Hispaania (0)

HISPAANIA

Sissejuhatus

Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad).
Hispaania on konstitutsiooniline monarhia , mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel.
Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero.
Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).
Hispaania lipp
Hispaania vapp
Hispaania asukoht
1. Loodus
1.1 Kliima
Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline ( pehmed talved ja jahedad suved ), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima.
1.2 Vetevõrk
Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln.
Suurimad jõed:
Tajo
1010 km
Ebro
928 km
Guadiana
820 km
Guadalquivir
680 km
1.3 Reljeef
Pürenee poolsaarest viit kuuendikku hõlmava riigi keskosa
hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, mille jaotavad
kaheks osaks enam kui 2000 m kõrgused Kesk-Kordiljeerid. Medeta
ja seda ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia )vahele
on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Poolsaare
kõrgeim tippPico de Teide (3718 m).
2. Majandus
2.1 Tööstus
Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on  Kataloonia , Madrid , Valencia , Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus.  Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted.

Uued tööstusharud

Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 119 ettevõtet, millest 49% tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14% keskkonnakaitse alal. Enamik neist on väikeettevõtted, mis on koondunud Madridi, Kataloonia ja Valencia ümbrusse. Sel teemal on kasulikud Hispaania Riikliku Biotehnoloogiakeskuse ja Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni veebilehed.
Teine innovaatiline valdkond on alternatiivenergeetika. Taastuvenergiate tootmise arengule pööravad suurt tähelepanu nii keskvalitsus kui ka piirkondlikud võimud, püüdes luua ettevõtetele võimalikult soodsat tegutsemiskeskkonda. Ettevõtted on koondunud Hispaania Taastuvenergia Tootjate Assotsiatsiooni. Hispaania on maailma kolmas tuuleenergia tootja. Hispaania ettevõte Iberdrola, kes on ka Eesti turu vastu huvi ilmutanud, on maailma juhtiv tuuleenergia tootja.
2.2 Põllumajandus
2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP-st  ning seal töötas 5,7%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust.
Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine . Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi - ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse.
2.3 Välissidemed
Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi
veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades
peamiselt lamba-, kitse - ja töökarja kasvatamisega , põhjaosas
peetakse ka veiseid ja sigu . Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks
tuluallikaks on turism . Suhteliselt madal hinnatase , mitmekesiseid
huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad
siia aastas kümneid miljoneid turiste.
3.Rahvastik
Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta  seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on:
Madrid – 3,155 miljonit elanikku
Barcelona – 1,593 miljonit elanikku
Valencia – 797 tuhat elanikku
Sevilla – 704 tuhat elanikku
Zaragoza – 647 tuhat elanikku
Málaga – 558 tuhat elanikku
Murcia - 410 tuhat elanikku
Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku
Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku
Bilbao – 353 tuhat elanikku
Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on  katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks.
Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;
baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt , kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta
*Hispaania Kuningriik : Reino de Espana (hispaania k.)
* Riigikord : konstitutsionaalne monarhia
*Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku)
*Pindala: 504 782 km2
*Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a)
*Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2
*Riigikeel: Hispaania
*Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo)
*Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt,
1492)
* Religioon : katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased
jne (4%)
* Linnaelanikke : 76,5%
*Keskmine eluiga: 77 aastat
*Imikute suremus: 5%
*Kirjaoskamatus: 4,6%
*Tööpuudus: 20%
Kasutatud kirjandus
http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/hispaania.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania.ht m
http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=3226&forum=13
http://www.miksike.ee/ (otsingus märksõna ”Hispaania loodus”)
http://encarta.msn.com/encyclopedia_761575057/Spain.html (tõlkinud Merle Sipelgas )