juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Aeg: 23.oktoober 1956-10.novmeber 1956 Osalejad: Ungari, NSVL Põhjused: Meeleavaldus Poola toetuseks kasvas vastuhakuks NSVL mõju vastu. 1956.a. sügisel algasid kommunistliku reziimi vastased rahvarahutused. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. Tulemused: Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid massirepressioonid, 200000 inimest põgenes kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi järeleandmisi. TSEHHOSLOVAKKIA KRIIS Tsehhoslovakkia kriis ehk Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tsehhoslovakkias. Aeg: jaanuar 1968 august 1986
Kuna aga esimene edu tuli suuresti tänu Achilleusele, siis ei jaganud Achilleus Agamemnoni arvamust, nagu oleks kuningas ise tohutu edu saavutanud, kuna võitlesid ju ikkagi sõdalased. Achilleusele ei meeldinud Agamemnoni suhtumine oma sõdalstesse ja rahvasse, sest viimane ei huvitunud rahva heaolust ega nende saavutustest, vaid ihkas ainult võimu ja vara. Achilleus julges juhtida kuninga tähelepanu sellele, et edu ja võit talle tuleb läbi sõjameeste ja ka Achilleuse. Seepeale ütleski Agamemnon Achilleusele, et :`` Ajalugu mäletab vaid kuningaid, Sinu nimi kirjutatakse liivale.`` Ilmselt oli osaliselt ka Agamemnonil õigus seda väites. Tõepoolest, tihti ongi ka elus nii, et võitlused ja raskema töö teevad tavainimesed, sõdalased, töölised jne, kuid au ja kiituse saab kuningas või juht. Kahjuks tunnustatakse ka praegu lihtinimesi liiga vähe. Kuid, mis Achilleusesse puutub, siis tema nimi vaid liivale siiski
puhkas raskest päevatööst. Hommikul enne koitu oli Kalevipoeg juba jalgadel, lauakoorem õlgadel, sammud seatud kodu poole. Ta rändas mööda uusi radu, mööda maad ja raba, läbi metsa ja põõsastiku ikka Viru poole. Öövarjus raskest päevatööst puhates, silmitses mees tähti kuni uni võimust võttis. Hommikul end teele seades kostus Kalevipoja kõrvu haraka laul, kes soovitas tal koju kiirustada. Mees oli enese teadmata seitse pikka nädalat põõsa all maganud. Seepeale seadis Kalevipoeg kiirustades sammud kodu poole. Käinud pika tee maha, jõudnud mees Ilmajärveni. Kalevipoeg hakkas läbi järve kõndima, kuid juba kolmandal sammul pööras otsa ringi ja sammus kalda poole tagasi. Vesi ulatus mehel üle pea. Mees sammus ümber järve ikka Viru poole. Juba tüki maad kõndinud, märkas mees Manatarga vanamoori, kes pajupõõsa all istudes ussisõnu lausus. Kalevipoeg õppis ussisõnad pähe ning jätkas siis oma teed.
kujutis. Ta uskus, et mõni naaber oli üles pootud kassi tema äratamiseks tuppa visanud ning see oligi seinale oma jälje jätnud. Varsti peale seda leidis mees lähedasest kõrtsist endale uue välimuselt endisega sarnase kassi, vaid rinnal olid tal valged karvad, mis võtsid võlla kuju. Mees hakkas looma jälestama, kuid hoidis end tagasi ega teinud kassile kuidagi liiga. Ühel päeval keldrisse minnes ärritas kass teda taas ja seekord päästis loomakese kindlast surmast mehe abikaasa. Seepeale ärritus mees oma naise peale ning tappis ta halastamatult. Oma veretöö varjamiseks müüris ta naise keldri seina sisse. Mees arvas, et kass oli pärast kõike seda kodust ära jooksnud ja tundis ennast hästi, kuid kui politsei naist tema majja otsima tuli, siis leidsid korrakaitsjad laiba just seetõttu, et kräunuv kass selle asukoha reetis. Tuli välja, et mees oli naise koos kassiga sisse müürinud. Mees võeti kinni ja pandi vangi.
