Tõde ja õigus ülevaates (5)

Tõde ja õigus.
Ülevaade.
Osa
Andmed kirjaniku eluloost
Ilmumis-aasta
Tegevusaeg / kestvus
Kandvad tegelased
Tegevuskoht
Kandev idee
I
1872. vanemate tulek Vargamäele. Samal aastal sündis Tammsaare .
1926
19.saj. viimane veerand. /
25 aastat.
Andres,
Pearu,
Krõõt,
Mari.
Vargamäe
Võitlus maaga ehk inimene ja maa.
II
1898. asus kirjanik õppima Hugo Treffneri gümnaasiumi.
1929
19.saj. lõpp-20.saj. algus. /
5 aastat.
Indrek,
Maurus , Ramilda, õpetajad, õpilased, Tiina.
Tartu,
Mauruse kool
Võitlus jumalaga ehk inimene ja jumal.
III
1903. lahkus gümnaasiumist. 1905 a revolutsioon . Töö ajakirjanikuna
1931
20.saj. algus. /
3 aastat.
Indrek
Tallinn
Võitlus ühiskonnaga ehk inimene ja revolutsioon.
IV
Kutseline kirjanik Tallinnas.
1932
20 aastate algus ehk kodanliku vabariigi algus.
Indrek,
Karin.
Tallinn
Inimene ja armastus.
V
Kutseline kirjanik Tallinnas.
1933
20 aastate lõpp. /
2 aastat-
Indrek,
Andres,
Pearu, Sass, Elli, Oskar , Ott, Eedi .
Vargamäe
Alistumine ehk inimene ja inimene.
Inimese võitlus maa ja loodusega.
Andres Paasi saabudes oli Vargamäe lagunenud, hooned ei kõlvanud kuhugi , aeg oli sigu täis (selleks, et nad majja ei saaks löödi ustele ette alla mõned lauad). Maa oli vesine ning kraavid ummistunud. Esimese tööna tahtiski Andres sood kuivendada.
Vargamäe ostis Andres tulevastele põlvedele mõeldes. Kui ta lähemale oleks mõelnud, poleks mõtet olnud, sest ta sai ka ise aru, et töö ei saa Vargamäel kunagi otsa. Andrese eeskujudeks olid Hundipalu Tiit, kes kamandas oma talus nii nagu tahtis ja rääkis Andresele talu ostmise suhtes augu pähe. Veel olid eeskujuks Andrese enda vanemad.
Esimesel aastal oli Andres täis entusiasmi ja kavatusi. Esimesel suvel, sügisel ja kevadel: tõeline töörügamine, võistlemine Pearuga. Veeti sõnnikut, kaevati kraave . Uus tamm, valmisid uued kambrid. Kümne aasta pärast: Krõõt surnud, abielu Mariga elustas Andrest taas. Andres uskus, et suur tulevik on alles ees, et ta on majandusliku tõusu algul.
Paarikümne aasta pärast: ei olnud enam midagi, mis Andresele oleks rõõmu pakkunud. Kraavide kaevamine oli seiskunud. Andres tunneb, et tema jõud maaga võidelda hakkab lõppema. Ta jõuab selgusele, et tema eluajal Vargamäe hiilgust ei näe. Tunneb, et kogu tema töö ja vaev ei loe enam midagi. Andres muutus aastate jooksul, sest maa Vargamäe ümber polnud eriti viljakas, tema järeltulijad kas lahkusid või tegid talle häbi (algul sündisid talle ju vaid tütred, aga tema soovis poega ).
Kakskümmend aastat Vargamäel tööd rüganud Andres ei ole sarnane sellega, kes Vargamäele tuli. Andres oli nüüd kuri, tülpinud ja kibestunud. Tema töö oli jooksnud liiva ja ta töövõime oli langenud.
Inimestevahelised suhted
Talude päriseksostmine tekitas inimestes soovi rikastuda. Tunne öeldes „minu talu“ ja „minu maa“ oli nii ihaldusväärne. Inimesed ärplesid oma varandusega, eriti Oru Pearu ja Kassiaru Jaska (nt kõrtsis, nemad istusid saksatoas).
Raha oli tähtsam kui moraal ja käitumine, peaasi oli, et sa näitaksid, kui kõva mees sa oled.
Andrese ja Pearu koostöö ei õnnestunud, sest nad mõlemad olid nii kangekaelsed isiksused, salavimm oli nende vahel ka veel seepärast, et 1) Pearu armastas Krõõta ja 2) Andres oli Pearu peale kade , kuna tal sündisid ainult pojad.
