Hispaania (0)

Hispaania  
 
Hispaania  on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa.  Tööstustoodangu mahult on 
ta  Lääne-Euroopas  5.  kohal.Riigi  pindala  on  504 782  km2.   Põllumajandusmaad  
moodustavad  Hispaania  territooriumist  40%.  Umbes  10  %  maad  võib  pidada 
suurepäraseks. Kare   maastik   on  takistuseks  põllumajanduse  mehhaniseerimisele  ja 
tehnoloogilised   uuendustele.  Maal  on  väike  erosiooniprobleem,  kõige  rohkem 
kuivadel  tasandikel,  La-Manchas. Mets  katab  kogu  Hispaaniast  10  %.  Hispaania 
metsadest  ei  ole  suurem  osa  majanduslikus  kasutuses.  Lisaks  hävitavad  suured 
metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa.  
Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused , rohumaad 13%.  
 
 
Põllumajanduslik 
maa 
 
40 % 
 
 
 
Istandused / 
Rohumaad 
põllud 
 
13 % 
27 % 
 
 
 
Igal  pool  ei  ole  võimalik  tegeleda  põllumajandusega.  Kirde-Hispaania  on  suhteliselt 
mägine,  mille  tõttu  ei  ole  seal  suuri  põllumajanduslikke  kasvatusi.  Kesk-  ja  Lõuna-
Hispaaniat  iseloomustavad  liigkuivad  alad.  Lõuna-Hispaaniat  varitseb  juba 
väikestviisi  kõrbestumise  oht,  mille  tõttu  ei  saa  ka  seal  aktiivselt  midagi  kasvatada. 
Niisutamisega aitaks veel võib-olla midagi kasvatada. 
 
Hispaania on võrdlemisi  mägine maa. Rohkem  mägised on kirde , põhja, kesk ning 
lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa . Laiguti on poolkõrbe.  
Hispaania  lõunaosal  on  palju  ühist  Põhja-   Aafrikaga .  Metsarohke  põhja-  ja 
looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga.  
Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. 
Ülejäänud  maad  iseloomustavad  kõvalehise  metsa  ja   võsa   rusk- pruunmullad   ja  hall 
pruunmullad.  Pruunmuldade  omapäraks  on  võrdlemisi  paks  huumushorisont,  mis 
tagab pruunmuldade suure viljakuse. 
Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad 
võtavad  suurtes   kogustes   vett  nõudvad  niisutusmeetodid  kasutusele  tootlikkuse 
võimaliku  suurendamise   otstarbel .  Hispaanias  saadakse  näiteks  rohkem  kui  60% 
põllumajandustoodete  koguväärtusest   sellelt   14%-lt  põllumajandusmaast,  mida 
niisutatakse. 
Hispaaniat  iseloomustab  põhjas  parasvöötmeline  kliima  ja  kesk-  ning  lõunaosas 
lähistroopiline   vahemereline   kliima.  Põhja-  ja  looderannik  on  niiske  ja  merelise 
kliimaga . Lähistroopiline kliima toob endaga kaasa niiske ja sooja talve ning  palava  ja 
kuiva  suve.  Talvel  on  keskmiseks  temperatuuriks  10-15  kraadi,suvel  20-25  kraadi. 
Põhiline  taimekasvuperiood  on  talvel.  Vegetatsiooniperiood  on  keskmine  või  pikk. 
Aastane sademete hulk on kõige suurem loode osas – 1000-2000 mm. Ida pool jääb 
sademete  hulk  250-500  mm  piirile.  Lõuna-,  põhja-  kui  ka  keskosas  on  aastane 
sademete hulk 500-1000 mm.  
Igal  pool  ei  ole võimalik tegeleda põllumajandusega. Kirde-Hispaania on suhteliselt 
mägine,  mille  tõttu  ei  ole  seal  suuri  põllumajanduslikke  kasvatusi.  Kesk-  ja  Lõuna-
Hispaaniat  iseloomustavad  liigkuivad  alad.  Lõuna-Hispaaniat  varitseb  juba 
väikestviisi  kõrbestumise  oht,  mille  tõttu  ei  saa  ka  seal  aktiivselt  midagi  kasvatada. 
Niisutamisega aitaks veel võib-olla midagi kasvatada. 
Hispaanias  on  intensiivne  põllumajandus.  See  tähendab,  et  toodangu  kasv 
saavutatakse    väikesel   maa-alal.  Sinna  mahutatakse  palju  kapitale,  kasutatakse  vähe 
tööjõudu ja palju väetisi. Spetsialiseerutakse kindlale tootmisalale. 
 
1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: 
  tööjõu odavus  
  väliskapitali hoogne sissetung 
  välisturismist saadud ja saadav tulu 
   riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust 
 
Väliskapitali 
abiga 
on 
riigis 
edendatud 
naftatööstust , 
autotööstust, 
elektrotehnikatööstust.  
 