Kalevipoeg 16.lugu *Kalevipoeg mõlgutas mõtteid et sõita maailma otsa, kus pole veel keegi teine käinud. Sellepeale laskis ta valla laulu,kus kavatses selle teekonna ette võtta hobusega läbi metsade ja laante,kui poleks aga merd ees, siis võiks minna kotka seljas üle merede ning nõnda maailma lõppu puudutada. *Selle peale lendas mööda kaaren ja õpetas teda, et mingu ta Sinivee äärde, kus kasvab kõrkjas ja võhumõõk ning seal tuleb parema jala kannaga vastu kallast põrutada, siis pidavat salavärav lahti minema ja sealtkaudu maailma otsa saama. *Kalevipoeg arvas et see ei ole tema jaoks probleem,sest ta tunneb kõiki järvi ja meresi.Lauldes mõtiskles ta, et purjetab Soome poole kus saab tuttavatelt teed küsida. *Nüüd ütles ta Olevile et see võtaks hoovipealt maha isa istutatud ja ema kasvatatud pilvedeni kõrgunud tammepuu, et päike, tähed ja kuu saaks jälle paista. Puu tüvest pidi Olevipoeg MO purjetava laeva ehitama, ladvast sõjalaevad, ...
ärritus, pilkkontakti me ei saavutanud. Ta asus raevukalt lappama paberkataloogi, internetikataloogi ja siis veel suurt märkmikku. Ütlesin teenindajale rahulikut, et kõik õpikud vormistas ta sügisel minu lugejakaardile. See ärritas raamatukoguhoidjat veelgi rohkem. Ta viskas minu lugejakaardi mulle ette ja käratas: ,,Mhh! Vaata ja kontrolli!" Säilitasin rahu ja naeratasin. Vastasin: ,,Tänan! Sügisel õpikuid laenutades Te ütlesite, et kirjutate kõik raamatud minu lugejakaardile!" Seepeale pobises raamatukoguhoidja pahuralt: ,,Üks klass jagatakse pooleks, siis veel pooleks ja siis veel pooleks! Mina pean siin järge pidama!" Mina vastasin rahulikult: ,,Mina sain sügisel neli komplekti õpikuid ja nüüd ma need tagastan." Raamatukoguhoidja sahmis pahuralt edasi. Lappas kataloogi ja vaatas arvutit. Küsisin: ,,Kas ma võin lahkuda?" Vastuseks oli ebamäärane mõmin ja näol ebasõbralik grimass. Tänasin ja lahkusin raamatukogust.
Mina, Tonya Film, mida vaatasin kannab pealkirja ,,Mina, Tonya". Tonya Harding on sündinud 1970. aastal ning on pärit Ameerikast. Lapsena kasvatas teda ema, tänu kellele oli Tonyal võimalus uisutamisega alustada. Kui Tonya oli 3-aastane tekkis tal tõsine huvi uisutamise vastu. Esimesel päeval, kui ema ta trenni viis, ütles treener, et ei treeni tegelikult nii noori. Seepeale palus ema tüdrukul teha mõned proovi ringid, mispeal muutis treener kohe meelt. Samal aastal võitis ta oma esimese medali. Tonya suhted emaga olid väga halvad. Pidevad karjumised ja löömised käisid igapäevaelu juurde. Ema sõnul aitas negatiivne tagasiside Tonyal võistlustel paremini õnnestuda, mis kummalisel moel vastas tõele. Ema hõõrus pidevalt Tonyale nina alla, et maksab tema treeningud kinni ja ta ei tohi ebaõnnestuda. Minu arvates suhtus ema
