on võrreldes 1950. aastatega haritava maa pindala tunduvalt vähenenud. Põllumajandus on arenenud nii teravilja kasvatavatest kui loomi pidavatest väiketaludest teraviljakasvatusele või loomapidamisele spetsialiseerunud majanditeks. Umbes 14% majapidamistest toodab peamiselt teravilja, 42% tegeleb peamiselt loomakasvatusega, 8% annab segatoodangut ning 36% on väiketalud. Veiseid on 50% talumajapidamistest ning umbes pool neist toodab peamiselt piima. Lambaid kasvatab 12%, sigu 13% ning kanu 12% taludest. Talu keskmine suurus on 30 ha ning lüpsikarjas on keskmiselt 26 lehma. Kokku on veiseid 1,8 miljonit, nendest 525 000 on lüpsilehmad. Uttesid ja jäärasid on kokku ligi 190 000, sigu 2,2 ning kodulinde 11,5 miljonit. Loomad jagunevad üle maa väga ebaühtlaselt. Sea- ja linnukasvatus on koondunud Rootsi edelaossa. Põllumajandus on tööstuse ja olme järel suuruselt kolmas veetarbija: 4,7% kogutarbimisest. Vett kasutatakse loomakasvatuses ja kultuuride
d ja on osades Kasvatakse laeva- ja soja, rikkalikud, arenenumates viinamarju, lennukitran suhkur, kuid ei ole riikides, aga tomateid, kanepit, sporti. kohvi ja kasutusele vähem veiseid, sigu ja kakao, veel võetud. Palju arenenud kanu. ekspordita metallimaak riikides on iive kse naftat. e (Cu, Au, väga suur ja Imporditak
Rehielamu katus ehitati kas roost või õlgedest ning hoonel oli mõlemal pool kolmnurkne otskatus kelpkatus. Eluruumiks rehielamus oli rehetuba, mille suurus olenes sellest, kui jõukas seal elav pere oli. Kuna seal kuivatati partel ka vilja, pidi see olema rehealusest kõrgem. Rehealune oli põhiliselt majandusruum, kus peksti reht ja sügisel veeti sinna vili sisse. Talvel toodi sinna ka mõningaid koduloomi, nagu näiteks sigu ja hobuseid. Kamber oli mõeldud peremehele, perenaisele ja nende väikeste lastele kasutamiseks, teised pereliikmed jäid aga rehetuppa. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava ehk paja või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Lisaks andis valgust veel peertuli. 1
*ekstensiivne põllumajandus - vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine *intensiivne põllumajandus - saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu *ekstensiivne teraviljatalu - levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades *rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks *loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. *(uus-)istandus - kasutatakse masinaid *territoriaalveed rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili, kuulub riigi territooriumi hulka *majandusveed rannikuriigile kuuluv mereala *kalapüügiõiguse müümine - Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest
Rehielamu katus ehitati kas roost või õlgedest ning hoonel oli mõlemal pool kolmnurkne otskatus kelpkatus. Eluruumiks rehielamus oli rehetuba, mille suurus olenes sellest, kui jõukas seal elav pere oli. Kuna seal kuivatati partel ka vilja, pidi see olema rehealusest kõrgem. Rehealune oli põhiliselt majandusruum, kus peksti reht ja sügisel veeti sinna vili sisse. Talvel toodi sinna ka mõningaid koduloomi, nagu näiteks sigu ja hobuseid. Kamber oli mõeldud peremehele, perenaisele ja nende väikeste lastele kasutamiseks, teised pereliikmed jäid aga rehetuppa. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava ehk paja või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Lisaks andis valgust veel peertuli. 1
Nimelt on tänaseni säilinud maal elavate inimeste seas tavamajanduse mudel, mis tähendab seda, et inimesed vahetavad omavahel kaupu. Näiteks kasvatab naabrinaine Maali tomateid, minul kodus on aga kanad ja seega teeme vahetuse, kus tema annab mulle oma kasvatatud tomateid ja vastutasuks saab minult kanamune. Lisaks püüab maal elav inimene nii palju kui võimalik hakkama saada „omal jõul“, mis tähendab seda, et ta kasvatab oma peenral porgandeid, kartuleid, herneid, maasikaid, peab sigu ja lambaid, et saada liha jne. Ühesõnaga ostab maainimene asju poest nii vähe kui võimalik. Sellist kauplemise viisi, kus ühe kauba eest tasutakse teise kaubaga linnaelanike seas enam väga tihti ei kohta. Linnas on igal kaubal oma hind ja selle eest tuleb tasuda enamasti rahaga. Ka seda, et keegi sööks talvel oma aias kasvatatud kartuleid ja porgandeid enam väga palju ei näe. Enamus toiduaineid ostetakse ja selle eest tasutakse rahaga.
Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Arvatavasti oli kahe regiooni arengutempo looduslike tingimuste tõttu erinev. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed, aga omal ajal ilmselt viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Ligi 80% kindlustatud asulatest pärit luuleide on koduloomade luud. Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu ja hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, ent tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Teatud elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged: 9/10 leitud ulukiluudest on hülgeluud. Arvatakse, et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus. See suurendas ilmselt varanduslikku ebavõrdsust ja mõni jõukam talu võis teatud piirkonna üle domineerima hakata
poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart,
Hispaania vallutajate saabumist olid praeguse Mehhiko aladel põhitoiduaineteks mais, avokaado, oad, kartul, tomat, tsillipiprad ja kõrvits, puuviljadest papaia, ananass ja mango. Tõhusamat kehakinnitust pakkusid kalkun ja part, rannikualadel kala ja mereannid. Asteegid andsid ühisesse toidukultuuri jumalate roaks kutsutava kakao ja shokolaadi.. Alates 1519 aastast hakkasid Hispaania konkistadoorid Vanast Maailmast sisse tooma suuri sarvilisi kariloomi, kanu, sigu, riisi, nisu, kaneeli, nelki, musat pipart, apelsine, virsikuid ja aprikoose. Varsti võtsid Mehhiko elanikud vastu need uuendused, mis ei muutnud radikaalselt nende kulinaarseid traditsioone, vaid täiendasid ja arendasid neid. Eelmise sajandi keskel lisandusid prantsuse köögi mõjutused, millest annab tunnistust väga mitmekesine valik maitsvaid saiakesi, keekse ja pudinguid, mida saadab suur edu tänapaevani. Kuna Mehhiko piirneb
kusagil on looja miski on igavik (,,Detsember") POJAGA RESTORANIS istun jälle restoranis toolil külm on sõbrad elu garderoob sel zeleel on liikumatud silmad mida kelner linnutiivul toob kanakotlet laseb välja rasva kuskil kaugel mõrtsuk laseb verd kallis poeg sa ruttu suureks kasva näed Pariisi Kairot Surnumerd palun arve meil on muidki käike pole tarvis tänan mis te nüüd kallis poeg sa pole enam väike nüüd pead teadma kuhu ennast müüd ära solva kodanikke sigu siis sul hästi käivad käbarad ära korda oma isa vigu õpi keeled kanna kübarad OOTAMATU SURM kõik lõpuni ja sinul hakkab jube sa kardad usku kardad üksindust sa tantsid valssi mööda tühje tube ja iseendalt ootad lunastust me teame ette kuskil kaugel ajas on jälle tahe tulla tuldud teed sa tantsid valssi isa-ema majas parketi all ei tantsi valssi need ja iga kord kui krigisevad lauad kui möödud kapist lauahõbedast sa vaatad alla kus on nende hauad
on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. 2.3 Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on:
Lagi tehti ümarpalkidest. Rehetoa taganurgas asus suur pae- või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel leeasemel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse kaudu. Rehealune oli põhiliselt majandusruum, mille esi- ja tagaseinas oli lai värav, kustkaudu sügisel vili sisse veeti. Seal peksti reht ja tuulati vilja. Talvel hoiti rehealuses koduloomi, eelkõige hobuseid ja sigu, ülal laepeal aga heina ja põhku. Samuti kasutati rehealust veokite ja hobuseriistade hoidmiseks. Pulmade ja muude pidude puhul oli see tantsuruum, suviti paiknes seal sageli söögilaud. Kamber leiab esmakordselt mainimist alles 17. sajandi allikates. Kaua aega oli see kütteta ruum, mida kasutati hoiuruumina ja kus suvel magati. 19. sajandi alguses muutus kamber suitsuvabaks ning sai soojustuse ja klaasaknad, sajandi teisel poolel juba ka laudpõrand. Kambrit
mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Tähtsamad põllumajandustooted on teravili, köögiviljad, oliivid, veiniviinamarjad, suhkrupeet, tsitrused; veiseliha, sealiha, linnuliha, piimatooted, kala. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on näiteks põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses. Välissidemed Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne. Eksportkaupadeks on veel. Masinad, mootorsõidukid, toiduained, farmaatsiatooted, ravimid ja muud tarbekaubad. Peamisteks eksportpartneriteks on: Prantsusmaa 19,3%, Saksamaa 11,7%, Portugal 9,6%, UK 9%, Itaalia 9%, USA 4% (2004) Oluliseks tuluallikaks on ka turism