Pearu tahtis, et Vargamäel poleks ühtki püsivat peremeest. Kassiaru Jaska ja Hundipalu Tiit ei saanud samuti omavahel läbi, kuna nad väärtustasid täiesti erinevaid asju. Tiit oli intelligent ja Jaska materialist .
Pearu suhtus oma teenijaskonda üleolevalt, samas kui Andres kohtas neid enam-vähem võrdselt ja vahel tegi neist isegi rohkem tööd. Pearu teenijaskond suhtus Pearusse halbasti ning Andrese teenijaskond temasse jällegi aupaklikult.
Saunatädi ei sallinud Mari, kuna ta ei tahtnud, et Marist perenaine saaks. Lambasihver suhtus Marisse normaalselt, kuid sisimas pidas end temast veidike paremaks.
Haridusse suhtusid peremehed jällegi erinevalt. Eriti väärtustas seda Hundipalu Tiit, Andres oli hariduse suhtes neutraalne kuid Pearu arvates kasvasid koolis hobusevargad. Jaska väärtustas hariduse asemel raha ning omandimaailmas määraski inimese positisiooni raha.
Võitlus tõe ja õiguse pärast
Tõe jalule seadmine oleneb omandimaailmas võimust, positsioonist, rahast, iseloomust, vanusest ja tarkusest. Teoses on põhiline õiguse taganõudja Andres. Juba siis, kui Andres Vargamäele tuli, hakkas Pearu näitama, kui kõva mees ta on. Pearu võttis kõike naljaga, kuid Andres ei saanud sellest aru, igal võimalusel, kui ta arvas õigus endal olevat, läks Pearuga kohtusse. Siiski jäi Andres mõnel korral ise süüdi, sest Pearu oskas hästi valetada ja kõik enda kasuks pöörata. Pearu hakkas Andrest kõrtsis selle eest veel rohkem pilkama .
Armastus ja abielu romaanis
Teose alguses olid Andres ja Krõõt lootusrikkad, entusiastlikud. Krõõt talitas loomi, tegi majapidamistöid ja käis heina tegemas. Andres tegi põlluöid, ehitas ja kaevas. Tütarde sünd mõjus suhtele halvasti. Andres süüdistas Krõõta. Peale Krõõda kaotamist tunneb Andres ennast süüdi. Krõõt oli Vargamäe päike, sest kui ta veel elas oli Vargamäel veel lootust ja ka armastust.
Mari peamine mure oli see, et mida inimesed arvavad , kui tema ja Andres nii vara koos hakkavad elama. Teda tegi kurvameelseks lorilaul. Noorena oli Mari rõõmsameelne, kuid perenaisena kurvameelne.
Pearu ja Lambasihvri abielu müritas alkohol . Mis puudutas Liisit ja Joosepit, siis pidid nad kohtuma salaja . Algul olid nende suhte vastu nii Pearu kui Andres. Hiljem Pearu leidis, et Liisis on Krõõda verd ning Andres, et kui Joosep peremeheks saab, on hõlpsam elada.
Mareti elukaaslase valikus oli Andrese seisukoht selline, et peaasi, et Maret vanatüdrukuks ei jää.
Vargamäelased ei leidnud õnne, sest nad rabasid tuleviku nimel, tulevase õnne nimel, samas kui õnn oli nende nina ees. Nad ei näinud armastust, mis peitub peresuhetes.
Indrek kui „Tõe ja õiguse“ siduv tegelane
Indrek oli väga kohusetundlik , sügava õigustundega, eitab igasugu vägivalda. Samuti teadmishuviline. Juurdlev iseloom, sageli käitus kummaliselt. Ta ei suru oma tahet peale. Ta on hingeliselt üksi ning ei otsi elult silmnähtavat kasu. Tähtsal kohal on tema jaoks raamatud. Indrek vajab tööd hingerahu leidmiseks tal on oskus näha ja mõista ilu. Indrek ei tea, mis teda seob jumalaga, aga ta otsib jumalat. Pärast seda hakkab ta otsima tõde. Ta onelava kujutlusvõimega. Ta on heasüdamlik ja tal on inimene tähtsam kui seadus. Temas on palju asjalikkust. Ta ei suuda üksi olla, seetõttu abiellub. Vaatamata oma avameelsusele, ei anna ta oma hinge Karinile. Indrek ei saa elada mõtlematult. Teose lõpul jääb Indrek kindlaks tõele ja õigusele. Indrekut jääb alati saatma kaastunne ja tahe teistele head teha.