Keiser Nikolai I esitlus (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat
1890-1917 Keiser Nikolai I Gümnaasium
Tallinn 2014
1.Õppetöö
1890.aastal muudeti kooli nime Gymnasium des Kaisers Nikolai I ning sellega kaasnes mitmeid ümberkorraldusi . Kõige tähtsamaks kujunes üleminek saksakeelselt õppetöölt venekeelsele. See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides . Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim , Naber , Sirk , 1981)
Lisaks eelnevatele muudatustele algas õppeaasta sügisel ja jagunes kaheks poolaastaks. Ülemineku- ja küpsuseksamise dhakati korraldama üksnes kevadeti, õppeaasta lõpul. Teadmiste hindamise aluseks sai ülevenaaliselt kehtiv 5-palline süsteem, kus „5“ tähendas väga head, hinne „4“ head jne. Suvine koolivaheaeg pikenes kahele kuule . Tundide arv muutus, vene keele tunde toimus rohkem saksa keele tundide arvelt, kreeka keel muudeti fakultatiivseks aineks ning ladina keele õpetamist alustati alles 3.klassis. Õppetöö muutus elulähedasemaks kuid gümnaasium säilitas ikkagi klassikalise iseloomu. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981)
1912.aastal lisandus kohustuliku ainena sõjaline ettevalmistus, ning I maailmasõja ajal vähendati võõrkeele ja filosoofia eelkursuse tunde ning suurendati Venemaa ajaloole ja geograafiale pühendatud tundide arvu. Õppetööd iseloomustas formaalne ainekäsitlus ja tuupimine . Aastal 1907-1914 Nikolai I gümnaasiumis õppinud ja hiljem pedagoogina töötanud Ernst Nurm meenutab: „Ainult õpik, õpik!“ Tänu tuupimisele avaldas olukord negatiivset mõju õpilastele ning tänu sellele oli väljalangemine suur. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981)
Küpsuseksamid algasid aprilli lõpul ning kestsid juuni alguseni, pidulik lõpuaktus toimus juunis. Vana kombe kohaselt pidas lennu üks lõpetajatest seal ladinakeelse kõne. Pedagoogikanõukogu autasustas kuldaurahaga lõpetajaid, kelle kõik hinded küpsustunnistusel olid väga head. Hõbemedali said õpilased kui neil olid head hinded, kuid mitte vene keeles ega usuõpetuses, hinnete keskmine pidi olema vähemalt 4,5. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981)
2. Koolivorm
Keiser Nikola I Gümnaasiumis toimunud muudatustes oli oluline üleminek kehtiva vormiriietuse sisseseadmine. Gümnasistid pidid kandma koolis ja väljaspool kooli musta püstkraega vormikuube. Palitu oli vesihall valgete kaeluslappide ja hõbedaste nööpidega, püksid olid kuuega samast riidest. Vormikuuele käis peale must läikiv nahast rihm ning vormiülikonna juurde kuulus sinine vormimüts, mõlema peal oli keiser Nikolai I monogramm. Joonisel 1 on näha Keiser Nikolai I Gümnaasiumi õpilaste vormi. Gümnaasiumiõpilastel ei tohtinud olla pikki juukseid, vurrusid ega habet. Nad ei võinud kanda sõrmuseid, jalutuskeppi ega ratsapiitsa. Rangelt oli keelatud piiritusjookide tarvitamine ning suitsetamine , kuid sellest keelust astuti siiski üle. Mundrikandmise kohustus oli ka õpetajatel ja koolipersonalil. Ametikuub oli sinisest kalevist, mida kaunistasid kullakarva ameti- ja auastmetunnused ning samasugused nööbid. Pidulikel juhtudel kanti ordeneid. (Gymnasium Revaliense 1631-1981, 1981, Lukas, 1980, Verag von Franz Kluge, 1881)
Joonis 1. Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasiumi õpilased 1987.aastal (Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum )
Saksa keele õpetajad Berg ja Donner ning naissoost õpetaja Agnes Iversen olid ainukesed õpetajad, kes ei kandnud õpetajatele ettenähtud vormirõivaid, vaid kandsid erariideid. 1905.aastal lubati õpilastel väljaspool kooli kanda ka muud riietust, kuid see tühistati kaks aastat hiljem. 1914.aastal evakueeriti kool Venemaale. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981, Lukas, 1980)
3. Päevarežiim
Lisaks koolivormi kandmisele kehtestati väga karm päevarežiim. Õpilased pidid tõusma kell kuus ja magama heitma kell 10, siis jäi uneajaks 8 tundi. Kell 8.45 toimusid ülekoolilised hommikupalvused õigeusulistele vene keeles ning luteriusulistele saksa ja eesti keeles. Tuunid algasid kell 9, kestsid 45 minutit ning keset päeva oli pikem vaheaeg söömiseks. Tavaliselt olid õpilastel kaasas oma võileib, kuid 1909.aastal avati aula eesruumis einelaud, kus õpilased võisid 15-20 kopika eest saada kerget sooja einet. Viimase tunni lõpul pidid korrapidajad lugema issameie palve selles keeles, milles ta usuõpetust õppis. Pärast õppetööd koolis oli kolm tundi kojuminekuks ja puhkamiseks. Kella 7 ei tohtinud enam kodust lahkuda, kuni magamaminekuni pidi õppima. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981)
Vabal ajal oli õpilastel keelatud käia pidudel, maskeraadidel, klubides, kohvikutes ja trahterites ning võtta väljaspool kooli osa mistahes seltside või organisatsioonide tegevusest. Iga kord kui oli soov külastada teatrit või minna kontserdile tuli küsida kooli ülemuselt luba. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981)
4.Õpilased
1981, Gymnasium Revaliense 1631-1981, Rootsi
Gustav Adolfi Gümnaasium, Ajalugu, URL= http://www.gag.ee/index.php?categoryid=2
Kennik, A. & Laul, E. & Liim, A. & Naber, J. & Sirk, V. 1981. Tallinna 1.Keskkool 1631-1981, NSV Liidu vanima keskkooli minevik ja tänapäev, Tallinn: Valgus
Laul, E. & Tamm, J. & Liim. A & Parkala, M. & Sirk, V. & Tamm, J. & Venderström, H. Gustav Adolfi Gümnaasium 375, Greif
Verag von Franz Kluge, 1881, Gotthard von Hansen . Geschichtsblätter Des Revalschen Gouvernements-Gymnasiumis zu dessen 350 jährigem Jubiläum am 6. Juni 1881, Reval