pakane, 1576 oli suur marutuul ning talvel erakordselt sügav lumi, 1579.a oli suur vihm, 1580.a suur raju ning 1581.a marutuul. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (kolma tegurit) Sündivus Surevus Rahvaränne 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal Inimeste toidusedelis oli tähtis koht lihatoitudel ja muudel loomakasvatussaadustel (piim, juust jms). Kõige rohkem kasvatati viseid nii liha- kui ka veoloomana, kuid oli ka sigu, lambaid ja kitsi. Hobuseid oli vähem, esialgu sõideti nendega peamiselt ratsa. Kodulindudest kasvatati kanu, hanesid ja parte. Loome peeti üldiselt vabakasvatusel ning loomad pidid endale ise toitu otsima, seepärast olid ka selle aja loomad väiksed, sitke lihaskonnaga ning andsid suhteliselt vähe liha ja piima. Lehm andis sel ajal 3-5l tänapäeval annab 25l. Kui Euroopa rahvaarv suurenes tehti haritavat põldu juurde ning seega jäi karjamaid üha vähemaks
Talude põllud paiknesid eraldi, vaid kindlate põlluribadena küla ühispõllul. Maa suurust arvestati adramaades, mis tähistas sellise suurusega põllumaad, mida sai üles harida ühe adra ja selle juurde käiva rakendiga. Karja-, heina- ja metsamaad olid küla ühisvalduses ning neid jagati perede vahel aeg-ajalt ümber. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti mõisateks. Põlluharimise kõrval peeti veiseid, hobuseid, kitsi, lambaid, sigu ja kanu. Palju töid tehti ühiselt talgute korras (Adamon, A. ja Karjahärm, T. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Eestis ei tekkinud veel elukutseliste käsitööliste kihti, kui sepad ja võib-olla laevasepad välja arvata. Käsitöö eraldumine muudest tegevusaladest käib üldreeglina koos linnade tekkega ja linnadeni Eestis enne võõrvallutust ei jõutud(Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivaid,
Laste osatähtsus Poola rahvastikus on väike - 14,7, vanurite osatähtsus on suur 13,7. Selles riigis on vananev rahvastik. Majandus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Hästi arenenud on kalandus nii Läänemeres kui ka Atlandi ookeanis. See-eest peab aga teravilju importima, sest vähestel farmidel on olemas piisava tootmise jaoks vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis
(144 tuh ha). Ungaris toodetud õlitooted müüvad väga edukalt ka igal pool mujal Euroopas. Sarnaselt Eestiga on aasta-aastalt vähenenud kartuli kasvupind (2005. a 25 tuh ha). Vaatamata sellele, et varasemate aastatega võrreldes oli saagikus oluliselt kõrgem, jäi kogusaak ikkagi 15% väiksemaks. 3.2 Enamarenenud loomakasvatusharud Loomakasvatuses on esikohal liha- aga ka munatootmine, piimakarja- ja lambakasvatus on teisejärgulised. Peamiselt kasvatatakse sigu ja veiseid. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? 4.1 Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Oma riigi tarbeks toodetakse suhkrupeeti, päevalille, tubakat, kartulit, mitmesuguseid söötasid ja puu- ja juurvilju. 4.2 Milliseid põllumajandustooteid impordib? Peamisteks imporditavateks asjadeks on toiduained ja toormaterjalid. 4.3 Milliseid põllumajandustooteid ekspordib? Ungarist ekspordidakse maisi, nisu, otra, kaera, päevalilli, mooni, kartuleid, suhkrupeeti
on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. 2.3 Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on:
