Kuulsamateks peetakse jumalanna Athena templit, Parthenon ja peajumal Zeusi templit. Võib väita, et roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi. Uuendusteks olid võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised analoogilised, oli kogu ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas arenenud kõrgemale kui Kreekas. Hooned olid vägevamad ja suursugused. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Nii Roomas kui ka Kreekas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna jõukusest ja seisukohast. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Tänu Kreeka kultuuri mõjutustel hakati aja jooksul aga ka Roomas vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama. Vaesemates
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
toetab ja kaitseb. Jumala tunnusmärke leiame kogu teosest aga väheseid. Näiteks on Jumalat kirjeldatud kui selgete piiridega, egoistlikku ning idealiseeritud meest. Pärast maailma loomist jäi Jumal magama, aga Kurat elab siiani ja teeb oma pahategusid. Kuradi ja Jumala vastastikustest suhetest on loodud erinevaid lugusid. Enamasti on tegu loomislugudega, kus Kuradi nimi on enamasti Vanapagan ja just tema on see, kes on ehitanud sildu, tekitanud mägesid, ehitanud kirikuid või linnu. Kui Kuradit neis lugudes poleks, on nad siis väljamõeldud või tegelikult juhtunud, seda me ei tea, aga kui Kuradit poleks, ei oleks ka Jumal see, kellena ta neis lugudes esineb. Andrus Kivirähki teos ,,Rehepapp" on lugu eestlaste elust saksa mõisnike rõhumise all, kus tuleb ellu jäämiseks siis kokku krabada kõik mis võimalik. Siinkohal tulevad mängu kratid, tondid ja vaimud
Stephenson auruvedur, 8 vagunit 6.5 km/h. Raudteed aitasid kaasa maailmaturu kujunemisele. Raudtee-ehitus koos selleks vajalike rööbaste valmistamisega, samuti vedurite ja vagunite tootmine, stimuleeris metallurgiat ja masinaehitust, kõik kokku aga andis tööd tuhandetele inimstele. Kürvuti raudteedega soodustasid maailmakaubanduse arengut ka veetranspordi edusammud, millega seoses ehitati kanaleid ja sildu. Pikkadeks reisideks kõlbuliku auriku leiutajaks peetakse inglast robert Fultonit, kelle ehitatud aurulaev tegi 1807. aastal esimese reisi Hudsoni jõel, pardal 46 reisijat, 240 km läbiti 32 tunniga. 1884. bensiinimootor- Daimler. Diesel- diiselmootor. 1885- auto. 3. Vabrikutööstuse aren tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Vabrikutöölised. 18-19 Ip vabrikus tööpäev 12-16 tundi. 1847 10-tunnine tööpäev SB parlament
Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades korrosiooni. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid. Praegu nii raudtee tööstus ja lennufirmad peavad kulutama palju raha, et parandada happesademete poolt põhjustatud korrosiooni. Samuti, happesademete tõttu on mitmed silmmad kokku varisenud.
Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades korrosiooni. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid. Happeliste sademete tagajärjed: · Suureneb vesinikioonide konsentratsioon veekogudes o Degradeeruvad kooslused o Muutub elustik o Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb
3. seiskuvad vulkaanid (purskavad kindlate vaheaegade tagant, vahepeal seiskuvad) MILLISED NÄHTUSED KAASNEVAD VULKAANIDEGA? 1. tuha- ehk lõõmpilved (tuhk + vulkaaniline materjal + gaasid), võivad kanduda väga kaugele, gaasid võivad olla mürgised 2. mudavoolud e. lahhaarid (tekivad, kui vulkaanitipp on kaetud lumega lumi sulab, seguneb tuha, kivimitükikeste ja laavaga), olenevalt kiirusest võivad hävitada maju, põlde, teid, sildu, jne. 3. fumaroolid (väävlit sisaldavad gaasijoad), võib liikuda kaugele, on kahjulik 4. maavärinad 5. geisrid ja kuumaveeallikad Maavärinate ja vulkaanide mõju inimesele ja majandustegevusele POSITIIVNE NEGATIIVNE inimesele viljakas muld vulkaanilistel aladel purustused maavarad töökohtade kaotus
Impeeriumi valitsemine Esimene suur inka valitseja oli Pachacuti Yupanqui, sõdalane, kes tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Valitsejat nimetati Inkaks ja selle järgi sai kogurahvas nimeks inkad.Valitsejat peeti jumalaks ja Päikese järeltulijaks. Impeeriumi valitseti karmilt. Lihtinimesed töötasid igal aastal mitu päeva valitseja heaks, istutasid taimi, võitlesid lahingutes või ehitasid sildu ja teid. Teedevõrk ühendas tervet impeeriumi, mägedes jooksid üle kuristike köitest sillad. Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud. Teedevõrgu peamised kasutajad olid kuninglikud sõnumiviijad chasquid ja kaupmehed, kes kasutasid koormaloomadena laamasid. *Õpilase entsüklopeedia * D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia Igapäevaelu Enamik inkade riigi 12 miljonist elanikust olid talupojad. Enamik perekondi elas savitellistest ehitatud majades