Miks tekkis: 1923 tungisid Prantsuse ja Belgia väed Saksamaale kuulunud Ruhri tööstuspiirkonda kuna Saksamaa ei suutnud prantsusmaale reparatsioone maksta. Tagajärjed: Kardeti, et uus sõda algab. Saksamaale anti laenu, et maksta Prantsusmaale reparatsioonid ja pikendati tasumise aega. Hiljem aga ei pidanud Saksamaa üldse maksma. Erinevad tülid Vilniuse kriis: Poola okupeeris ja liitis endaga Vilniuse linna ja selle ümber oleva maakonna ja leedu seepeale hõivas Klaipeda piirkonna Eesti olukord selles: Üritas arendada suhteid nii Leedu kui Poolaga, aga Leedu arvas, et Eesti sõbralik suhtumine Poola suhtes on samm Leeduvastu ja vastupidi. I maailmasõja majanduslikud tagajärjed Rahuaja majandus Suuremate riikide majanduslikud erinevused: Majanduselu normaliseerus USA-s kiiremini, sest ta kuulus võitjate leeri ning kahjud ei olnud nii suured, Saksamaa pidi maksa sõjakahjusi
Käitumise poolest on osad tegelased sarnased oma rahulikkuse poolest, samas kui mõned on ägeda iseloomuga. Tegelaste puhul võis märgata emotsionaalsust kui oli teemaks üle lahe minemine. Kõik Taavi kaasvõitlejad tahtsid minna üle lahe, kuigi kõigile ei olnud see võimalik kuna ühele paadile ei saanud nii palju inimesi minna kui taheti. Emotsioone võis märgata ka siis kui oli kokkupuuteid venelastega. Paljud inimesed kartsid venelasi ja seepeale muutusid ärevaks, kartes et nad võivad midagi halba teha või siis halvimal juhul maha lasta. Tegelasele antud hinnangud Arved Viirlaiu arvates on tema jaoks eesti rahva hulgas kaks tüüpi, kes on andnud talle jõudu, usku ja kindlustunnet. Esimene neist on vana, elutark ja rahulik talutaat, teine tormlev ja innukas nooruk. Üks on meie rahva põhialus ja teine meie tulevik. Minu seisukohalt on tegutsesid tegelased õieti, et oma kodumaad päästa
samamoodi jäävad paar inimest asjast kõrvale, kuna neile ei meeldi midagi juhi juures. Pärast sellist lahknemist tekivad alles tõelised probleemid, mida on raske nii osapooltel kui ka kõrvalistel isikutel lahendada. Minu uurimistöö on just suuresti ajendatud sellest, kuidas tänapäeva noorsooromaanides on lahendatud rasked probleemid. Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat huvitav ja hariv. Samas on see teema meedias ja koolides peaaegu kogu aeg aktuaalne. Seepeale tekkis soov teada saada, milliseid kooliprobleeme leidub Eesti noorsooroomanides. Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti
"Ma keelan sul haigutada!" "Ma ei saa sinna midagi parata," sõnas väike prints segaduses. "Tulen pikalt reisilt ja ma pole maganud..." "Sel juhul," ütles kuningas, "käsin sul haigutada. Ma pole juba aastaid kedagi haigutamas näinud. Haigutused on minu jaoks väga huvitavad asjad. Noh! Haiguta veel kord! See on käsk." "See ajab mulle hirmu peale... Ma ei saa enam ..." pomises väike prints üleni punastades. "Hm! Hm!" kostis seepeale kuningas. "Siis ma käsin sul vahel haigutada ja vahel ..." Ta pobises veel natukene ja paistis pahane olevat. Kuningas pidas kõige tähtsamaks seda, et tema autoriteeti austataks. Ta ei kannatanud sõnakuulmatust. Ta oli piiramatu ainuvalitseja. Aga kuna ta oli väga hea, siis andis ta ainult mõistlikke käske. "Kui ma käsiksin üht kindralit," lausus ta ladusasti, "et ta ennast merelinnuks moondaks, ja kui see kindral minu sõna ei kuulaks, siis poleks see mitte kindrali süü
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta...
