24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi ,,Saaremaa onupoeg" esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Menu eestlastest linnaelanike ja talupoegade seas oli nii suur, et etendust korrati juba järgmisel päeval. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi ,,Maret ja Miina ehk Kosjakesed" ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile. Jannsen osales ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas. Jannsen pidas põllumeeste koondumist ühte seltsi tähtsaks seepärast, et seemnevilju ja uusi tööriistu hankida ja ka muid majanduslikke tegevusi ühiselt teha. Tema vastassuuna peamine esindaja C.R. Jakobson pidas aga põllumeeste seltside ülesandeid tunduvalt laiemaks. 7 Kokkuvõte
Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised musitseerimised, teineteise mõistmine ja abistamine. Läbikäimine Südaga kestis õpingukaaslase varajase surmani. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911
24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi ,,Saaremaa onupoeg" esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Menu eestlastest linnaelanike ja talupoegade seas oli nii suur, et etendust korrati juba järgmisel päeval. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi ,,Maret ja Miina ehk Kosjakesed" ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile. Jannsen osales ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas. Jannsen pidas põllumeeste koondumist ühte seltsi tähtsaks seepärast, et seemnevilju ja uusi tööriistu hankida ja ka muid majanduslikke tegevusi ühiselt teha. Tema vastassuuna peamine esindaja C.R. Jakobson pidas aga põllumeeste seltside ülesandeid tunduvalt laiemaks. KOKKUVÕTE Johann Voldemar Jannsen ehk rahvakeeli Papa Jannsen või Postipapa mängib Eesti ajaloos väga suurt rolli
tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatismis tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. Sotsiaalse heaolu tagamisel esmatähtis traditsiooniline kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Pehmem haru on kristlik demokraatia. Vasakpoolsed ideoloogiad: enamlevinud sotsiaaldemokraatia, majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel nim kommunismiks. Keskseks väärtuseks on võrdsus e võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldatakse segamajandust, erasektori kõrval eksisteerib riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel
Põllumajandusnäitused Neil oli tähtis osa pm. edasiarendamisel ja maainimeste rahvuskultuurilisel kasvatamisel. Juba 19nda sajandi lõpus olid suure tähtsusega Tartu Eesti pällumeeste seltsi poolt korraldatud esimene eesti põllumajandusnäitus 1876ndal aastal Otepääl ja Carl Robert Jakobsoni org. Pärnu Eesti põllumeeste seltsi näitus 1877ndal aastal pärnus, kus peatähelepanu osutati väikepõllupidamisele, eesti talupojale ja tema väljapanekutele. Tallinna ja Tartu põllumeeste seltside näitused kujunesid suurteks pidupäevadeks, mille tähtsus lähenes üleriiklikele laulupidudele. Küllalt tavaline oli, et põllumajandusnäituste ajal peeti künni- kraavikaevamis ja lüpsivõistlusi.
Hurt- · Eestlased peavad vaimselt suureks saama · Osales Vanemuise seltsi loomises · Õppis tartu ülikooli usuteaduskonnas · Oli väga usklik Jakobson- · Propageeris karskusideid · Oli liigse usuõpetuse vastu seetõttu läks vastuollu Hurdaga · Isamaakõned- valgus(muistne iseseisvus), pimedus(sakslaste aeg) ja koiduaeg(Alexander II reformid) · Eesti Kirjameeste Seltsi president Seltsi liikumine: · Loodi baltisaksa ja Soome seltside eeskujul · Jansen asutas Vanemuise Tartus- laulu- ja mänguselts, see pani aluse eesti rahvuslikule teatrile · 1869 esimene üldlaulupidu- ligi 1000 osalejat · 1870- Eesti Põllumeeste Selts Venestusaeg: Venestamine- vene võimu järsk tugevnemine Baltimaades 1880-1890, vene võimu ja kultuuri pealesurumine Põhjused: · Vajadus kaasajastada iganenud halduskorda · Vene riigi julgeoleku huvid(Eestimaa geograafiline asukoht oli oluline neile)
Vormsile, kus pere ka lühemat aega elas ning kus sai terve pere õigeusku ristitud. Karl Ustavist sai venepärane Kirill- siit ka tema hilisem kunstnikunimi, Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril ja orelil. Ta huvitus puhkpillimängust ja mängist kooli pasunakooris ning tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ja laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas Kreek 1908. Aastatel 1912-1916 jätkas Kreek kompositsiooni ja muusikateooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga kellest sai tema lähim sõber. Kreeki ja Südat lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel ja ühised musitseerimised. Kreegi läbikäimine Südaga kestis kuni õpingukaaslase varase surmani. Kreek kirjutas ka eesti esimese reekviemi pühendades selle Südamele.