Kaugete vahemaade tähtsus järjest vähenes. Minu arvates on globaliseerumine üks suur paratamatus, mis kaasneb maailma üldsise arenguga. Ma ei mõista neid, kes võitlevad selle vastu. See on paratamatu, et maailmast kaovad aja jooksul väiksemad kultuurid ja keeled. Selliste asjade pärast pole mõtet globaliseerumist kiruda. Maailmamajanduse ühtsustamine on meile kõigeile kirjeldamatult palju kasu toonud. Üksi on riigid, kes ehitavad seinu.. selle asemel et ehitada sildu. Koostöö tuleb meile kasuks kõiges. Me lööme isegi liitusid nagu Euroopa Liit, et osutada abi riikidele, kellel suurmad puudused. Me kuulame aina rohkem teiste riikide muresid ja seisukohti ning püüame neid mõista. Me seisame tihti isegi teise eest väljas. Näiteks, kui Venemaa ründaks Euroopa Liidus kedagi siis on loomulik, et me aitaks. Kokku hoidmine ja koostöö on alati ainult kasuks tulnud. Kes teab, võibolla kauges tulevikus oleme tõesti vaid üks planeet
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes. Kunst on justkui koguaeg muutunud, ent tegelikkuses on see lihtsalt edasi arenenud, jättes meelde varem õpitud viise ja neid siis lihvinud. Väga palju võlgneme meist sajandeid varem elanud inimestele, kes Antiikajal nuputasid välja suurepäraseid ja keerulisi süsteeme, mis omavad tänapäeval suurt tähtsust. Rooma insenerid näitasid üles hiilgavaid teadmisi ja oskusi, ehitades sildu, akvedukte, sillutatud teid... Arhitektid kasutasid võlve, sammaskäike ja kupleid, et anda avarust ja ruumikust termidele ja kuplitele. Antiikajal mõeldi palju ehitiuse lihtsusele ja selle konstruktsioonile väga põhjalikult. Kui roomlased ehitasid Colosseum'i, Rooma suurim amfiteaterit, siis nad kasutasid ära kreeka arhitektuuri kogemusi. Colosseum oli ringikujuline ja kõigil avanes väga hea vaade toimuvale. Sinna võis mahutada rohkem kui 50 000 pealtvaatajat. Seal peeti gladiaatorite ja merelahinguid. Amfi...
haigeks. Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades roostetamist. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid.Praegu nii raudtee tööstus ja lennufirmad peavad kulutama palju raha, et parandada happesademete poolt põhjustatud roostetust. Samuti, happesademete tõttu on mitmed silllad kokku varisenud. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani,
leiutised Koloniaalimpeeriumid: 19.saj. lõpuks olid EU suurvõimud maailma üldjoontes ära jaganud. Selline olukord oli pika ajaloolise protsessi ning paljude koloniaalsõdade tulemus. Esimese suure koloniaalimpeeriumi oli 16.saj. loonud Hispaania, kuid pärast Ladina-Ameerika iseseisvussõdu jäid sellest alles vaid riismed. Koloniaalimpeeriumitest voolas EUsse rikkus, mis aitas luua suurepäraseid hooneid, teid, sildu, kanaleid, sadamaid ning panustada haridusse ja kultuuri.
Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades roostetamist. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid.Praegu nii raudtee tööstus ja lennufirmad peavad kulutama palju raha, et parandada happesademete poolt põhjustatud roostetust. Samuti, happesademete tõttu on mitmed silllad kokku varisenud. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani,
Amsterdam on Hollandi pealinn ja asub Põhja-Hollandi provintsis. Amsterdam on koduks kolmveerandile miljonile elanikule, kuid on siiski säilitanud hubase väikelinna õhustiku. Tolerantne atmosfäär, kaunis Hollandile iseloomulik arhitektuur ning läbi linna looklevad kanalid on peamiseks põhjuseks, miks Amsterdam on populaarne nii külastajate kui kohalike seas. Maailmas pole teist sellist linna nagu Amsterdam. See on ülivõrrete linn, kus on rohkem kanaleid kui Veneetsias ning rohkem sildu kui Pariisis. Rohkem kui 50 muuseumi mille teemad ulatuvad maailma kõige kuulsamatest kunstnikest kuni kanepi ajalooni kustutavad ka kõige tulihingelisema kultuurifänni janu ning 16.-18. sajandist pärit 7000 hoonet sumisevad linna kuulsusrikast minevikku peegeldades rõõmsalt edasi ka 21. sajandil. Külalistele on Amsterdam imeline linn. 11 1.10 Lisa Tere hommikust Goedemorgen
silindervõlv, millega saab katta 4nurkset ruumi. 3.Kuppel ehitati ümmarguse ruumi katmiseks. Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid betoon ja tellis. 18.Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalne skulptuur Keiservõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suuri muudatusi. Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga. Vabariigi aegsele foorumile oli peaaegu iga põlvkond lisanud mõne ehitise. Ehitati kivist sildu üle jõgede. Roomlased hindasid väga kõrgelt puhast vett. Puhta vee saamiseks ehitati akvedukte . Akvedukt lahtine või kaetud veejuhe, kitsamas tähenduses sillataoline kaaristu, mis kannab üht või mitut veekanalit. Tähtsad hooned olid saunad ja amfiteater Uhkeim neist oli Trianuse foorum. Väljaku tagaküljel asus suur hooneraamatukoguna kasutatud basilica ulpia. Basilica ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures
jõudude vahekord maailmas pärast Teist maailmasõda (lk 6-7) Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nt. Juudid).Sõja-aastail olid paljud inimesed sunnitud oma kodudest lahkuma. Sõda tekitas ka suurt majanduslikku kahju. Tuhanded linnad ja alevikud ning külad olid täielikult või osaliselt hävitatud. Purustatud oli kümneid tuhandeid tehaseid, vabrikuid, elektrijaamu, teid, sildu jms. Kohutava tagasilöögi sai ka põllumajandus: rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid suures osas hävinud. Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta./ Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa
austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta. I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik. II Puunia sõda (218 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp. läbi. III Puunia sõda (146 eKr) Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Roomlased olid head ehituskunstis. Võtsid kasutusele sambad. Rajasid kivist teid ja sildu. Kasutasid enamasti tellist. Rajasid akvedukte mis varustasid linnu joogiveega. Majades põrandaalused küttesüsteemid. Kreeka kultuuri mõjul hakati haridusele rohkem tähelepanu pöörama ja seda tähtsaks pidama. Hakati saatma oma lapsi(enamasti poegi) kooli kirikutarkust õppima, rikkamatel olid koduõpetajad. Erinevalt Kreekast, oli Roomas rohkem levinud komöödiad. Välisilmelt oli Rooma teater üsna sarnane Kreeka omale, aga erinevalt Kreekast puudus Rooma etendustest koor
Sissejuhatus Selles referaadis räägin rohelisest värvist. Valisin rohelise värvi kahel põhjusel: esiteks on see üks minu lemmikvärv ning roheline on levinuim värv looduses. Selles referaadis räägin, kuidas mõjub värv ruumis. Milline on selle värvi mõju inimesele, kuidas mõjutab inimese tervist ja kuidas mõjub psüühikale. Milline on selle värvi sümbol ning millega see värv assotsieerub ja milline on selle optiline mõju. Värvi sümbol Roheline värv sümboliseerib surematust ja on metsa värv. Lääne kultuuris sümboliseerib roheline viljakust ja värskust. Tänapäeva Iirimaal on roheline katoliiklusega seonduv ja Püha Pätriku päeva (17. märts) värv. Roheline sümboliseerib kevade võitu talve üle, taassündi ja uuenemist heade tegude läbi. Tänapäevases kontekstis on roheline ka looduskeskkonna, turvatunde ja tervislikkuse sümbol. Rohekassinine on vihje ri...
Sellest küljest näitas Varus end väga võimekana. On ainult loomulik saata üle provintsi laiali väikseid väeüksusi, et provintsi üle efektiivsemalt valitseda, aga neid on jälle väga raske kokku koguda ja neist jälle üks suur armee teha. Varus suutis sellega hakkama saada õigeaegselt, kuigi ilmselt ei kutsunud ta siiski kõiki üksusi tagasi, vaid jättis osad küladel silma peal hoidma. Pärast armee kokku kogumist marssis Varus loodesse, ehitades sildu ja teid. Cassus Dio kirjutab: ,,Mägedes oli ebatasane maastik, lõigatud jõeorgudega, ja puud kasvasid tihedalt ja kõrgelt. Seepärast oli roomlastel juba enne vastaste rünnakut palju tööd puude langetamise, teede ehitamise ja neile kohtadele sildade ehitamisega, mis seda vajasid.`` Kuigi Dio maastikukirjeldus ei ole täpne, võib siiski arvata, et roomlased tegelesid ehitustöödega. Nad tegid Germaniast siiski
moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Väliskaubandus ja turism: Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud
Umbes pooled olid tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või hävitati plaanipäraselt (nt juudid). Pärast sõja lõppu algas uus inimeste ümberpaigutamine. Nüüd tegid seda Hitleri-vastased koalitsiooni riigid. Näiteks viidi Poolast, Tsehhist ja mujalt välja kõik sakslased ning asustati Saksa aladele. Tuhanded linnad, alevikud ning külad oli täielikult või osaliselt hävinud. Purustatud oli kümneid tuhandeid tehaseid, vabrikuid, elektrijaamu, teid, sildu jms. Rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid suures osas hävinud. Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. Jõudude vahekord muutus pärast maailmasõda. Suurriikide seast langes mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. Üliriigiks muutus USA, kes läks arengus ette ja asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks määravaks jõuks sai
Kooli nimi Nimi LEIUTISED EHITUSALAL Referaat Juhendaja: Tallinn 20__ Muutused ehitusalal said alguse Tööstusliku Pöördega Euroopas 18. kuni 19. sajandil. Sellel ajal hakati üha enam kasutusele võtma masinaid, mida esialgu ehitati puidust. Puidust masinad aga ei pidanud kaua vastu ja hiljem, kui uued tehnoloogiad suuremat kuumust võimaldasid, hakati masinaid ehitama rauast. See tõi kaasa tootlikkuse suurenemise ja uute revolutsiooniliste leiutiste arenemise. Üks nendest leiutistest on juba Vana-Kreekas leiutatud kraana, mis sai eriti populaarseks 19. sajandil tänu aurumasina leiutamisele. Varem oldi kraana jaoks kasutatud inimtööjõudu või loomi, kuid nüüd oli võimalik rakendada võimast jõuallikat: James Watti leiutatud aurumasinat. Populaarseks sai ...