Selle uurimismeetodiga on avastatud erinevaid pulsareid, kvasareid ja raadiogalaktikaid. Neutriinodetektorid saavad teavet Päikese ja plahvatanud tähtede kohta. Neutriinodeks nimetatakse väikeseid osakesi, mis tulevad tähtedelt. Enamik neutriionsid läheb otse läbi Maa, kuid sügaval maa sees asuvad detektorid võivad neist mõna ka kinni püüda ja selle kaudu teavet koguda. Teavet saavad nad siis, kui neutriinod sisenevad maa all olevasse anumasse, ning seepeale võtavad tundlikud valgusdetektorid vastu sähvatuse, mis tekib osakese sisenemisel anumasse. Neutriinodetektor koosneb suurest veeanumast, milles tekib valgussähvatus, kui neutriino seda läbib. 4 Pildid: Hubble Teleskoop Gammakiirte teleskoop 5 Röntgenkiirte teleskoop Ultraviolettkiirte teleskoop Radarteleskoop(üleval) ja raadioteleskoop(all)
Kaheksas novell Fresco vennatütar oli väga pirtsakas ja vinguv neiu, kellele ei sobinud mitte miski ega keegi. Kord ütles ta, et ta ei taha ebameeldivaid inimesi näha ning Fresco soovitas tal siis mitte peeglisse vaadata. Üheksas novell Hea jutumees Guido Cavalcanti oli kutsutud Betto seltskonda, kuid mees keeldus. Selle peale narrisid Betto ja tema kaaslased teda ning Guido otsustas neile tabavalt ent samas teravalt öelda. Seepeale ei tülitanud Betto ja tema kaaslased Guidot rohkem. Kümnes novell Haruldaselt hea kõnemees vend Cipolla andis talurahvale lubaduse näitada neile sulge, mis kuulub ingel Gabrielile. Kui saabus aeg näidata sulge, oli selle asemel hoopis süsi. Kuid osav kõnemees, nagu ta oli, suutis ka sellest häbiväärsest olukorrast välja tulla. 2. Moraal kui novelli viimane osa. Kuidas B seda kasutab, mida selles väljendab? Mingit moraali ei olegi
- Andres lasi kõrtsis olevatelt inimestelt raha kokku laenata, et näha Pearu nördimust 6. ,,.................... mehed need Vargamäe mehed" naeris kõrtsmik ja sülitas läbi hammaste. - Litsid 7. Kord kartulipõllul juhtus Maril, Indrekul ja Andresel valus vahejuhtum, mis Indrekule kogu eluks hinge jäi. Kirjelda lühidalt seda lugu. - Andres oli ärritatud, et Indrek jälle oma asjadega tegeles, mispeale ta võttis Indreku mütsi ning viskas selle kaugele kartulipõllule. Indrek sai seepeale vihaseks ning tahtis Andrest kiviga visata, aga raske kivi tabas hoopis ema. 8. Sama 9. Millest kõneles Lullu lorilaul? - Kuulujuttudest Mari, Andrese ning Jussi kohta (et Mari sooviski Jussi surma, et saada Andrese naiseks ning seega ka perenaiseks) 10. Kord soosillal tungis üks Vargamäe mees teisele noaga kallale. Kes kellele ja miks? - Juss tungis kallale kõrtsist tulnud Andresele, kuna see pärast Krõõda surma ei lasknud enam Marit
Neljapäev, 4. juuni Tere põlenud päevik! Kahjuks on mul selline sõber nagu Oke. Kahjuks tegi ta katse sinuga, päevik! Eriti kahju on, et ta põletas teaduslikel eesmärkidel ära kõik tühjad lehed peale käesoleva. Oke tahtis ühte asja selgitada. ``Ma tahan kindlaks teha kas sinu päeviku paber põleb sama kiiresti, kui minu oma. ´´ ``Kas sa pead ka päevikut? ´´ küsisin ma imestunult. ``Jaa, sinna kirjutan ma üles kõik oma valemid ja teatud salastatud joonised. ´´ Seepeale ütles ta shshshsh! `` Räägime parem kiirpõlemisest, ´´ ütles Oke ja osutas minu põlenud päevikule. `` See võttis 10 sekundit, ´´ jätkas ta ja kirjutas aja oma põlenud päevikusse. Tegelastest Ma kirjeldan nagu kirjeldas Bert: Torleif Andersson igav flöödimängija. Täiesti mittevajalik isik. Ta on koolis nii tubli ja oskab üldse kõike. Naeruväärne. Louise Beyer üsna ilus ja tore. Ei oska öelda, kas ma talle meeldin.