Johann Köler (1858) · Eduard Bornhöhe (18621923) · Ajalooliste jutustuste viljeleja · Peateos" Tasuja" · Satiirilised jutustused Rahvusromantism · Kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. · Rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaaarmastust. Seltsid · Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid. · Loodi saksa seltside eeskujul. · Kihelkondades laulukoorid ja orkestrid · Aleksandrikoolide rajamine (Peakomitee) Ärkamisaja tähtsus · Koguti rahvaluulet · Rahvusliku teatri sünd · Ühtse rahva tunne · Ühtne kirjakeel · Rahvusliku kunsti teke Huvitavat · Ärkamisaeg jõudis Kanepisse varem kui mujale. · Eesti esimene seltsimajagi ehitati oma jõududega Kanepisse ( seda oli vaja laulukooride kokkukäimise kohana ) · Kiri Kanepist (kiri
1 ELULUGU Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai 3 Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised
konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine *kõrged maksud *igaühe elujärg sõltub isiklikest jõupingutustest *rahvusvaheline koostöö Konservatism: *traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal *stabiilsus, ettevaatlikud nind järkjärgulised reformid *kollektiiv üksikisikust tähtsam *majanduses riigi sekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt *rahvastiku kapital ja ettevõtjate huvid *traditsioonide kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Sotsiaaldemokraatia: *võrdsus, solidaarsus *heaoluühiskond *parlamentaarne vabariik *astmeline maksusüsteem, paks riik *tasuta haridus ja arstiabi *sotsiaaltoetused kõigile, kes vajavad *suhtumine kirikusse vabameelne Moodsad/kasaegsed ideoloogiad: nt moodne vasakpoolsus: *aktiivse kodaniku ideaali rõhutamine *heaoluriigi muutumine paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks *uus segamajandus 7
Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine- hernhuutlus. Rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eestkostes vabanemine, rahva haridustaseme tõus- stabiilne koolivõrk ja üldine 3-aastane koolikohustus, kommunikatsioonivõrgu avardumine- ajakirjandusseltsid, baltisaksa eeskujud (haridussüsteemid,, ajakirjandus ja ühistegevus) 3. Mil viisil jõudsid rahvuslikud ideed ja algatused maarahvani? Ajakirjandusväljaannete ja seltside kaudu koos rahvakoolide ja rahvuslikult meelestatud koolmeistritega. 1857.ilmus Perno Postimees. 4. Kuivõrd võtsid eestlased oma rahvuslikus liikumises eeskuju baltisakslastelt? Eestlased võtsid eeskuju baltisakslastelt nt hästikorraldatud haridussüsteemi, mitmekülgse ajakirjandusmaastika ja vilka ühistegevuse traditsiooni kujult. 5. 20.PTK 1. Võrdle Jakobsoni Sakalat Jannseni ajalehtedega. Sarnane: Mõlemad rõhutasid eestlust, kritiseerisid baltisakslasi. Erinev:
armee major Francesco de Hruschka (mee eraldamine raamist tsentrifugaaljõu toimel) Mesindus meie aladel Eesti aladel kasutati mett juba üle 3000 aasta tagasi 16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema metsmesinduselt pakktarumesindusele 1732. a. esimene mesindusalane eestikeelne kirjutis Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle Raamtarude kasutuselevõtt VanaKuuste Põllumajanduse Instituudi mesilas 18341839 19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine (kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.) 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet 1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi 19000 inimest. 90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile 2007. aasta andmetel on tõusnud mesilasperede arv 60000ni Fakte mesindusest. 2002. a toodeti maailmas 1 268 000 tonni mett, Euroopa Liidus 112 000 tonni.