· Saksamaal 60% elanikest, prantsusmaal ja USA-s 40% · Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku oli Euroopas 135, sajand varem oli neid 23 · Maailma suurm linn 1900 London elanikke umbes 6,5 miljonit · Võrdlus: 100 aastat varem 860 000 elanikku 2. teaduse ja tehnika areng · Sajandi vahetuse paiku sündisid aatomi- ja relatiivsusteooria · Albert Einstein · õpiti analüüsima inimese alateadvusest (Freud) · ehitatakse üha kõrgemaid hooneid ja pikemaid sildu (Kasari sild eestis) · valmivad üha suuremad laevad (Titanic) · valmis lennuk (vennad Wrightid) · autotööstuses võeti kasutusele konveier 3. rassism · rassism oli 20. Aastasaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma · valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine · suured koloniaalvaldused olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Belgial, Taanil, Saksamaal, Portugalil 4. antisemitism
Rooma linn-vahemeremaade suurim linn, elanike arv oli ligi 1 mln, elanike varanduslik ja ühiskondlik seisund oli väga erinev, sisserännanud, üldine kõnekeel oli ladinakeel, keisririigi ajal hakati linna sihipärasemalt ehitama, ehitati hipodroome, amfiteatreid, templeid, triumfikaari, obeliske. Kujunes välja kanalisatsiooni süsteem, avalikest saunadest-termidest-kujunesid puhkeasutused. Ehitati korruselamuid vaesemate jaoks. Ehituskunst-väga arenenud, rajati kivist sildu, teid, monumentaalseid veejuhtmeid(akvedukte), linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades põrandaalused küttesüsteemid. Peamiselt kasutati tellist, kaeti marmoriga, lubjamördi abil saadi teha võlve, kaari, kupleid. Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad. Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus
ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd. Transpordivõrk on väga hästi arenenud: üle poole raudteedest on elektrifitseeritud ja üle poole autoteedest on kõva kattega; heal tasemel on ka õhu- ja veetransport. Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. 9 6.MAAVARAD Tooraine- ja energiatootmise sektoris on Alpivabariigil olemas rikkalikud ressursid, ometigi vajab järjest arenev tööstus üha suuremas koguses imporditavat toorainet. Riik on maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja; veel leidub rauamaaki, pruunsütt, kvartsliiva, grafiiti, kipsi,
Kuidas happesademed mõjutavad arhitektuuri? Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades korrosiooni. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid. Happevihmadel on ka oma hea külg Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist, vahendab BBC Sotimaal läbiviidud uurimust. Happevihmasid põhjustab tööstuslikus tootmises õhkupaisatav vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka
Kuid kõige selle kõrval austasid roomlased edasi oma traditsioone. Kõige arenenumaks saavutuseks roomlaste kultuuris sai ehituskunst . Amfiteatrid olid suursugused poolrigile ehitatud konstruktsioonid . Näiteks Colosseum , mis oli tohutusuur ja suursugune päiksepurjega amfiteater . Erinevalt kreeklastest pidasid roomlased amfiteatrites enamasti gladiaatorite võitlusi ja hobukaarikute võiduajamisi . Märkimisväärseks saavutuseks saame lugeda sel ajastul rajatud sildu , teesi ja veejuhtmeid. Agoraa asemel oli Roomas foorum. Samuti erinesid roomlaste ehitised jumalatele. Roomlastel oli jumalatele pühendatud üks eriline tempel . Eriline oli ta just oma kuju poolest . Kuna enamus maju olid neljakandilised siis see hoone oli ümmarguse põhiplaaniga, maailma suurim kuppelehitis - Panteon . Rooma keisririirig ajal sai alguse ristiusk , mis hakkas levima Palestiinas . Keisririigi hiliseks perioodiks tõusis esile üks ja
Keisrit ülistati kui jumalat. Ennustamispreestrid augurid olid samuti riigiametnikud. Kõik riigi tähtsamad otsused tehti alles pärast ennustamist. Sibüll oli ennustaja, Kapitooliumis säilitati sibülliraamatuid. Rooma ehituskunst Ehituse põhitõed võeti üle kreeklastelt. Tähtsaks peeti ehitise vastupidavust, ilu oli teisejärguline. Võeti kasutusele nö Rooma betoon lubi, kruus ja vulkaaniline tuhk. See võimaldas ehitada kaari, võlve ja kupleid, suudeti teha ka palju sildu ja viadukte. Tavaliselt ehitati põletatud tellistest, vahel ka kivist. Ehitised kaunistati õhukeste marmorplaatidega. Hoonete ehitamisel kasutati sambaid. Linnades olid sillutatud tänavad. Skulptuur ja maal Põhimõtted pärinesid Kreekast. Sageli tehti koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased täiustasid just portreekunsti need on isikupärased. Hoiti alles esivanemate portreesid. Tehakse väga palju keisrite ja ratsanike skulptuure.
aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitsiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Süsinikdioksiidi emissioon on 12,1 t elaniku kohta.Sündisid 1000 inimese kohta on 10,6 ja surmasid 10,2.Liiklusõnnetusi 128 1 miljoni inimese kohta.Suitsiide on 100000 inimese kohta 21,1(1997). Alkoholi tarbimine: 1970 1980 1990 2001 8,9 10,8 9,9 8,2 Belgias on selgelt kolm looduslikult isesugust piirkonda. Flandria hõlmab tasase põhjapoolmiku koos meerranniku liivaluidetega. Keskosa
aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitšiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Süsinikdioksiidi emissioon on 12,1 t elaniku kohta.Sündisid 1000 inimese kohta on 10,6 ja surmasid 10,2.Liiklusõnnetusi 128 1 miljoni inimese kohta.Suitsiide on 100000 inimese kohta 21,1(1997). Alkoholi tarbimine: 1970 1980 1990 2001 8,9 10,8 9,9 8,2 Belgias on selgelt kolm looduslikult isesugust piirkonda. Flandria hõlmab tasase põhjapoolmiku koos meerranniku liivaluidetega. Keskosa
Raua elektroniskeem on: Fe +26| 2) 8) 14) 2) Raud avastati esmaselt umbes 3400 e. Kr. Egiptuses, kuigi inimkond õppis rauda tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Rauda õpiti maagist tootma alles 2000 aastat e. m. a. Esmalt kasutati seda majapidamistarvete valmistamiseks ja relvade (kilpide, mõõkade, odade) tegemiseks. Teatud ajal oli raud väga vääriline metal isegi väärtuslikum kullast ja hõbedast. Rauast valmistati ehteid ja seda kasutati rahana. Hiljem hakati ehitama sildu, raudteid, laevu ja nüüdseks ajaks on asi nii kaugele arenenud, et rauda kui keemilist ainet tuntakse täiesti. Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel. (Protonizer, 2007) Täiesti puhast rauda pole võimalik toota ja kui keegi toodaksi siis see oleks liiga pehme, vähem vastupidav ja liiga kallis. See sisaldab alati mõningal määral süsinikku. Kõik ained aga rauale head ei tee. Näiteks väävel rikub seda, kuna teeb raua hapraks
Kus nad seda ise kasutasid? -Säilinud on ümarkaarelised linnaväravad (eeskujuks roomlastele) Rooma arhitektuuri süsteem 1)Kust sai alguse Rooma riik? Millised maa-alad hõlmas Rooma oma kõrgajal? -8. sajandil e.Kr ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. Kogu Itaalia, Lõuna-Euroopa, Lääne-Euroopa, Lähis-Ida-ja Põhja-Aafrika. 2)Milline osa oli inseneriehitusel nii suure riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? -Kaarrekonstruktsioonid võimaldasid rajada sildu üle jõgede ja veejuhtmeid(akoedukte) vee juhtimiseks linnadesse. 3) Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? -Kaared, võlvid(silinderja-ja ristvõlv), kuplid 4)Milline roll jäi sammastele, kui võeti kasutusele kaared, võlvid ja kuplid? -sambaid kasutati peamiselt dekoratiivselt. 5)Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? -Silinder-ja ristvõlve 6)Mida tähendab foorum? -Teederistumiskohta tekkinud suur väljak.
Cicero pani kirja oma kuulsamad kõned ja kirjad. Gaius julius Cesar kirjutas "Märkmed Gallia sõjast" ja "Märkmed kodusõjast". Marcus Derencius Varro kirjutas palju erinevaid teoseid. Oli üks targemaid Roomlasi. "Rooma diplomaatia". Peamiselt tehti Kreeka teostest koopiaid. Neil oli kõrgeltarenenud arhitektuur. Põhiline ehitusmaterjal oli telliskivi. Võeti kasutusele betoon. Õpiti tegema kuplit. Ehitati amfiteatreid ja terme, ümarkaares sildu, veejuhtmeid jne. Kujunes välja kiriku ehitamise stiil basiilika. Elumajade keskel oli aatrium auk katusel, millega kogunes vesi alla basseini. Skulptuuris portreed tõepärased, samuti Kreekast rööviti ja tehti palju koopiaid.
aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitsiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. 19 10 KASUTATUD KIRJANDUS Belgia,http://miksike.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia http://www.belgium.be/eportal/index.jsp Belgia. (1985). ENE, I köide. Tallinn: Valgus Veondus. (1999). MA. Kaardikirjastus "Jana seta" 20
Rooma arhitektuur Uued ehitustehnilised võtted - Lubimört võlvid, kuplid, kaared - Kasutati uste ja akende sildamiseks. Võlvides võeti kasutusele silindervõlv ja ristvõlv. Tellis ja betoon (lubjast ja vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa või tellisepuruga) kasutati müüride ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor. *Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik veejuhtmed kaaristutel. Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid.
