Referaat KULD (0)

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 4
1. KULLALE ISELOOMULIKUD OMADUSED 5
1.1. Füüsikalised omadused 5
1.2.Keemilised omadused 5
1.3.Kulla elektronskeem ja elektronvalem 6
1.4.Võimalikud oksüdatsiooniastmed 6
2.KULLA KASUTUSALA JA SELLE ÜHENDID 7
3.KULLA KAEVANDAMINE 10
KOKKUVÕTE 11

SISSEJUHATUS

Kuld on üks ihaldatumaid väärismetalle. Teda leidub meie maakeral suhteliselt vähe- kogu maailma inimajaloo vältel on kulda kokku kaevandatud umbes ühte kuupi, mille ühe seina pikkuseks on 20m. Kuld on ainuke metall , millel on selline ilus kollane läige, mis kohe kutsub inimese silmi ennast vaatama ja samuti selle värv püsib väga kaua läikivana, peaaegu et igavesti . Kullal on väga head iseloomulikud jooned ning seda kasutatakse päris mitmetes kohtades, näiteks on kuld hea elektrijuht ning teda peetakse kõige paremaks elektrikontaktide valmistamise materjaliks . Kulda ennast leidub looduses peeneteralises kvartsis. Väikeste kogustena leidub teda ka raua, plii ja vase sulfiidsetes maakides.

KULLALE ISELOOMULIKUD OMADUSED

Füüsikalised omadused

Enamik metalle on hõbedase värvusega, kuid kuld on üks nendest neljast metallist, mis ei vasta sellele värvile. Kullal on kollase läikega värvus, mille määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis. Tal puudub lõhn ja maitse ning on kõige elektronegatiivsem metall . Puhas kuld, kuhu ei ole lisatud juurde muid metalle on väga pehme ja plastne ning seda saab kergesti töödelda. Moshi skaala järgi on kulla tiheduse aste 2,5. Hetkel on teada ainult üks kulla isotoop ehk Aurum , mida leidub looduses ainukesena. Kulla tiheduseks on  19,282 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 1064 °C, keemistemperatuuriks 2856 °C ja aatommassiks 196,967. [1]
Tänapäeval on väga popp „rose gold “ värv, mis tähendab eesti keeles roosat kulda. Seda saadakse sellisel viisil, et kui lisada kulla sisse ka veidi vaske ning see annabki sellise roosaka kuldse värvi. Vask on ka üks vähestest metallides, millel puudub hõbevalge läige.

Keemilised omadused

Keemiliselt on kuld vähe aktiivne metall ehk passiivne. Õhus jääb kuld muutumatuks, isegi kui teda kuumutada tugevalt ning ei mõju ka happed üksikult, kuid mitu ainet koos suudavad seda teha. HCl ja HNO3 seguga saab viia kulda lahusesse, mida kutsutakse kuningveeks. Kuningvesu on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe segu ruumalavahekorras 1:3. See on suuteline lahustama väärismetalle. Selles lahustub kuld ainsana ja tänu sellele on kulda nimetatud kuningaks. Tänapäeval saab kulda lahusesse viia ka seleenhappega ( H2SeO4 ). Suurepäraselt reageerib kuld ka elavhõbedaga, andes elavhõbeda valgele-hõbedasele läikele värvilise vedeliku kuldamalgaami. Amalgaam tekib kulla ja elavhõbeda kokkupuutel. Varasematel aegadel kasutati seda asjade ülekuldamiseks. Kuld ei reageeri hapnikuga, vesinikuga, fosforiga, lämmastikuga, süsinikuga ja antimoniga ning vastavaid ühendeid saadakse kaudselt . Kuld ei oksüdeeru isegi sulatades mitte. [2]

Kulla elektronskeem ja elektronvalem

1) Elektronskeem on kullal: Au: +79| 2)8)18)32)18)1)
2) Elektronvalem on: Au: +79) 1s22s22p63s23p63d104s24p64d105s25p64f145d106s1

Võimalikud oksüdatsiooniastmed

Ühendeis on kulla oksüdatsiooniaste I ja III.