maailmas. Venemaa nisu tarbijate ring moodustub 84-st riigist. Iga aastaga korjatakse Venemaa põldudelt aina rohkem saaki. 3.3 Loomakasvatus Venemaal on arendatud liha-piima ja liha-villa loomakasvatus. 2000-2008 oli märgata pidevat aastase lihatoodangu kasvu. 2010 aasta andmete järgi paikne Venemaa seitsmendal kohal maailmas lihatööstuse mahu järgi. 2012 aastaks oli Venemaa suuteline varustama iseseisvalt oma riiki kanalihaga. Peamiselt kasvatatkse veisi, lehmi, lambaid, kanu, sigu ja muid kliimaga kokkusobivaid loomi. Kokkuvõte Venemaa majandus on hetkel heas seisus. Kuna president Putini ajal oli majanduse areng väga edukas ja progressiivne siis on oodata samasugust arengut ka praegusel ajal. Venemaa on väga suur ja igast majanduse harust omab suurt osa. Venemaa majandusest on näha otsest mõju ka maailmamajandusele, kuna Venemaa on väga koostöövõimeline ja on sõlmitud mitmeid riikidevahelisi lepinguid. Põllumajandusega on Venemaal kõik korras
tüve gripiviirusega. Gripiviirust levitab nakatunud inimene 1 päev enne ja kuni 56 päeva pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist. Seetõttu ei tohiks grippi haigestunud inimene isegi siis, kui ta end väga haigena ei tunne, tööle, kooli ega teistesse rahvarohketesse kohtadesse minna. Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, seetõttu on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud, kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja
energiatarbijaid,on suurim pruunsöe tootja 9 Põllumajandus Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab
Karjamaapinda arvestatakse ühele põrsastega emisele 0,18-0,2 ha, noorseale 0,1 ha. Sigade karjamaa jagatakse 8-10kopliks. Ühes kolis karjatatakse 3-4 päeva. Karjakoplite tarad ehitatakse 5-traadiliste püsitaradena: esimene traat 10, teine 25, kolmas 40, neljas 65 ja viies 10-105 cm. Alt esimese ja teise traadi võib asendada laudadega. Karjatamisrühmad sigade puhul : a) põrsastega emised, b) vabad emised, c) noorsead ja d) kuldid. Tuhnimise vältimiseks karjatatakse sigu tühja kõhuga kaks korda päevas, iga kord 2-3 tundi. Karjatamisperiod kestab 100-110 päeva. Lindude karjatamine Kanad, kalkunid ja haned on suured rohusööjad ning nendele on otstarbekas rajada farmide lähedale omaette karjamaa. Karjamaarohuga saab katta ligikaudu 60% lindude suvisest söödatarbest. Lindudele sobivad hästi liblikõieliste ja aluskõrrelisterohked kiuvaesed rohustud, mis tuleb rajada viljakatele parasniisketele muldadele.
kirjanik lõpp. / Pearu, ehk inimene Tallinnas. 2 aastat- Sass, Elli, ja inimene. Oskar, Ott, Eedi. Inimese võitlus maa ja loodusega. Andres Paasi saabudes oli Vargamäe lagunenud, hooned ei kõlvanud kuhugi, aeg oli sigu täis (selleks, et nad majja ei saaks löödi ustele ette alla mõned lauad). Maa oli vesine ning kraavid ummistunud. Esimese tööna tahtiski Andres sood kuivendada. Vargamäe ostis Andres tulevastele põlvedele mõeldes. Kui ta lähemale oleks mõelnud, poleks mõtet olnud, sest ta sai ka ise aru, et töö ei saa Vargamäel kunagi otsa. Andrese eeskujudeks olid Hundipalu Tiit, kes kamandas oma talus nii nagu tahtis ja rääkis Andresele talu ostmise suhtes augu pähe
Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Seepärast hõlmavad enamiku külvipinnast söödataimed ja niidud. Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. Kari on väljas märtsist detsembrini , ainult hobused aasta ringi. 1985 oli veiseid 5,428mln. (sealhulgas 2,367 mln. piimalehma), sigu 12,4 mln., kanu 90mln., 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad
suurenenud ning tõusnud on piima kvaliteedinäitajad. Aasta keskmine piimatoodang lehma kohta küünib 7000 kilogrammini ning lehmade produktiivsuse suurenemisega on suurenenud ka piima kogutoodang. Statistikaameti andmeil on Eestis 236 300 veist (sealhulgas 96 200 piimalehma), 369 500 siga, 108 800 lammast ja kitse ning 2 142 100 lindu. Kõige rohkem veiseid, sealhulgas piimalehmi, on Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Lambaid kasvatatakse kõige rohkem Saaremaal ja sigu kõige rohkem Viljandimaal. Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. Statistikaameti andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2009. aastal 566,7 tuh ha. Teravilja kasvatati 55,8% kasvupinnal, söödakultuure 26,6%, tehnilisi kultuure 14,6% ja kartulit, köögivilja ning kaunvilja kokku 3,0% kasvupinnal. 2009. a oli Maamajanduse infokeskuse andmetel oli põllumajandustootjal keskmiselt 126,6 ha