võisid 15-20 kopika eest saada kerget sooja einet. Viimase tunni lõpul pidid korrapidajad lugema issameie palve selles keeles, milles ta usuõpetust õppis. Pärast õppetööd koolis oli kolm tundi kojuminekuks ja puhkamiseks. Kella 7 ei tohtinud enam kodust lahkuda, kuni magamaminekuni pidi õppima. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Vabal ajal oli õpilastel keelatud käia pidudel, maskeraadidel, klubides, kohvikutes ja trahterites ning võtta väljaspool kooli osa mistahes seltside või organisatsioonide tegevusest. Iga kord kui oli soov külastada teatrit või minna kontserdile tuli küsida kooli ülemuselt luba. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) 4.Õpilased 1981, Gymnasium Revaliense 1631-1981, Rootsi Gustav Adolfi Gümnaasium, Ajalugu, URL= http://www.gag.ee/index.php?categoryid=2 Kennik, A. & Laul, E. & Liim, A. & Naber, J. & Sirk, V. 1981. Tallinna 1.Keskkool 1631- 1981, NSV Liidu vanima keskkooli minevik ja tänapäev, Tallinn: Valgus Laul, E. & Tamm, J
tüübi järgi RNA-viirusteks ja DNA-viirusteks. Need suured rühmad jagunevad omakorda seltsideks, sugukondadeks, perekondadeks, liikideks ja tüvedeks, kusjuures nende taksonite definitsioonid ei lange kokku mujal bioloogias kasutatavatega. Peamiseks erinevuseks on vastava taksoni monofüleetilisuse nõude puudumine, välja arvatud tüvede puhul. Viiruste taksonitele omistatakse ladinakeelsed nimetused, kusjuures seltside nimed saavad lõpu -virales, sugukondade nimed lõpu -viridae, ja perekonnad lõpu -virus. Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomenklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonna nimest ja liigiepiteedist), nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid (nt faag, SV40). Viiruste ehitus Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis)
dramatism Looming : 1) 5 sümfooniat ( kuulsaim "Noortesümfoonia") 2) avamäng sümfooniaorkestrile "Don Carlos" 3) oratoorium "Hiiob" 4) Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) 5) kantaat "Päikesele" (1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks) 6) Soolo -( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) Mihkel Lüdig (1880-1958) -Tallinna muusikaelu organisaator -Peale Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. -1918.a. Tallinna - tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. -1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest (NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) Temast sai kooli 1. direktor! -Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. -Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. Looming : 1) Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse
Sellele vaatamata jätkas Lüdig 1897. aastal õppimist kõigepealt Moskva konservatooriumis Ludvigs Betinsi oreliklassis ning õpetaja haigestumise järel Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis (1898-1904). Peterburis õppis ta ka teooriat ja kompositsiooni Rimski-Korsakovi, Solovjovi ja Glazunovi juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Mihkel Peterburi ja sai sealse eesti muusikaelu juhiks. Ta juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist (ta võttis üle Rudolf Tobiase koha), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908. aastal korraldas ta Peterburis kontserdi eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Aleksander Läte, Mihkel Lüdig), mis oli esimene omataoline. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv Seremetjevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku "Offenbacher" eksperdina. Samal ajal kui Lüdig Peterburis
Kasutas erinevaid nimesid ning dokumente, esinedes vaheldumisi kui Villem Grünthal, Gustav Suits, soomlastest tuttavad Ilmari Aalto, Fredrik Alander jt. Sageli pidi ta end maskeerima. Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni võis Tuglas lõpuks avalikult kodumaale naasta. Temast kujunes pea kohe kirjanduselu eestvedaja. Tuglase kaalukal toetusel sündisid Siuri ja Tarapita rühmitus, oli Eesti Kirjanikkude Liidu rajamise ja ajakirja Looming väljaandmise algataja, paljude seltside ja organisatsioonide juhtliige. Nõukogude okupatsioon tõrjus 1940.aastate lõpul Tuglase avalikust elust ning keelustas tema loomingu. Pärast Stalini surma 1950ndate teisel poolel leebunud poliitilises õhkkonnas sai Tuglase looming siiski tagasi oma koha eesti kirjanduses. 1982. aastast peale tegutseb Soomes Friedebert Tuglase Selts, mis koondab eesti kultuurist huvitatud soomlasi. 1944. aastast kuni surmani eslas Tuglas Tallinnas Nõmmel ning tema
Organismide taandumist mojutavad valik ja msg.juhuslikud protsessid ,uute ilmumist mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine,kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks,liigist korgemate uksuste (perekondade, sugukondade, seltside,hoimkondade)evolutsiooni makroevolutsiooniks. Laiemas tahenduses kasitatakse evolutsioonina koosluste ja okosusteemide tuupide poordumatut vahetumist pika aja jooksul. Mikroevolutsioon Populatsiooni geneetilise struktuuri pusiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Peamised protsessid ,mis pohjustavad populatsioonide geneetilist muutlikust on KOMBINATIIVNE
Kõige esimesed profesionaalsed heliloojad on õppinud Peterburi konservatooriumis. 1919 loodi Eesti Kõrgem Muusikakool. Esimesed kõrgharidusega muusikud Johannes Kappel Õppis orelieriala Peterburi konservatooriumis, kõrvaleriala kompositsioon. Tema õpetaja oli Louis Homiliuse. Jäi elama ja töötama Peterburi. Käis juhatamas laulupidusid (3.,5.,6. Laulupeo üldjuht). Töötas organistina, oli Hollandi saatkonna organist. Ta oli väga hea dirigent. Juhtis seal Eesti seltside koore. Looming Pärand pole mahukas. Piirdub koorilauluga. 50 koorilaulu ja mõned soololaulud. Ta on teinud on rahvalaulu seadeid. Ta armastas Koidula, Kreutzwaldi luulet. Laulud räägivad loodusest või armastusest. Laulude paremiku hulka kuulub ,,Ööbik". See on mõeldud lastekooridele. See laul on pühendatud Koidulale. Põhiline iseloomujoon tema laulude kohta on lüüriline tundelaad. Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, dirigent, organist
August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutasid "Clarté" põhimõtted (sõja, vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU · Ajakirjanduse areng · Rahvusliku kirjanduse algus · Kultuurielu tõus - seltside teke laulupidude algus · Näitekirjanduse algus · Koolikirjanduse täiustamine · Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks · Eesti talurahva vabastaja Aleksander II (18551881) auks Eesti Aleksandrikool · 1862 ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne Seltsid · 1865 Estonia Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts · Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40.
