Happelinevihm (0)

Põltsamaa Ametikool
Referaat
Happevihmad
M2
Autor: Ege Viira
Juhendaja : Elle Kohv
2014
Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase , mida tuntakse üldnimetuse " saasteained " all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,transpordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse tõttu. Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks. Teised saasteained lihtsalt kogunevad madalal õhus ja kahjustavad meie tervist. Happevihmad mõjuvad hävitavalt kaladele ja metsadele. Ma usun ,et see probleem puudutab meid kõiki kuna happevihmad on ohtlikud isegi tervisele. Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigus nagu kopsupõletik ja bronhiit Metsale langev happeline kiht muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium , mis seejärel liigub puude juurestikku. Happeline kiht võib mõjutada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist. Kui happeline kiht kulutab taimedele vajalikke toitaineid kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit , ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad , mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama . Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga . Samuti kahjustavad happesademed puukoort ja lehti, mis teeb puud vastuvõtlikuks ilmale, haigustele ja kahjuritele. Kõik see juhtub kui puud on kas otseselt kontaktis happesademetega või imavad mullast mürgiseid aineid mis on sinna sattunud happesademete poolt. Eesti on hõrenemisastmega 12.kohal. Happesademed mõjutavad ka järvesid. Happesademed on hävitanud maailmselt üle 1600 järve.Järvedes, mis on happevihmade poolt saastatud , jäävad ellu vaid tugevaimad liigid. Kalad surevad, ja nii kaob lindude peamine toiduallikas. Samuti võivad linnud surra süües toksilisi kalu ja putukaid. Happevihmad võivad lausa tappa kalad isegi enne kui nad on sündinud.Kalad surevad tavaliselt siis kui järve happetase on kõrge.Kui see on aga madalam siis kalad võivad jääda haigeks , või kaotada võime paljuneda. Happevihmad avaldavad suurt mõju ka inimese tervisele. Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma . Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Põhja – Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks. Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades roostetamist. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid.Praegu nii raudtee tööstus ja lennufirmad peavad kulutama palju raha, et parandada happesademete poolt põhjustatud roostetust. Samuti, happesademete tõttu on mitmed silllad kokku varisenud. Samas väidavad Šoti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid , et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani, mis soodustab samuti kliima soojenemist. «Me ei tahaks jätta muljet, et happevihm on hea, kuid meie eesmärk on näidata, et väiksel hulgal saastel võib olla ka positiivne efekt vähendamaks kasvuhoonegaase,» ütles uurimuse juht Vincent Gauci. Lõpetuseks ma arvan et inimesed peaksid säästma loodust gaaside happelisuse eest. Meile kõige lähemal asuvad saastealad on Kirde-Eesti, Kagu-Soome ja Ida- Lapimaa .

• Säästma elektrit
  
• Säästma vett
  
• Sorteerima prügi
  
• Kasutama rohkem ühistransporti
  

Sisukord:

• Sissejuhatus
  
• Mõju loodusele
  
• Mõju veekogudele
  
• Mõju inimesetervisele
  
• Mõju arhitektuurile
  
• Uurimus
  
• Kokkuvõte
  
• Kasutatud kirjandus
  

Kasutatud kirjandus :
http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed
http://www.postimees.ee/030804/online_uudised/140864.php
http://www.hot.ee/happesademed/moju.html
http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-9-1.ht m