tekkisid need kohtadesse,kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohad, traditsiooniliste laadaplatside juurde,kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisi oma põllulappi ja aiamaad,pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga majades nagu maarahvaski. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest,mille majandus oli spetsialiseerunud linnaelanike vajadustele kestis kuni 15.sajandini. Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus. Tähtsal kohal oli ka põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel,aiandus ja kariloomade pidamine. Käsitöö tehti kõik algusest lõpuni ise. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Olulise osa
levima Eestis · Savinõusid ilustati nöörjäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele · Nõud olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kirved · Selliste kirveste põhjal nimetatakse seda venekirve kultuuriks · Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni · Rahvasti tol ajal tegeles loomakasvatusega · Peeti nii kitsi, lambaid, veiseid, kui ka sigu · Maaviljeluse osatähtsuse suurenemine · Avastati tõendeid odra, nisu ja kaera kasvatamisest · Maad hariti ennekõike kivi- ja puukõblaste abil · Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile · Asulad paiknesid koduloomadele ja maaviljelusele soodsas kohas · Asulapaiku iseloomusta õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud · Ühe oletuse järgi on arvatud, et on elatud mitmetes eripaikades(otsiti uusi paiku karjale ja põllharimisele)
künnipõllundus, VII-VIII saj. Paiku võeti kasutusele rauast teraga ader (konksader, harkader) · Maa suurust arvestati adramaades sellise suurusega maa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oligi talupere valduses üks adramaa. · Algul oli kasutusel kaheväljasüsteem, seoses talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. · Põlluharimise kõrval tegeleti loomapidamisega. Lääne-Eestis kasvatati rohkem veiseid (rohumaad!), Lõuna-Eestis sigu. · Lisaks tegeleti küttimise ja kalapüügiga (põhiliselt sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks sellega püsivalt tegelenud) · Arvestatav tähtsus oli ka metsmesindusel (mesi ainus magusaine, vaha järele nõudlus Lääne-Euroopas) · Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu valmistati kodus oma jõududega, kuid mõningatel aladel kujunesid välja oma käsitöömeistrid, näiteks raua tootmine ja töötlemine sepad,
Tänu erinevate lillesortide arvukusele, valmistasid egiptuse mesilased mitmesugust mett. Mee töötlemise erinevad astmed kuulusid naiste tööde hulka ja seda kasutati magustoitudes. Kasvatati lina, millest valmistati kangast. Kuulsast Niiluse ääres kasvavast papüürusest tehti sandaale, paate, paberit ja matte. Koduloomadelt saadi liha, nahku, piima ja sõnnikut, viimast põletati. Koduloomad suurendasid ka põllupidamise efektiivsust. Kasvatati lehmi, kitsi, lambaid, sigu, parte, härgi. Umbes 1600 e. m. a. hakati Aasia mõjul kasvatama hobuseid ja eesleid. Kaamelid olid vaaraode ajal tundmatud, neid hakati pidama palju hiljem. 6. Niisutus Egiptuses peaaegu puuduvad vihmad ja Niilus, pikim jõgi maailmas, on kogu aeg olnud sealsete inimeste ja loomade peamine veeallikas. Egiptuse varase asustuse põhjustas iga- aastaste ujutustega kaasnev loomulik jõeniisutus. Ilma selleta oleks org olnud elamiskõlbmatu
tootmiskuludega maade toodangu pealetung). Möödunud aastal vähenes tootmine 4,4% - nahktoodete ja kingade tootmine vähenes 6,5% ning rõivaste toodang 11%. Suurim tekstiilitööstuse ettevõte Inditex S.A (Zara). Hispaania rõivatööstuse tuntuimad kaubamärgid Zara ja Mango on esindatud ka Eestis. 4.5.5 Põllumajandus, kalandus ja metsandus Hispaanias kasvatatakse peamiselt teravilja, köögivilju, oliive, viinamarju, suhkrupeeti, puuvilju, veiseid, sigu, kodulinde, kala. 2007. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 5,3% SKP-st ning seal töötas 5% tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Hispaanial on koos Prantsusmaaga suurim kalalaevastik Euroopa Liidus.