Poliitiline elu 20. saj algul Tartu liberaalid: J. Tõnisson, ,,Postimees", esindasid haritlaste ja jõukama talurahva huve, seisukohad: olid venestamise ja saksastamise vastu, tähtis eesti keel, eestlaste võrdsustamine baltisakslastega Tallinna radikaalid: K. Päts, A.H. Tammsaare, ,,Teataja", esindasid ettevõrjate ja Põhja-Eesti haritlaste huve, seisukohad: majanduse edendamise poolt, venelaste väljatõrjumine, majandusliku olukorra parandamine. Sotsiaaldemokraadid: P. Speek, E. Vilde, Martna, ,,Uudised," esindasid tööliste ja üliõpilaste huve, seisukohad: demokraatia, vähemusrahvaste õiguste respekteerimine 1905. aasta revolutsioon Põhjused: 1) ühiskonna kihistumine, 2) absoluutne monarhia takistas majanduse ja ühiskonna arengut, 3) järsk majanduslangus (Vene-Jaapani sõda, 1903 majanduskriis), 4) rahvuslik rõhumine Käik: 9. jaanuaril Verine Pühapäev Peterburis. 12. jaan üldstreik Tallinnas (töölised), jaan-okt ühinesid ka haritlased, õpi...
Rahvaraamatukogud. RAHVARAAMATUKOGUD / SUURBRITANNIA Kihelkondlikud raamatukogud. Thomas Bray. William Lane. Subskriptsioosed raamatukogud. Õpikojad. Komitee moodustamine. 1850 Rahvaraamatukogude seadus. Hoogne raamatukogude asutamine. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Rahvaraamatukogu mõiste. Koguduste raamatukogud. Heinrich Georg von Jannau Laiuse 1849 Tarvastu kihelkonna raamatukogu. Hans Wühner. Raamatukogu asutamine ja töökorraldus. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Seltside raamatukogud. Laulu- ja mänguseltsid. Raamatukoguseltsid. Põllumajandusseltsid. Karskusseltsid. 1890. aasta siseministri eeskiri tasuta raamatukogude kohta. Riia Õpperingkonna Kuraatori Nõukogu Erikomitee. Lubatud väljaannete nimekirjad. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Vallaraamatukogud.Vastuolud jõukamate ja kehvemate talumeeste vahel. Eesti kirjanduse otsingud. Küla kultuurielu keskus - selts. Karskuskuratooriumid. Eestlaste raamatukogud linnades. Vanemuine. Endla.
I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus ...
* kujutav kunst Suure tähtsusega oli Johann Köler, kes sai tuntuks rahvusliku maalikunsti arendajana. * rahvaloomingu kogumine Sajandi lõpus algas Jakob Hurda üleskutsel innukas rahvaluule kogumine. Mitmed heliloojad algatasid suurema kampaania eesti rahvaviiside kogumiseks ja säilitamiseks. * eesti autorite helilooming Asjaarmastajate autorite koorilaulud rikastasid eestikeelset repertuaari. * seltside tegevus 1865. a. Tartus ,,Vanemuine" Tallinnas ,,Estonia" 1869.a. Viljandis ,,Koit" 1873.a. Narvas ,,Ilmarine" 1878.a. Pärnus ,,Endla" Johannes Kappel (1855-1907) Oli esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Pärit Raplast köster-organisti ja kooliõpetaja perest. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Paides. Peale Petrerburi Konservatooriumi lõpetamist jäi sinna tööle. Mõnel laulupeol ta Eestis ka dirigeeris. On kirjutanud umbes 50 koorilaulu
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees ü...
priiust kui valguse aega, kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi ning kujutas oma kaasaega kui algavat koiduaega. Teises kõnes, mille Jakobson pidas, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku. Jakobson on kirjutanud ka põllumajandusküsimustest üle 20 brosüüri, kus pööras suurt tähelepanu piimakarjandusele ning ta oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside presidendiks. Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada ka luba oma ajalehe asutamiseks, mis 1878. aastal hakkas ilmuma. Ajalehe nimeks oli "Sakala". Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Ta lootis väga Vene valitsusele ning soovis, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Jakobsoni liigne enesekindlus ja esiletükkivus viis ta vastuollu teiste rahvusliku liikumise juhtidega. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri.