soomusrongid välja sõitsid seda kontrollima ,tungis Landeswehr neile esimesena kallale millega loetakse Landeswehri sõja alguseks. Kõik Landeswehri lahingud peeti Võnnu ümber , seal kestsid sõjad kuni 22.juunini kuni eestlased lõpuks võitsid ja 23.juunil sõitsid Eestlased sisse tühja Võnnu linna ning ka seda päeva tähistatakse Eestis võidu pühana, sest see on esimene kord kui me võidsime saksa väge. Landeswehri väed taganesid siukse kiirusega et nad ei jõudnud isegi kõiki sildu õhku lasta aga eestlastel ei lubatud siseneda Riias kui vabastajad sest sinna sekkus vahele poliitika. Augustis 1919 pele Pihkva langemist järgnes 31. Augustil ettepanek alustada rahuläbirääkimist. 14. Septembril peeti balti riikide konverents . Seal otsustati et peetakse rahuläbirääkimisi koos. Eesti ja NSVLi vaheline esimene nõupidamine rahu asjus toimus Pihkvas 16. September 1919.Eesti esitas ettepaneku katkestada nõupidamised kuni Läti , Leedu, Soome on andnud ka
naaberkogukondadega. Reisimine: Norra ning osa Rootsist on mägine. Ulatuslike alasid katab mets, head põllumaad napid. Maad mööda liiguti jala, vankrites või ratsa, ent kui võimalik, reisiti mööda veeteid, sest see oli ohtum ja kiirem. Korralike teid neil ei olnud, enamasti oli tegu sillutamatta radatega. Soistes piirkondades kasutati teede rajamiseks hangu, tihedama liiklusega lõikudel, aga ehitasid nii puust (palkidest või kisklaudadest) kui kivist vankriteid. Sildu ehitasid viikingid harva, jõed ületati koolme kohtadest või parvega. Paljudes kohtades oli talvel palju hõlpsam reisida kui suvel. Laevad: Laevad olid viikingitele väga tähtsad. Viikingid olid euroopa parimad meremehed ja nende laevad olid kõige kaunimad. Tuntuimad on viikingite pikklaevad, mis sõitsid madalas vees, need olid üsna kiired ja neil oli üks suur puri. Neil oli veel mitut sorti laevu ning enamus neist olid väga ära kaunistatud. Laevad ehitati tammest või männist
Tervikuna valitses kunstis elav ja mänglev käsitluslaad. (1) Enim seinamaale on säilinud Teebas, Mükeenes ning Tirynsis. (4) Kokkuvõte Kreeta-Mükeene kunst hõlmab nii Kreeta, Mükeene kui ka Minose kultuuri. Seda on vähe mõjutanud teised kultuurid ning see on alati olnud iseseisev. On leitud palju jälgi sellise kunsti olemasolust ning see tõestab, et Kreeta-Mükeene rahvas on kunagi eksisteerinud. On leitud erinevate paleede varemeid, skulptuure, keraamikat, käsitööd, sildu ja tänavaid, haudu ning palju infot on saadud ka näiteks Homerose eeposest, mis on paljusti seotud kunagise Mükeene linna eluga. Egeuse mere kunst on seotud samas väga palju Kreeta ning kohati ka Egiptuse kunsti ning kultuuriga. Kindlalt on ka sarnasusi Kreekaga kuna need kaks saart asuvad nii lähestikku. Kreeta-Mükeene kunstis olid olulisel kohal värvid, eriti punane, must ja pruun ning kollane. Kasutati ka palju ornamente. Olulisemad paistsid olevat jumalannad kui jumalad. Tähtsal
9. Hea rikas muld, mis muld ei tea. 10. Holland impordib: · Masinaid · Veondusseadmeid · Naftat · Käsitöötooteid · Keemiatooteid Holland ekspordib: · Masinaid · Veondusseadmeid · Toiduaineid ja kariloomi · Keemia- ja plasttooteid · Tööstustooteid · Lilli Keemia- ja terasetööstus, põllumajandus, masina- ja metallitööstus ning elektroonikatööstus 11. Kõik on väga hästi. fakte Amsterdam on Hollandi pealinn. Seal on rohkem sildu kui ei üheski teises linnas kogu maailmas. Neid on seal ühtekokku 550 tükki. Need on ehitatud linna paljudele kanalitele. *Vincent van Goghi peetakse nüüd üheks tuntumaks Hollandi maalikunstnikuks. Oma eluajal aga suutis ta maha müüa vaid ühe oma maali. *Umbes pooltel hollandlastel on oma jalgratas. Paljud kasutavad töölkäimiseks auto asemel jalgratast. *Hollandis on 4 miljonit lüpsilehma, kes annavad aastas 10 miljardit liitrit piima - seda on parajalt suure järve täis!