Kogu skeemi mõistmiseks on kõik punktid välja kirjutatud minu ainetöös eraldi. Joonis 1. Struktuurskeem agrologistikas 5 2. TERAVILJA KASVATAMINE Ettevõte AS Setra Mõis tegeleb teraviljakultuuride, heinaseemnete ja õlikultuuride seemnete tootmise, pakendamise ja turustamisega. Kokku on haritavad maad üle 900 hektari. Kasvatatakse talinisu, rapsi, tritikut, hernest, kaera ja otra. Kuna teine ettevõte OÜ Kärss-Jorss kasvatab sigu, siis haritakse maad ka oma tarbeks. Teravilja ettevõttel on omad masinad, millega maid haritakse. Põhilised masinad, mida mina põldudel nägin olid Traktor BELARUS 1025 ja New Holland traktor T.7.260. Tabel 1. Traktorite tehnilised andmed Tehniline spetsifikatsioon BELARUS 1025 New Holland T.7.260 Veojõu tüüp Neljarattavedu Neljarattavedu
värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. 5 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus
rukkisse. Seda kõike oli vaja ainult selleks, et oma naabriga vaidlema ja ärplema hakata. Kuid Andrest sinna kohale ei ilmunudki, tuli hoopis Krõõt laps süles. Kuna Krõõt oli rahulikuma meelega, kui Andres ja sõbralik inimene, kes ei tundnud mingisugust vajadust, kellegagi iga asja pärast vaidlema hakata. Ta lihtsalt läks ja kutsus oma sead heleda häälega rukkist koju. Pearu vaatas seesugust käitumist lausa suu ammuli, ta oli küll lootnud, et naabrinaine kutsub tema appi sigu rukkist välja ajama, aga et Krõõt lihtsalt sead heleda häälega koju kutusb seda ei osanud ta ette näha. See hetk süübib ka alatiseks Pearu mällu ja ka viimsel surmatunni tuleb talle see meelde. Sel hetkel Pearu justkui kiindus Andrese naisesse täielikult ja kahetses, et temal sellist väärt eite polnud. Tegelikult Pearu oligi selline tundeline inimene, ta võttis kõiki oma ebaõnnestumisis kohtus või narualuseks jäämist väga südamesse. Ka
Rikkaid inimesi oli eestlaste seas rohkesti. Üldse oli põlluharimine eestlastel enam arenenud, kui naaberrahvail, näiteks lätlastel ja venelastel. Meie esivanematel oli tähtsaks elu-ülalpidajaks veel karjandus. Laialdased metsad ja karjamaad andsid loomadele rikkalikku toitu. Karja- ja heinamaad olid külakondadel ühised. Ühistel karjamaadel söödeti kogu küla karja ja heinateole saatis iga talu vastavalt suurusele tööjõudu. Selle järgi sai ka iga talu osa saagist. Kasvatati sigu, lambaid, kitsi ja lehmi. Saadud piimast valmistati võid ja juustu. Kasvatati ka hobuseid. Need olid tarvilikud põlluharimiseks ja ka sõjakäikudel. Inimese esimese ja põlise seltsilisena võib loomadest nimetada koera. Eestlastel oli karjandus hästi arenenud. Nende karjad olid väga suured. Üks tolle aja ajaloolane ütleb, et sakslased viinud sõjasaagina ikka kaasa palju kariloomi ja määratu palju hobuseid. pronkskauss rauaajast savipotte rauaajast
säilinud hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngariste, mida hakati kasutama Rootsi ajal. Vormsi Rootslased jäid tsaarivõimu ajal vabatalupoegadeks ja elasid nn Rootsiõigeusu järgi, kuid 1882 jõudis Vormsilt Kärdlasse babtistlik mõtteviis15. Elades Rootsi emamaast kaugel ja eraldatuna, säilitasid nad vanad tavad, kogukondliku elukorralduse ja arhailise murdekeele. Elatuti merekaubandusest, kalapüügist ja karjakasvandusest. Vormsil kasvatati vilja ja kartulit, peeti veiseid, lambaid ja sigu.16 Säilinud on endisaegne teede- ja taludevõrk, enamik teed on kruusateed. Vormsi saarel puudub bensiinijaam, nii käib ka kohalik rahvas kütust mandril tankimas ja sellepärast ka parimaks liiklemis viisiks on saarel jalgrattad, mida saab laenutada sadamas või Hullos. Vanade ehitiste taastamisel on kasutatud looduslikku ehitusmaterjali. Ajalooliselt on Vormsi olnud eestirootslaste asuala, mis on jätnud ainulaadse jälje saare kultuuripärandisse. Saarel
Suurtest imetajatest kohtab jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Inimesed kasvatavad veel ka veiseid , sigu jms. Puuma 9 Kliima Brasiilias on troopiline passaatkliima. Seal eristatakse kahte aastaaega üks on kuiv ja teine võrdlemisi niiske. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel jäävad kraadid 20-30 celciuse vahele, mis ka talvel on enamvähem samad. Temperatuuri pidev püsimine on põhjustatud kahest hoovusest: Golfi ja Brasiilia hoovustest
Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite vallutus oli Lääne- Rooma linnad kas kaardilt kustutanud või nende arengu peatanud. Linna ja linnakultuuri suutsid keskaja esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga puumajades. Rikkamad linnakodanikud püüdsid jäljendada maaülikute elustiili ja ehitasid endale kindlustorne, kuhu kogusid hädaolukorraks toiduvarusid. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest kestis kuni 15. sajandini. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste,