Tallinnast", lk 68) Idla koolkonna väljakujunemine. Aastad 1930-1940 olid Idla tegevuse kõrgperiood kodumaal.Eesti võimlemisliikumisse lisas nüüd iga tema tööaasta midagi uut ja edasiviivat. Võtnud 1930. aastal kokku ESS "Kalevi" naisvõimlemise osakonna aastase töö tulemused pärast Soome võimlemispidustusi, kirjutas Ernst Idla : "Organiseeritud võimlemise liikumine puudub meil peamiselt just vastavate juhtide puudusel, kes eeskätt võimlemisele annaks seltside ja ühingute tegevuses esikoha, kes koondaks vastavatesse eriseltsidesse võimlemisest huvitatuid ja kes juhiks ja ühtlustaks võimlemist harrastavate seltside tegevust üle riigi vastava eriliidu kaudu.Seega tõstis Ernst Idla nüüd eesti võimlemisliikumise ette kolm probleemi - võimlemise arendamise ülemaaliseks liikumiseks, erialase pedagoogilise kaadri, võimlemisjuhtide ettevalmistamise ja vajaduse asutada ülevabariigiline võimlemise liit
Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kohastumused: siseehituses- ujupõis kaladel välisehituses- varje- ja hoiatusvärvus; mimikri )sarnasus teise liigiga. Nt. Ohutud sirelased meenutavad oma välimuselt herilasi või mesilasi) füsioloogias- talveuni käitumises- ränne paljunemises- innaaeg MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon- evolutsioonilised muutused liigi sees. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade (perekondade, seltside, klasside jne) teke ja areng. Süstemaatika põhiüksused on: Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Liigi isendid ristuvad vabalt ja annavad sigimisvõimelisi järglasi. Perekond- sarnaste tunnustega liikide rühm. Sugukond- sarnaste tunnustega perekondade rühm. Selts- sarnaste tunnustega sugukondade rühm. Klass- sarnaste tunnustega seltside rühm. Hõimkond- sarnaste tunnustega klasside rühm.
astuda. Pärast kooli lõpetamist pööras Anna Haavakivi teadlikult selja suurtsovinistlikule saksa seltskonnale ja hakkas kontakti otsima eesti rahvuslike ringkondadega. 1885. aasta suvel astus ta ,,Postimehe" toimetaja K.A. Hermanni laulukoori ja ühines Hermanni ümber koondunud ringiga, kus hoolimata rahvusliku liikumise kriisi saabumisest püüti eesti kultuuri edasi arendada. 1894. aasta kevadel viibis Anna Haava Peterburis, kus võttis osa eesti seltside pidustustest pärisorjuse kaotamise 75. aastapäeva auks. Ta esimesed kogud ,,Luuletused" I (1888), II (1890) ja III (1897), kõik sisaldavad romantilisi tundelaule, mille peamiseks aineks on armastus. See on omanäoline lembelüürika, rahvalaululikult diskreetne ja ühtlasi elamuslik, tundevärske ja musikaalne. 75. sünnipäevaks 1939. aastal kinkis Tartu linnavalitsus Anna Haavale korraliku korteri Tähtvere pargi lähedal Koidula tänava majas. 1952
Rahva viha võimude vastu kasvas. · 17. oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond. (eesmärk - Venemaast taheti teha parlamentaarset monarhiat, Eestile taheti enesemääramise õigust. NB! mitte iseseisvust veel!) 1905 novembris loodi ka Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. · novembri lõpus 1905 tuli Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek (valdade, linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes. Jaan Tõnissoni pooldajad Jaan Teemanti pooldajad koguneti Tartu ülikooli aulas koguneti "Bürgermusse" saalis sealt tuleb selle seltsonna kohta nimetus mõõdukamad Eesmärgiks oli kujundada Venemaast aulakoosolek konstitutsiooniline monarhia, Eesti muuta
Suurimaks ohuks oli Nõukogude Liidu aktiviseerumine, millele ei pööratud suuremat tähelepanu, sest Laidoner oli käinud Moskvas ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital. Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased, venelased),kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside, teatrite loomisele. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud: Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik. Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad. Oli algkool, eelgümnaasium, gümnaasium, ülikool.
EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kiv...
kaasa sealses näiteühingu tegevuses. 1930. aastal tuli Ird tagasi Eestisse sõjaväeteenistusse. Peale ajateenistustust katsus leida Tallinnas tööd ning soovis astuda kolledzisse. Majanduskriisi ja tööpuuduse tõttu pidi nooruk pöörduma tagasi aga KilingiNõmmele, kunagisse noorusaja kodusse. Teatritegemise algus Saanud peamise sissetuleku maarlitöid tehes, jätkas Ird põhitöö kõrvalt ka teatritegemist, võttes osa näitemängu seltside tegemistest ning jälgides järjepidevalt repertuaariteatrite etendusi. 1932. aastal hakkas Ird tööle poolkutselises Pärnu Töölisteatris kunstnik-dekoraatori ja näitlejana, peagi proovis kätt ka juba lavastajana. 1933. aastal lavastas enda dramatiseeritud Eduard Vilde "Mahtra sõda (Vilde)". Pärnu perioodil tekkis Irdil lähem suhe tulevase naise Leida Rosenblattiga (kunstnikunimega Epp Kaidu). 1934. aastal avati Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio. Leida ja Kaarel
Louis Homiliuse oreliklassi. Kuna oreliklassi õpilastel oli võimalik sama õppemaksu eest õppida ka kompositsiooni, siis kasutas Kappel sedagi võimalust. Tema kompositsiooniõpetajaks sai prof. Johannsen. Konservatooriumi lõpetas Kappel 1881. aastal, kusjuures kompositsiooniklassi suure hõbeaurahaga. Seejärel töötas ta elu lõpuni Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina. Palju aega pühendas ta aga ka Peterburis elavatele eestlastele, juhtides Peterburi eesti seltside koore. Hea dirigendina kutsuti Kappel juhatama Eesti III, V ja VI üldlaulupidu (need toimusid vastavalt 1880, 1894 ja 1896). Suur osa tema lauludest oli mõeldud kodumaa lauljatele ja need võeti paljude kooride repertuaari. Kappel suri 1907. aastal Saksamaal, kuhu oli sõitnud tervist parandama. Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal
Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve. Nad suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi ning võivad pooldada kaitsetollide ja kvootide kehtestamist. Näiteks ei toetanud Suurbritannia konservatiivsed valitsused euro käibelevõttu ega Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat. Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt neile, kel puudub perekonna tugi. Tervikuna peaks riik tegelema pigem inimeste füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on seetõttu ikka olnud konservatiivsete valitsuste prioriteet.
kultuuriüritused. 1865 asutas Jannsen Tartus koos tütre Lydia Koidulaga laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (1870) ja korraldas 1869 baltisaksa laulupidude eeskujul Eesti esimese üldlaulupeo. 5 Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede "Perno Postimees", "Eesti Postimees" ja "Sakala" ilmuma hakkamine, seltside "Vanemuine" ja "Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine ja Eesti eepose "Kalevipoeg" ilmumine. Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad.Laullu- ja mänguselts "Vanemuine" asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju
1850.a leiutas Saksa mesinik Johannes Mehring kunstkärje valmistamise tehnoloogia. 1865.a demonstreeris Austria- Ungari armee major Francesco de Hruschka esimest meevurri. Eesti aladel kasutati mett juba üle 75 3000 aasta tagasi. 16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema metsmesinduselt pakktarumesindusele. 1834-1839 raamtarude kasutuselevõtt Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi mesilas. 19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine (kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.). 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet. 1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi 19000 inimest. 90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile. 80 2007. aasta andmetel on tõusnud mesilasperede arv 60000-ni. Mee liigitus tootmisviisi järgi koos lühikirjeldusega · kärjemesi - mesi, mida mesilased ladustavad vastehitatud haudmeta meekärgedes ja
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID: Saksamaa- võim Euroopa mandril Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring. Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest Vene...