barokk-kirik, raekoda, vana hansakvartal ja Alster, Euroopa suurim linna piirides asuv merelaht. Muuseumidest on enam külastust väärivad kohalik kunstigalerii (Kunsthalle), ajaloomuuseum ja dekoratiivkunstide muuseum. Linnas on samuti mitmeid teatreid (Hamburgi Riiklik Ooper, Saksa Teater jpt). Linna südames asub park Planten und Blumen. Vaatamisväärne on ka linnas kulgevate kanalite võrgustik. Meelde võiks jätta, et Hamburgis on rohkem sildu kui näiteks Veneetsias. München ühendab endas suurlinna suurejoonelise elegantsuse ja väikelinna kompaktsuse. Linnas on rohkem teatreid kui kusagil mujal Saksamaal, terve rida suurepäraseid muuseume ja vaatamisväärseid parke ning aedu. Ja loomulikult paar tuhat õlletuba. Saksa Muuseumit on maailma suurim teaduse ja tehnoloogia muuseum, mis pakub mitmeid käepäraseid ja harivaid tegevusi ning demonstreerib suurepäraselt inimkonna avastusi alates
Kuld on tuntud ka meditsiinis kontrastainetes. On ka teada, et sellel kollase läikega metallil on kasvaja vastane toime. Peamiselt kasutatakse seda metalli meditsiinis liigestehaiguste raviks, kuna kuld kondenseerub põletikulistes liigestes ja nähtavasti inhibeerib teatuid ensüüme. Teda segatakse veel ravimite valmisatmiseks proteiinidega ning hambaarstid kasutavad igal aastal kokku 13 tonni kulda, et parandada hambaid, valmistada kroone ja sildu. Praegusel ajal on laialt levinud ka ülekuldamine, mis ei täheta alati, et sellises tegevuses kasutatakse kulda. Loomulikult on kuld kallis ja igalepoole seda panna ei saa. Seega kuldvärv võib eksisteerida, kuid kulda ennast ei pruugi see 7 sisaldada. Võime tuua näiteks ülekullatud ehted, mis on odavad, kuid peaaegu et sama ilus kui kuld. Silmaga neil vahet ei teekski. [4]
Tartust olid ilmselt põlevatest raamatukogudest ülemiste õhukihtidega need Ehaverre kandunud. Sõja ajal valitses vahepeal selline olukord, et Eesti polnud kellegi oma. Venelased olid taganenud Venemaa poole, sakslased olid kah vahepeal läbi käinud. Osa eesti noori mehi hoidus vene mobilisatsioonist (vene sõjaväkke kohuse kohaselt minemast). Nad peitsid end metsas. Nende jaoks olid määratud ka vene sõjaväelased, kes neid arreteerisid ning põgenemisteid või sildu õhku lasid. Kord tuli mõningatest naistest ja meestest koosnev hävituspataljon meie õuele. Kõige ägedamad ähvardajad olid naised. Nad küsisid: “Kas teil on siin sõjapõgenikke?“ Meie vastasime, et ei ole. Midagi küsisid nad veel emalt, aga seda ma ei mäleta. Korraga nägime koos kahjuks ka hävituspataljoniga, et meie aknast hüppab üks mees välja ja jookseb lauda taha. Hävituspataljon nõudis meilt: „Kes see on, kes see on?“ Meie ikka, et ei tea-ei tea
Iseseisvuse taastamiseks, kuid see plaan kukkus läbi, kuna pealinnale polnud kaitset. 5. Teise maailmasõja tagajärjed (maailmas): millised need olid, mida kujutas endast uus jõudude vahekord maailmas pärast Teist maailmasõda (õp. II osast lk 6-7) Suur ohvrite ja purustustearv. Tuhanded linnad, alevikud ning külad olid täielikult või osaliselt hävitatud. Purustatud oli kümneid tuhandeid tehasied, vabrikuid, elektrijaamu, teid, sildu, jms. Kohutava tagasilöögi sai ka põllumajandus: rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid suures osas hävitatud. Miljonid inimesed jäid peavarjuta ja elatusvahenditeta. Ees ootas tohutu taastamistöö. See muutis ka jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid välja Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA. Nõukogude Liit saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning
Raudtee-ehitus koos selleks vajalike rööbaste valmistamisega, samuti vedurite ja vagunite tootmine, stimuleeris metallurgiat ja masinatööstust, kõik kokku aga andis tööd tuhandetele inimestele. 3 Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Maailmakaubandust soodustas ka veetrantspordi edusammud, millega seoses ehitati kanaleid ja sildu. Aurumasinad üritati panna liikuma aurumasina jõul. Pikkadeks reisideks kõlbliku auriku leiutajaks peetakse Robert Fultonit, kelle ehitatud aurulaev tegi esimese reisi 1807. aastal Hudsoni jõel., pardal 46 reisijat. Kardeti küll palhvatust ja tulekahjud, kuid 240 km läbiti ilusti, kuigi selleks kulus 32 tundi. Uued võimalused reisimieks ning kaubaveoks veoks avas nafta leidmine ja petrooleum, seejärel aga benssini kasutuselevõtt, mis sobis autole. Esimene auto valmis 1808. aastal.