Euroopa  Liidu  liikmena  on  Hispaanial  EL’  ga  ühine  põllumajanduspoliitika. 
Puuduvad  tariifid  liikmesriikide  vahel,  kuid  kehtivad  ühiseid   maksud .  Toimib  vaba 
siseturg .  
Euroopa  põllumajandussektor  kasutab  ohutuid,  puhtaid,  keskkonnasõbralikke 
tootmismeetodeid, pakkudes tarbijate nõudmistele vastavaid kvaliteetseid tooteid; 
Liikmesriikide  valitsused  kavandavad  ELi  tasandil  Euroopa  põllumajanduspoliitika 
ning  seda  teostavad  liikmesriigid.  See  on  suunatud  põllumeeste  sissetulekute 
toetamisele,  motiveerides  neid  samas   tootma   kvaliteetseid  tooteid,  mida  nõuab   turg , 
ning  innustades  neid   otsima   uusi  arenguvõimalusi,  näiteks  keskkonnasõbraliku 
taastuvenergia   allikaid . 
Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab 
ka  umbes  6%  ekspordi  kogumahust.  Hispaania  põllumajandustoodang  moodustab 
Euroopa  Liidu  kogutoodangust  väga  suure  osa.  Kasvatatakse  apelsine,  mandariine, 
greipe,  laime,  sidruneid,  pirne  , virsikuid , aprikoose , ploome ,  kirsse ,  pähkleid, 
kartuleid , tomateid, sibulaid , kapsaid, paprikaid, ube, suhkrupeete, päevalilli, puuvilla , 
tubakat , suhkrurooga, kanepit. 
 
Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade  spetsialiseerumine .  
  Põhjapoolne  rannikuala  –  veisekasvatus . 
  Castilla la Mancha ja La  Rioja  – viinamarjakasvatus. 
  Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. 
   Andaluusia , Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. 
  Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus . 
 
60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder , mais, riis . 
Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta 
maailmas esikohal.  Olulised  on ka  sealiha - ja  piimatoodang .  Loomakasvatus  tegeleb 
sisepiirkondades  peamiselt  lamba-,   kitse -  ja  töökarja   kasvatamisega ,  põhjaosas  
peetakse ka veiseid ja  sigu . Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on 
kalandus . Hispaanial on koos Prantsusmaaga  Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. 
Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija 
ja  12.  importija.  Teenuste  kaubanduses  oli  Hispaania  7.  kohal  eksportijana  ja  9. 
importijana. 
Hispaania olulisimad ekspordi- ja impordipartnerid on EL liikmesriigid. 2009. aastal 
eksporditi  Euroopa  Liidu  liikmesriikidesse,  eelkõige  Prantsusmaale,  Saksamaale, 
Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse 68,3% Hispaania ekspordist. Väljastpoole EL-
i  riike  on  peamised  ekspordipartnerid  Ladina-Ameerika  ja  Aafrika  ( Maroko ). 
Kunagisest   tooraine -  ja  kütuse  väljavedajast  riigist  on  saanud  Hispaania  näite  varal 
sissevedaja. 
 
EKSPORT  
IMPORT  
1. Prantsusmaa 
1. Saksamaa 
2. Saksamaa 
2. Prantsusmaa 
3. Portugal 
3. Itaalia 
4. Itaalia 
4. Hiina 
5.  Suurbritannia  
5. Suurbritannia 
 
Hispaania ekspordist moodustasid 2009. aastal  masinad  ja  seadmed  (20,6%),  sõidukid  
(17.6%),  toidukaubad  (15,6%),  toiduained  (14,2%)  ning   keemiatooted   (14,6%). 
Imporditi  eelkõige  kütuseid  ja  õlisid  (20  %),  masinaid  ja  seadmeid  (22,3%)  ning 
keemiatooteid (12,5%).  
Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: 
   tsitruselised puuviljad ( konservid ) 
  oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) 
   viinamarjad , vein 
   köögiviljad  
Endale kasvatatakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga. 
Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses.  
Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%.  
Hispaania 
peamised 
tööstusharud  
on 
auto-, 
keemia-, 
masina- 
ja 
toiduainetetööstus.  Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli 
tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-
ettevõtted.  
Hispaania on maailmas turismisihtmaana teisel kohal.  
Metsadest  kogutakse  korgitammekoort,  1975.  aastal  82  500  tonni,  milline  tulemus 
andis 2. koha maailmas Portugali järel. 
Tsitrusviljade kasvatajatena on hispaanlased maailmas 4. Kohal 
Sigade kasvatajatena maailmas 5. Kohal 
Kõrbestumise  all  üks  enim  kannatavaid  piirkondi  on  Malaga  provints  Lõuna-
Hispaanias, mis kaotab igal aastal 2 cm väärtuslikku maad.  
Lõuna-Hispaania  kõige  suuremateks  probleemideks  on  üleniisutamine,  metsade 
hävinemine, ehitustegevus ja intensiivne põllumajandus. 
Kõige  rohkem  vett  (88 %)  kulutatakse  põllumajanduses.  Hispaania  toodab  Euroopa 
turule aastaringselt  miljoneid  tonne aed- ja  puuvilju , mille niisutamiseks kulub suurtes 
kogustes väärtuslikku vett. Vee kulu on näiteks ühe kilo maasikate  kasvatamisel  u 115 
liitrit. 
Reeglite   eiramine   ja  ehitustegevuse  kooskõlastamatus  ainult  süvendavad  piirkonna 
veeprobleemi.  Paljud  kaunitel  mäenõlvadel  troonivatest  villadest  on  ehitatud 
illegaalselt,  mis  tähendab  seda,  et  nii  piirkonna  veekasutus  kui  ka  prügivedu  on 
reguleerimata.  Vee  kättesaamiseks  puuritakse  illegaalsed  puuraugud,  millede  arvu 
loetakse  Hispaanias  kuskil  poole  miljoni  lähedale  küündivaks.  Kuna  korralist 
prügivedu ei toimu, siis tekkivad jäätmed visatakse  lihtsalt kusagile loodusesse. 
Hispaania  kõige  suuremateks  probleemideks  on  reguleerimata  veekasutus  ja 
loodusressursside vale majandamine .