KULLA KASUTUSALA JA SELLE ÜHENDID

Kuld on looduses levimuselt väga haruldane , kuid ehedalt esinemise tõttu on ta tuntud juba 6000-7000 tuhat aastat. Esimesed kuldesemed, mis kasutusele võeti, olid ehekulla tükid. Kuld on olnud nii ehte- kui valuutametall, kuningakroonide ja võimutribuutika metall ning on tehtud ka kunsti- esemeid. Ammusel ajal olid kuld meie mõistes raha. Tänapäeval leidub veel väitjaid, et miks ei võiks kuld olla meie valuutaks. See pole sellepärast, et nii palju kui kulda on meie eluajaloo jooksul kaevandatud, ei anna pooltki seda rahasummat kokku, mis maailmas hetkel ringi liigub. Kulda leidub ka palju püramiidides sees. Seal hoiti kirste surnutega, mis koosnesid kullast . Kunagisel ajal oli esimene kulla rakendus Egiptuses Ramses II ajal. Püstitati paleede ja templite otstesse kullast kõrgeid maste , mis siis hoidis ära äikest (taeva tuld). [6]
Tänapäeval on kullal tohutult kasutusvaldkondi. Ta on väga hea elektrit juhtiv metall, mis ei tuhmu vähimalgi määral. See teebki kullast parima elektrikontaktide valmistamise materjali. Näiteks kõikides uutes autodes on turvapadi , kus on kullast vooluring . Arvutite klahvide all on ka kullast tehtud ühendused ja kiipidel kullaga kaetud osad. Nüüdisaja elektriseadmetes leidub alati mingil määral kulda.
Sellest kollase läikega metallist valmistatakse ka ehteid. Ta ei ole toksiline , seega on seda naha vastas ohutu kanda. See on kindel, et peaaegu igal naisel sisaldavad nii mõnigi ehe kulda. Kuld on väga pilkupüüdev metall, just oma läike poolest.
Kuld on tuntud ka meditsiinis kontrastainetes. On ka teada, et sellel kollase läikega metallil on kasvaja vastane toime. Peamiselt kasutatakse seda metalli meditsiinis liigestehaiguste raviks, kuna kuld kondenseerub põletikulistes liigestes ja nähtavasti inhibeerib teatuid ensüüme. Teda segatakse veel ravimite valmisatmiseks proteiinidega ning hambaarstid kasutavad igal aastal kokku 13 tonni kulda, et parandada hambaid, valmistada kroone ja sildu . Praegusel ajal on laialt levinud ka ülekuldamine, mis ei täheta alati, et sellises tegevuses kasutatakse kulda. Loomulikult on kuld kallis ja igalepoole seda panna ei saa. Seega kuldvärv võib eksisteerida, kuid kulda ennast ei pruugi see sisaldada . Võime tuua näiteks ülekullatud ehted , mis on odavad, kuid peaaegu et sama ilus kui kuld. Silmaga neil vahet ei teekski. [4]
Tänapäeval oleme ka poelettidel näinud võrratu välimusega shampuseid, mis on väga pilkupüüdvad just oma välimuse poolest. Nendesse on lisatud kullalehekesi, mis sätendavad ja peegeldavad valgust. Neid jooke palju juues pole see tervisele just kõige kasulikum, kuna kulla ülekogunemine organismis on neerudele kahjulik.
Kulla ühendid on üldiselt ebapüsivad, mis kergesti redutseeruvad vabaks metalliks. Neist tähtsaimad ühendid on H[AuCl4] ja K[Au(CN)2]. H[AuCl4] esineb tavaliselt trihüdraadina ja välimuseks on kollased kristallid . K[Au(CN)2] kasutatakse enamjaolt kuldamisel ning näeb välja värvitud kristallidena. [5]

KULLA KAEVANDAMINE

Kulla kaevandamisel on kasutusel mitmeid meetodeid . Näiteks on olemas keskkonda säästev ning keskkonda laastav meetod.
Esimesel juhul on kuld kaevandatud ökoloogiliselt ehk ilma ohtlike kemikaalideta nagu tsüaniid ja elavhõbe. Ökoloogilise kulla puhul taastatakse ka kaevandamispiirkonna maastik , näiteks istutatakse metsasid. See tagab kaevandamiseks kasutatud maastiku jätkusuutlikkuse.
Teisel juhul kasutatakse kulla kaevandamiseks ning selle kätte saamiseks kemikaale. Kulla keskkonnamõjule mõeldakse väga harva. Iga unts ehk 30 grammi kulda toob tavatingimustes enesega kaasa 30-80 tonni kaevandusjäätmeid. Need sisaldavad tsüaniide, elavhõbedat, arseeni ja teisi tapvaid aineid. Mõned kullakaevandused on muutunud sama ohtlikuks kui tuumajäätmete ladustamispaigad. Kõige sagedasem moodus on tsüaniidlahusega kivimist kulla välja pesemine. Miks on see moodus kõige sagedasem? See on kõige odavam. Kulla keskkonnamõju saab vähendada, kui inimesed laseksid ehted valmistada vanadest ehetest või võetaks taaskasutusele perekonnas edasi pärandatud sõrmused ja kaelakeed. [3]

KOKKUVÕTE

Kuld on väärismetall , mida kasutatakse enamjaolt ehete tegemiseks. Kullal puudub mürgisus, seega on seda naha vastas ohutu kanda. Teda leidub meie planeedil suhteliselt vähe ning selle kaevandamine võtab väga palju ressursse. Tavaliselt on metalli värvus läikiv hõbedane, kuid kulla värvus on teistest metallidest erinev, nimelt kuldne . Kuld juhib ka väga hästi elektrit, seega kasutatakse seda palju elektroonikas.