Põhiliselt asvuad tööstused Dhakas, Chit-Tagongis, Khulnas ja Rajshahis, sest seal on hästi arenenud transport ja hea ligipääs sadamale ja raudteedele, samuti on seal palju tööjõudu. Riigi sisevedudes on oluline raudtee, välisvedudes oluline aga veetee, mis on hea ja odav transportimise viis. Bangladeshis on vasakpoolne liiklus. Autotransport on keeruline, eriti idast läände, kuna teel on palju jõgesid ja suuri sildu on vähe. Teed on samuti kehvas olukorras. Parem süsteem on mööda sisevett, jõgedel ja kanalitel praamidega. See on paindlik ja odavam võimalus transportimiseks. Aga transporditav maa on ainult 10% Bangladeshist. Õhutransport algas kohe peale iseseisvumist. Lennujaam asus Dhakas. Rahvusvahelised lennuväljad on tänaseks Dhakas, Chittagongis ja Stylhetis. Teised lennujaamad korraldavad ainult riigi siseseid lende. Zia lennujaam Dhakas on suurim lennujaam Bangladeshis
o Toetub faktidele o On teadlik oma ja teise tunnetest o Oskab esitada oma soove selgelt ja lugupidamisega Kui agressiivne käituja lähtub vaid enda huvidest, jättes kaaslase omad tähelepanuta ning alistuv käituja vastupidi, jätab enda vajadused tagaplaanile ning tõstab esile partneri omad, siis kehtestava käitumise puhul valitseb tasakaal: selline suhtleja arvestab nii iseenda kui ka teistega. Ja kuigi märksõna ,,kehtestamine" ja ,,ennastkehtestav käitumine" loob mõtteis tihti sildu pigem agressiivse käitumisega seonduvate sõnadega nagu ,,isekus", ,,jõud", ,,tahe", ,,läbisurumine" jmt, on enesekehtestamise rõhk kindlasti sellel, et oma vajaduste eest seistakse samal ajal partneri omi kahjustamata. Põhihoiak on lugupidamine enda ja teiste vastu, sügav uskumus, et teised on sama palju väärt kui ma ise. On ju selge, et oma vajaduste eest oskan kõige paremini seista vaid mina. Kui ma seda ei tee, ei tee seda ka keegi teine. Puuduliku
Ja pärast kadus ta talust üldse. Pearu aga soovis, et Tiina ja Eedi saaksid lapse. Tiina oli armunud aga Indrekusse. Pearu elab viletsamalt kui Andres. Tema on kaotanud oma jalad ning on võimetu liikuma ja tööd tegema. 14. Andrese ja Pearu unistuste võrdlus: Andrese unistus oli väiksem, kuid samas tähendas see talle palju ning nõudis ka palju tööd. Oma unistuse täitumisel mõtles ta ka Krõõdale kellele oli lubanud uusi teid ja sildu. Andres oli pika elu elanud Vargamäel, kuid tema soovid ja unistused polnud siiani täide läinud. Tänu pojale sai üks tema unistustest teoks ning ta sai rahulikult surra. Pearu unistus oli rohkem isiklikum, sest tema soovis tallu kedagi keda saaks usaldada ka pärast oma surma, kelle hoolde jätta kogu oma maa ja valdused. Mõlemate meeste unistused olid neile endile kõige tähtsamad. Andres ja Pearu olid
auruga köeti kajuteid ning meestel oli hea soe olla. Edasine areng toimus kiiresti. Juba 1819. aastal sooritas aurupurjekas Savannah reisi Ameerikast Euroopasse (tõsi küll, aurumasinat kasutati vaid mõne tunni jooksul). Aurulaevade areng 19. sajandi keskel on lahutamatult seotud Isambard Kingdom Bruneli nimega. Inglismaa edelaosa hõlmava raudteekompanii Western Railways Company peainsenerina projekteeris ta rea keerulisi rajatisi sildu, viadukte ja raudteejaamu. Osa nendest on säilinud praegugi ja hinnatud kui säilitamist väärivad varajase metall-arhitektuuri suurepärased näidised. Aastal 1835 esitas ta idee - piltlikult öeldes, pikendada Londoni Bristoli raudteeliini üle Atlandi, milleks projekteeris ja ehitas Great Westerni. Järgnesid laevad, millest igaüks oli oma aja suurim ja tehniliselt teedrajav. 1843. a valminud Great Britain oli maailma
alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Rahvastik Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta
*maismaatransport *veetransport *hutransport *torutransport Transpordi vajadus: *Toiduainete vedu *Ehitusmaterjalide vedu *Inimeste vedu *Toorainete vedu *Toodangu vedu *Jtmete vedu Algelised transportimise viisid: *Seljas kandmine *Veoloomade seljas vedamine (hrjad...) *Lohistamine *Vankritega vedu *Veossteemide rakendamine Ratta loomine *Esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a ekr *Vlja arendati Egiptuses vaarao sjavankrite tarvis Maismaatrantsport: Hlmab: teid, sidukeid, sildu, tunneleid, viadukte jne. Teedevrku arendasid kige enam: *Kaubandus(soola, merevaigu, tina ja siiditee) *Sjandus(Alexsander Suure sjakigud) *Postiveo vajadused(Vana-Roomas) *Reisijate liikumise vajadused Logistikassteemid: *Kik transpordi liigid sstemaatiseeritakse ja veod optimeeritakse *Infossteemid *Teenindus ja korrashoid *Sujuvad leminekud *Majanduslikult soodsam veoskeem *Arengukava alusel pidevalt edasi arendatav Maismaa transport Eestis Rbastransport Raudtee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
