Hispaania (0)

Hispaania
Koostaja : Hendrik Kuusk AT-09
Pärnu PKHK
Riigi üldandmed
Riik
Hispaania Kuningriik ( Reino de España)
Pindala
505 957  km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega
Rahvaarv
45,8 miljonit (2006. a.)
Rahvastiku tihedus
88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.)
Riigikeel
hispaania keel
Ametlikud regionaalsed keeled
katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
Riigikord
parlamentaarne monarhia
Riigipea
Kuningas Juan Carlos I
Valitsusjuht
peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.)
Pealinn
Madrid – 3,1 miljonit elanikku
Rahaühik
Eliga ühinemise aasta
Euro (EUR) = 100 senti
1986
Ajavöönd
CET
Hispaania lipp
Hispaania vapp
Riigi geograafiline asend
Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal . Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra . Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres, Euroopa poolel, asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar.
Hispaaniale kuuluvad ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla.
Ülevaade rahvastikust
2006. aasta  1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 45,8 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas
1. jaanuaril 2005. Aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel:
Barcelona – 1,605 miljonit elanikku
Valencia – 805 tuhat elanikku
Sevilla – 704 tuhat elanikku
Zaragoza – 649 tuhat elanikku
Málaga – 561 tuhat elanikku
Murcia - 417 tuhat elanikku
Las Palmas de Gran Canaria – 377 tuhat elanikku
Palma de Mallorca – 375 tuhat elanikku
Bilbao – 354 tuhat elanikku
91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks.
Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli:
katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;
baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
Loodusvarad
Loodusvarade poolest onHispaania rikas maa. Tähtsamad nendest on: kivisüsi, ligniit, rauamaak , vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaak , volfram, elavhõbe, püriidid, magn .fluoriid, kips, kaoliin, kaaliumkloriid , hüdroenergia.
Ülevaade majandusest
Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metallitööstused. Kiiremini kasvavad tööstusharud on kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted.
Uued tööstusharud
Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 119 ettevõtet, millest 49% tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14% keskkonnakaitse alal. Enamik neist on väikeettevõtted.
Hispaania on maailma kolmas tuuleenergia tootja. Hispaania ettevõte Iberdrola, kes on ka Eesti turu vastu huvi ilmutanud, on maailma juhtiv tuuleenergia tootja.
Põllumajandus
2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP-st ning seal töötas 5,7%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust.
Tähtsamad põllumajandustooted on teravili, köögiviljad, oliivid , veiniviinamarjad, suhkrupeet , tsitrused; veiseliha , sealiha, linnuliha , piimatooted, kala.
Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on näiteks põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele.
Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse - ja töökarja kasvatamisega , põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu . Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses.
Välissidemed
Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne.
Eksportkaupadeks on veel. Masinad , mootorsõidukid, toiduained, farmaatsiatooted, ravimid ja muud tarbekaubad.
Peamisteks eksportpartneriteks on: Prantsusmaa 19,3%, Saksamaa 11,7%, Portugal 9,6%, UK 9%, Itaalia 9%, USA 4% (2004)
Oluliseks tuluallikaks on ka turism . Suhteliselt madal hinnatase , mitmekesiseid
huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste.
Riigi iseärasused
Hispaania on muusika , tantsude ja laulude maa ning terves maailmas tuntud temperamentse flamenko kodumaa. Seda armastavad hispaanlased ka ise rõhutada. Turistidele pakuvad meeldejäävaid elamusi igas linnas vähemalt mõned korrad aastas korraldatavad rahvapeod, fiestad ja festivalid, mida pole üheski Euroopa riigis nii palju kui siin.
Hispaaniat oleks raske ette kujutada ilma härjavõitluse ehk corridata. Selle eripärase meelelahutuse tarvis on siia püstitatud 350 amfiteatrit. Härjavõitluse pealinnaks maailmas peetakse Sevillat.
Hispaania on väga mitmekesine maa – igal regioonil on siin oma nägu, omad iseärasused. Hispaanias reisimine on justkui matkamine mööda maailma erinevaid maid – siin on eriilmeline loodus ja isesugune toit, eri piirkondade elanikel on isemoodi kombed ja eripalgeline iseloom. Sellel maal on kõike – nii lumiseid mägesid kui ka liivaseid mererandu, kõrvetavat päikest kui ka lund ja vihma, pisikesi metsasalusid ja viljakaid või tühje tasandikke . Ka hispaanlased ise rõhutavad, et puhkus nende juures ei ole ainult „sun, sand and sangria“. Rannikult sisemaale minnes leiab fantastilised väikelinnad, keskaegsed kirikud ja kindlused, suurejoonelised veiniaiad ja palju muud huvitavat.
Kokkuvõte
Hispaania on suur riik , seal on suurepärane loodus ja väga omapärased festivalid, seal riigis on nii talvel kui suvel palju tegemist, seal on fantastiline maasikuala ja suurepärased inimesed. Hispaanias sajab vähe vihma ja on palju päikest, see on uskumatult ilus koht reisimiseks.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/spain/index_et.ht m
http://www.infoplease.com/ipa/A0107987.html
http://web.zone.ee/hannesin/hispaania.html
http://geography.about.com/library/cia/blcspain.ht m
"ENE", 1985 a.
Atlas 2005