Viiruste süstemaatika · Tänapäevase viiruste nomenklatuuri järgi jaotatakse viirused neis sisalduva nukleiinhappe tüübi järgi RNA-viirusteks ja DNA-viirusteks · Need suured rühmad jagunevad omakorda seltsideks, sugukondadeks, perekondadeks, liikideks ja tüvedeks, kusjuures nende taksonite definitsioonid ei lange kokku mujal bioloogias kasutatavatega · Viiruste taksonitele omistatakse ladinakeelsed nimetused, kusjuures seltside nimed saavad lõpu -virales, sugukondade nimed lõpu -viridae, ja perekonnad lõpu virus · Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomenklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonnanimest ja liigiepiteedist) ning nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid (nt faag, SV40) · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et
· Toetame Kultuurkapitali kaudu loovisikute õppimisvõimaluste laiendamist ja väärika tasu maksmist loometöö eest. · Jätkame "Eesti keele arendamise strateegia" rakendamist ja täiustamist. Toetame Eesti regionaalkeelte kasutamist . · Tagame Eesti Rahvusringhäälingu uue hoone valmimise. · Toetame väärtfilmide näitamist kõikjal üle Eesti. · Kehtestame rahvakultuuriseaduse. Rahvamaja kui kultuuri tugistruktuur olgu tasuta kohalike seltside koosolekute ja ürituste korraldamiseks ning ligipääsuks IT- vahenditele. · Toetame kommunismiohvrite memoriaali rajamist Tallinnasse. · Käivitame sihtprogrammi "Eesti lapse raamatuvaramu" eemärgiga süvendada laste raamatuarmastust ja lugemisharjumust. · Suurendame oluliselt kultuurimälestiste ja muinsuskaitseobjektide säilimiseks ning restaureerimiseks suunatud riiklikke rahaeraldisi. HARIDUS- POLIITIKA HARIDUSPOLIITIKA EESMÄRK
3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juhtus head: 1) EÜS’i sinimustvalge lipp - õnnistati sisse 1884 2) uued seltsid/ühingud, nt karsklusseltsid 3) Kirjanduse ja kultuuri areng- ERM 4) 3 rahvarohket laulupidu 5) hoogne majanduse areng 6) “Postimees” 7) Eesti noorte minek ülikoolidesse VENESTAMISEST ISESEISVUSENI 1. Millal avati taas Tartu Ülikool? Milliseks kujunes ülikooli tase? Too näiteid. 1808
tegevuses oli ka negatiivset: nad olis vastu Eesti maa usule hävitasid vanu ohvrikohti, torupille, ehteid Ratsionalism · 18.saj siia jõudnus uus usuvool. Ratsionalistid püüdsid rahvast harida ja valgustada. Eriti paistis silma Torma kirikuõpetaja E. von Scwarzenberg, kes õpetas talupoegadele puuvilja kasvatust, võtles nakkushaiguset vastu, alustati kaitset rõugete vastu. · Põlvamaa kirikuõp. Hupel, kes levitas raamatuid, osales lugemis seltside moodustamisel, andis välja Eesti esimest ajalehte "Lühike õpetus". · 18,saj kultuuri keskus oli Riias. Tallinna vaimuelu keskus oli Akadeemiline Gümnaasium. Esimese teatri truppi asutas August Kotzebue. Rahva haridus · Põhjasõda andis tagasilöögi haridusele. Koolide arv vähenes. Haridust püüdsid edendada vaid vähesed kooliõp. 1765.a Liivimaa maapäevadel võeti vastu kooli korraldus kava ehk Browne kooli korraldus. 1739
Slaid 7 JOHANN GEORG EISEN(1717 -1779) 1. Huvitus põllumajandusest, rajas Tormasse puukooli ja aia ning kirjutas eestikeelse aiatööõpiku ,,Kärneri ramat", mis jäi trükis avaldamata, aga käsikiri on säilinud, nagu ka käsikiri ,,Wiljakandjattest aja pudest". 2. Osales 176668 Peterburi Vaba Majandusühingu ja Leipzigi Ökonoomiaseltsi kirjutiste võistlusel ning valiti saadetud kirjatööde põhjal seltside liikmeks (vastavalt 1772 ja 1775). 3. Eisenit peetakse kartulitärklise valmistamise menetluse leiutajaks; seda kasutati Põltsamaa veski juures tegutsenud J. H. Lilienfeldti tärklisevabrikus. 4. Tegutses Tormas ka arstina, pookis ümberkaudseid elanikke rõugete vastu ning õpetas lugema. Slaid 8 JOHANN GEORG EISEN(1717 -1779) 5. 1750 valmis tal pärisorjuse kohta uurimus (käsikiri Eesti Ajalooarhiivis),
eestvõtmisel eesti keeles. Eesti teatri loomise ajendid ja põhjused Rahvusliku teatri teket tuleks kindlasti vaadelda laiemas sotsiaalses kontekstis, sest siis märkame teatri loomise põhjuseid ning talle seotud ülesandeid. Traditsiooniliselt käsitletakse eesti teatrikultuuri teket rahvusliku liikumise ühe osana, seostades seda seltsiliikumise, laulupidude ja kõnekoosolekutega. Kohalike saksa seltside eeskujul hakati 1860-1870. aastail asutama ka eesti seltse. Esimesed olid Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas (mõlemad asutati aastal 1865). Vanemuise seltsi esimees Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) tahtis eestlastele seltskondlike kooskäimiste ja hariva meelelahutuse jaoks luua ühe eestimeelse seltsi. Alguses kuulus Vanemuisesse 25 liiget, peamiselt käsitöölised, töölised, ametnikud ja maainimesed, aegamisi lisandus ka haritlasi. Pärast 1869
Karin Kilumets 11b ELULOOD Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis 1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt koduõpetajana Hellenurmes, 1868-72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 1872-80 oli ta Otepää koguduse õpetaja ja 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, on töötanud ka Peterburis gümnaasiumiõpetajana. Andekale ja töökale noormehele pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle tütr...