jõutudki. Järgmine muutustelaine tabas Eesti maamajandust aastatel 19471950 sundkollektiviseerimise käigus. Maa, loomad, tootmishooned ja tehnika võõrandati omanikelt ja anti ühismajandite käsutusse. Loodi 2213 kolhoosi, sh. 100 kalurikolhoosi ja 127 sovhoosi (otse riigile alluvat majandit). Kolhoosi liikmetele jäeti õigus kasutada 0,6 ha õue-aiamaad ja 1,5 ha karjamaad ning pidada lehma, mullikat, sigu ja lambaid. Kollektiviseerimisele järgnes võõraste kultuuri- ja tootmistavade sissetoomine. Kolhoosi liikmetele maksti töö eest naturaaltasu (teravili, kartul), Alates 1959. aastast kaotati Eestis esimesena endises Nõukogude Liidus töötasu maksmine natuuras ja hakati palka maksma sularahas. Kolhoosidele kirjutati ette müügikohustused, külvipinnad ja algaastatel ka tehnoloogiad (näiteks kartuli mahapanemine ruutpesiti).Väikesed kolhoosid ei suutnud
Põssa jagab oma tarkust ainult läbi Ralphi, pidades ennast viimase nõunikuks. Juhiomaduste puudumise ja populaarsuse puudumisel ei saa ta olla ise liider. Tänu Põssa prillidele tehakse ka lõket (teoses viidatakse Põssa lühinägelikkusele, ent selle korrigeerimiseks vajaliku hajutava läätsega ei ole päriselus võimalik tuld teha). Jack Merridew Nagu Ralph on ka Jack loomulik liider. Jacki tegevus raamatu alguses ei ole vägivaldne aga ta väljendab oma iha jahtida ja tappa sigu. Esimene kord kui Jacki on võimalus tappa siga, ei tee ta seda vere pärast. Hiljem ta kahetseb oma tegu ning iha vere järele kasvab veelgi. Hiljem Ralph lahkub kamba juurest enamuse poistega, lubades neile liha, mängu ja vabadust. Jacki reeglite all elades karistatakse palju poisse ning tapetakse Simon. Samuti piinatakse kaksikuid kuni nad alluvad Jackile. Lugu lõppeb sellega, et Jack juhatab paljud poisid teele, et tappa Ralph. Roger Roger on alguses lihtne poiss, nautides oma aega saarel
nii EL siseselt (vajadusel ka üksiklooma tasandil) kui ka maailmakaubanduse tasemel 4. Kloonimise poolt ja vastu On teada, et kloonimine võimaldab teaduse senisest jõudsamat kasvu. Kloonimise abil on võimalik saada identseid katseloomi, mis parandavad katsete tulemusi, seetõttu on ka katsed informatiivsemad ja selgemad ning läheb vaja vähem katseloomi- mis on loomakaitse seisukohast parem. Tänu kloonimisele on juba praeguseks loodud sigu, kelle siseorganeid on võimalik siirata inimestele ning lähitulevikus on plaanis juba kasvatada vajaminevaid organeid laboritingimustes. Tõu- ja sordiaretusmeetodid soovitakse nüüd asendada innovatiivse kloonimistehnoloogiaga. Põllumajanduses on juba proovitud luua geneetiliselt kasulikku isendit, mis siiamaani pole eriti edukas olnud. On võimalus saada parema kvaliteediga tooteid ning lisada neile täiendavaid positiivseid omadusi
toiduained, põllumajandussaadused, kütused Pinnatud teid 627 303 km Televiisoreid 1000 inimese kohta 546 Telefone 100 inimese kohta 54 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale
Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju
Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder, mais, riis. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on kalandus. Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 9. importijana. Hispaania olulisimad ekspordi- ja impordipartnerid on EL liikmesriigid. 2009. aastal eksporditi Euroopa Liidu liikmesriikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale,
Horvaatia jääb siis 45(kraadi) pl ja 16(kraadi) ip ja Balkani ps. Horvaatia asub parasvöötmes ning vahemerelises kõrgusvööndilisuse ala loodusvööndis. Horvaatia asub Aadria mere ääres ning naabriteks on sloveenia, ungari, bosnia ja hertsegoviina ja serbia ning üle Aadria mere on Itaalia. Horvaatia õhutemp. Juulis on keskmiselt 24(kraadi) ning jaanuari keskmine temp on -8 ( kraadi). Horvaatia keskmine sademete hulk aastas on 2000mm. Horvaatias kasvatatakse enamjaolt sigu ning lehmi. 3. HORVAATIA VABARIIK Horvaatias elab siis umbes 4,5 mil ning pealinn on Zagreb. Horvaatia pindala on 56 542 km2 ja rahvastiku tihedus on 83 inimest/km2. Horvaatia keel on horvaatia keel ning usuks on Katoliik. 4. HORVAATIA SPORT Horvaatia üks kõige edukamaid spordialasid on jalgpall. Inglise töölised tõid jalgpalli Horvaatia sadamalinna Rijekasse juba 1873. aastal, Horvaatia jalgpalliliit asutati 1912. aastal .
Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju
baltisaksa aadlikele b) riigi- e. kroonumõisad mõisad, mis kuulusid riigile ja mida riik rentis mõisnikele c) pastoraadid e. kirikumõisad mõisad, mis kuulusid kirikule ja andsid sissetulekut kirikuõpetajale d) linnamõisad linnade käsutuses olevad mõisad (Tll, Tar, Pä) Põhilised põllukultuurid: talirukis, oder, kaer, hernes, naeris, lina. Koduloomadest ja lindudest peeti: lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härgi, hobuseid. 18.saj sai mõisate põhiliseks sissetulekuallikaks viinapõletamine. Sellega kaasnes looduskaitsealane probleem hakati metsa raiuma uuteks põllumaadeks. Talurahva majanduslik ja sotsiaalne seisund oli: ühtne, ei olnud kihistumist kõik olid võrdselt vaesed. Ilmastikuolud olid 200-300 a. tagasi kehvemad talved olid pikemad ja külmemad, seega oli põllutöödeks sobiv aeg piiratum. 5. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon.
Põllumajandus varustab riiki täielikult toiduainetega ja veerand väljaveost on põllumajandussaadused. Eriline tunnus Ungarile on ehk suured viinamarjaistandused, mis tagavad ka veinikeldrite hea edenemise. Viljasaak, mis kuulub eksportimisele teistesse riikidesse on nt nisu, mais, päevalilleseemned, kartulid ja suhkrupeedid. 4 Viljeldakse ka köögivilja, eriti punapipart. Peetakse sigu, veiseid ja kodulinde. Loodusvarad, mida sealt leida võib on nt. boksiit, kivisüsi, pruunsüsi, viljakad mullad, põllumaa. Toodetakse ka maagaasi ja naftat. (Eneke 4; http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/orszag/foglalkoztatottsag/foglalkoztatottsag_a.html) Loomastik ja taimestik Ungari loomastik paistab olevat suhteliselt sarnane Eesti loomastikule. Nt. Ungaris, nagu ka
kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad), kivikalmed(maapealsed kalmeehitised, ümmargune ring ja keskele laotud kirst), lohukivid(ohverdamine, täistaeva vaatlus, esivanemate austamine,viljakusmaak) Asustus, majandus, ühiskond Eesti oli jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss, hernes, uba, lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr) rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad, vastupidavamad. Uued põllud oli korrapärasemad, suurus ja asend määrati varem paika. Surnuid hakati matma tarandkalmetess, mis koosneisd kiviridadest või müüridest.
1821 aastane lüüakse ta rüütliks LINNADE TEKKE JA LINNASTUMINE Linn see on tootmine, kauplemine, kultuur kogu piirkonda hõlmav haldussüsteem. Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus. Linnatänavad said oma nime seal asuva kaubanduse tegevuse järgi.PõhjaEuroopas peeti sigu tänaval, kus nad toitusid tänavale visatud solgist. ÜLIKOOLID JA TEADUS Kirik hakkas tunnustama ilmaliku teadust. Keskajal hakkati ülikoolidele suuremat rõhku panema. Ülikoolide teadust nimetati kokku skolastikaks. Arenema hakkas matemaatika, astronoomia ja füüsika. Oxfordi ülikooli professor Roger Bacon, kes uuris vanaaeg ja araabia käsikirja ning tegi katseid keemia ja füüsika valdkonnas.
Belgias tarbib üks inimene aastas umbes 5000 kWh. Belgia on väga kõrge elatustasemega riik. 14 4 PÕLLUMAJANDUS Põllumajandus moodustab Belgia tootmissektori lõikes vaid 1% ning varustab eelkõige siseturgu. Haritav maa moodustab üle poole riigi kogu pindalast. Kõrge tootlikuse tagavad spetsialiseerumine ning masinate ja kunstväetiste ulatuslik kasutamine. Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus; peetakse liha- ja piimakarja, sigu ja kodulinde, mõnes üksikus talus ka Belgia kuulsaid raskeveohobuseid. Kasvatatakse söödataimi, nisu, otra, kartulit, suhkrupeeti ja tubakat. Üle kolmandiku haritavast maast moodustavad niidud ja rohumaad. Belgiat läbivad Euroopa tähtsad liiklusteed(rdj., mnt., ja vee teed). Üle poole tööstustoodangust eskporditakse. 15 5 METSAMAJANDUS 16 6 TÖÖSTUS Belgia majandus sõltub välisturust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
