine ja selle praktikasse rakendamis oskus. Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et...
+DISSIMILATSIOON(lagundamine) 4. Kasvamine ja areng Kasvamine mõõtmete muutumine Areng uuete tunnuste, omaduste omamine VAEMOONE JA TÄISMOONE putukatel moondega areng Otsene areng silmaga nähtav, järglased sarnased Moondega areng ei sarnane vanematega (kanad, konnad) Vaemoone Muna vastnevalmik (nt prussakas, putukas) Täismoone MunavastneNUKKvalmik (nt liblikas) 5. HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond 2 regulatsiooni mehhanismi: Humoraalne hormoonide vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon Neuraalne Närvisüsteemi vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon 6. Pärilikkus 7. Kõrge organiseerituse tase 8. Biomolekulide olemasolu (valgud, lipiidid) 9. Reageerimine keskkonna õrritajatele BIOLOOGIA 2010 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED 1
Lipiidid ehk rasvad, valgud ehk proteiinid., Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6. Stabiilne sisekeskkond: kõigusoojased: kalad, kahepaiksed ning roomajad. ning püsisoojased: imetajad ning linnud. 7. R Ärritusele: nt lehed keeravad lehed rulli, inimesel silma pupill suureneb või väheneb vastavalt valgusele jne. 8. Pärilikkus. Neerimine: pika aja jooksul generatsioonide vahetumine. 10. Keerukas ehitus: nt inimesel 5 miljardit rakku. 2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused (nt
● autotroofid ● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu) Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu 3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanematega. 9. KEERUKAS ORGANISEERITUSE TASE Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline ja biosfääriline tasand,ökosüsteemne. 10. KOHASTUMINE
VEE OMADUSED: POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed) PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED: ON RAKKUDE SISEKESKKOND JA TÄIDAB RAKUVAHERUUMI TAGAB RAKU SISERÕHU - rõhka annab rakule kuju ja vastupidavuse, kui siserõhku väheneb -- taimed närtsivad, kortsud HEA LAHUSTI OSALEB KEEMILISTES REAKTSIOONIDES FOTOSÜNTEESI LÄHTEAINE aitab säilitada püsivat sisetempi kaitseb rakke ja organisme ülekuumenemise eest - higistamine, lõõtsutamine, taimedel õhulõhed, vee aurumine jahutab VAJALIK ORGANISMIDE PALJUNEMISEKS
Inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 12. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond- moodustavad kõik tegurid, mis mõjutavad organisatsiooni toimimist. Organisatsiooni edukaks toimimiseks peab arvestama kindlasti organisatsiooni keskkonnaga. Organisatsiooni keskkond jaguneb: o Sisekeskkond o Väliskeskkond 13. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Rahvusvahelised tegurid Majanduslikud tegurid Sotsiaal-kultuurilised tegurid Poliitilised ja õiguslikud tegurid Tehnoloogilised tegurid 14. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 15. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr?
Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid Sisekeskkond: · Eesmärk o organisatsiooni poliitika; o organisatsiooni strateegia. · Inimesed: o nende teadmised ja oskused; o nende tegelikkuse tajumine ja väärtused. · Tehnoloogia: o masinad; o info töötlemine. · Struktuur: o ülesanded; o rollid. · Kultuur: o organisatsiooni väärtused;
5)kontroll mRNA lagundamise tasemel : millised tsütoplasmas leiduvad mRNA- molekulid suunatakse lagundamisse 6)translatsiooni-järgne kontroll : millised toodetud valkudest aktiveeritakse või inaktiveeritakse, millistesse raku osadesse valgud transporditakse *Geenide avaldumise esimene etapp on transkriptsioon. RNA-polümeraas seostub promootoriga ja hakkab sünteesima mRNAd. KESKKOND MÕJUTAB GEENIDE AVALDUMIST *Nii väline keskkond kui ka sisekeskkond: hormoonid ja ainevahetus. Organismiväliselt mõjutavad geenide avaldumist nt kemikaalid, ravimid, temp, valgus ja toitainete kättesaadavus. *Keskkonnatingimuste mõjul võivad geenid lülituda sisse või välja, mõjutades nii tunnuste avaldumist. GEENIDE AVALDUMISE HÄIRED Mutatsioon päranduv geneetilise informatsiooni muutus Downi sündroom kromosoomihäire, mille korral keharakkudes on kolm 21.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