parandamise oluliseks eelduseks oli ravolutsioonipäevil jõuliselt esile kerkinud emakeelse kooli nõue, mis sundus keskvalitsust väiksematele järeleandmistele: lubati kasutada kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Erakoolide asutamiseks kutsuti kõikjal Eestis ellu haridusseltsid, mis võtsid loodavata koolide ülalpidamiskulud enda kanda. Esimesene (sügis1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus, praegune Miina Härma Gümn. Jõudu said ka erinevate seltside loomine (Noor-Eesti, põllumeeste, karskus, spordi, teatrid, laulukoorid). 1909 Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. 20saj algul venemaad tabanud majanduskriis asendus sajandi teisel kümnendil hoogsa tõusuga. Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta Tallinn Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks ning rajada Soome lahe suudme sulgemiseks imperaator Peeter Suure merekindlus. Vaatamata tööstuse kiirele arengule jäi Eesti endiselt
Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 1912 1916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus KreekPeeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised musitseerimised, teineteise mõistmine ja abistamine. Läbikäimine Südaga kestis õpingukaaslase varajase surmani. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911
Suurt lastekarja peeti vaesuse ja rumaluse märgiks. Jõukamatel ja targematel oli hoopis vähem lapsi." Järgmise aasta maikuu kolmandal pühapäeval korraldas ta koos naiste karskusseltsi juhataja Helmi Põllu ja paljude sõsarseltside toetusel emadepäeva peaaegu 20 kohas. Sellest alates hakati koostama juhendeid päeva läbiviimiseks, näidiskõnesid ja pakkuma sobivat repertuaari esinemiseks. Emadepäev muutus tänu seltside ja koolide toetusele kiiresti populaarseks, seda toetasid ka kohalikud kirikud. Algatajad kontrollisid päeva tähistamist aga lausa ankeetküsitlusega. Emadepäeva ajaloost Alles 1936. aastal hakati propageerima emadele kingituste tegemist, sh metsalillede kinkimist, neile laulmist, spetsiaalsete karskusseltsi poolt kujundatud ja valmistatud emamärkide ostmist. Teatrites, raadios ja kinos hakati päeva tähistama vastava kavaga.
Just sel ajal kinnitasid eestlased endale koha Euroopa rahvaste seas, lid eeldused ja vimalused iseseisva riigi tekkeks. Tekkisid uued ajalehed ja ajakirjad. Kiirenes Eesti majanduslik areng. Tallinnas paiknesid Venemaa thtsamad laevatehased. Kiire edasiminek toimus ka pllumajanduses ja teistel elualadel. Arenes histute liikumine, aktiivselt tegutsesid pllumeeste seltsid, pllumajanduse ja kodunduse kursused. Moodi lks vabatahtlike pritsimeeste seltside asutamine. Jtkus ja laienes nituste ja vistluste organiseerimine. Prati suuremat thelepanu vikepllu pidamisele, viketstusele ja laevandusele. (http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html 04.03 18.52) Eestis eestlaste eneseteadvuse kasv (pärisorjus > taluperemehed ), tunnetamine rahvana linlaste (tööliste) osakaal suurem, hakkasid võitlema oma õiguste eest baltisakslased olid oma senise positsiooni kaotanud
osaliselt saksa surve alt. Teoorjuse kaotamine: §18 Ärkamisaeg Rahvuslikue liikumise eeldused: kirjakeel, rahvuslike ideede levik Rahvuslik liikumine: rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvuslik ärkamine: enesest teadlikuks saamine RAHVUSLIKU LIIKUMISE PERIOODID Kõrgaeg 1860-1870 aastad Venestusaeg 1880-1890 aastad Iseloomulikud · Seltside liikumine · Pessimism jooned · EKS(eesti kirjameeste · karskusliikumine selts) 1872-1893 · Aleksandikooli liikumine üritused I üldlaulupidu 1869 Laulupidude trad jätkus, õpilasselts juhid Hurt, Jakobson,Jansen Reiman F.R.Faehlmann ,,kalevipoja" looja, ÕES looja F.R.Kreutzwald ka ,,kalevipoja" looja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