on kindel seisukoht selle osas, et maailm on tegelikult täis inimkurjust ja et me peame leppima oma saatusega. Zadigil oli väga mitmekülgne ja seiklusrohke elu. Kord otsustas ta hakata uurima loodust ning kolis Eufrati kaldale maamajja elama. Samal ajal panid kodudest jooksu kuninga hobune ning kuninganna koer ning Zadigi käest mindi küsima, ega tema neid näinud pole. Zadig, kes oli metsas uurinud selle sama koera ning hobuse jälgi, seletas, millised nad välja nägid. Inimesed arvasid seepeale kohe, et Zadig valetab ja et tegelikult ta on loomad hoopis varastanud. Tänapäeval on paljudes olukordades ka nii, et kõiges heas nähakse halba ning ollakse liiga umbusklikud. Igaühel meist on kindlasti võimalik oma saatust muuta. Moliere'i teoses ,,Tartuffe" ütleb üks tegelane Cleante majaperemehele, et te silm ei eralda üksteisest head ja paha ja ehtsaiks müntideks te peate valeraha. Majaperemees, Orgon, pidas Tartuffe'i väga heaks ja ausaks meheks ja koguni oma eeskujuks
Ristiusk ja kirik Usutõe peamised allikad olid piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Keskaja ettekujutus: jumala inglitest üks oli Lucifer, kes oli ülbe ja Jumala vastu mässu tõstnud. Seetõttu heideti ta taevast alla, temast sai allilma e põrgu peremees, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas juba esimesi inimesi. Võttis paradiisiaias mao kuju ja ahvatles Eevat noppima õuna, mis oli keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine,
hallika toonilise puu tüvega puu juures käid?’’. Libahunt vastas: ’’ see on üks teine libahunt mille nõidus ära kuri nõid’’. ’’Kas sa tead kus see nõid elab?’’. Libahunt vastas ’’ jah ’’. ning käskis tüdrukul selga ronida. Nad kõndisid mööda metsa ning tüdruk oli ära eksinud juba ja ei teadnud kus kodu tee on. Lõpuks oli kaugelt nõia maja näha ning libahunt keeldus edasi minna. Libahunt ütles, et edasi minnes on igalpool lõksud. Seepeale ütles libahundile: ’’ äkki puude peal pole lõkse, kas sa ronida oskad?’’. Libahunt käskis kõvasti kinni hoida ning tegi vägeva hüppe. Libahunt hüpples ühelt puult teisele ja jõudsin nõia maja juurde ning vaatasid aknast sisse. Nõid magas sügavalt. Libahut ütles tüdrukule: ’’mine majja sisse ja too sealt võlukepp ja võluraamat, ma olen liiga suur, et sisse minna’’. Tüdruk läks vaikselt sisse ning nägi võlukeppi ja võluraamatut suure kapi otsas kõrgel riiulil
sajandil, kuningate Henry II ja Richard I Lõvisüdame valitsemise ajal ( 1154-1189; 1189-1199). Robin Hood, kuulus vibumees, elab Sherwoodi metsas Nottinghami linna lähedal. Selle eest, et ta röövis rikastelt raha, teda kuulutati lindpriiks ning Nottinghami šerif püüdis teda igati vahi alla võtta. Robin Hood oli julge mees ning korraldas igasuguseid vigureid. Kui Robin veab šerifi mitu korda ninapidi, saab šerif kurjaks ning teatab kuningale Robin Hoodist. Seepeale saadab kuningas oma parimad mehed Robin Hoodi kinni võtma. Lahingus saab Robin Hood haavata ning läheb oma nõbu juurde, kes teda reedab. Seal lasi Robin Hood oma viimase noole ning palub oma sõpradel matta ta sinna kuhu see nool maandus. ( 1 ) Ridley Scotti filmis “Robin Hood” (2010) on Robin Richard Lõvisüdame sõjaväes vibumees. Tegevus toimub 1199 aastal. Filmi alguses Richardi armee ründab prantsuse kindlust. Kuningas saab haavata ning sureb. Robin
Referaat Galileo Galilei Sisukord: Sisukord.................................................................1 Sissejuhatus...........................................................2 ......................................................... Materjal.................................................................... Galileo Galilei pildid................................................ 1 sissejuhatus Galileo Galilei sündis aastal 1564 Itaalias Pisas, linnas, mis on kuulus oma viltuse torni poolest. Ta pidas loenguis Padova ülikoolis ning hiljem elas ja töötas Firenzes. Galilei ei leiutanud teleskoopi, kuid parandas tublisti selle suurendusvõimet. Mõned ajaloolased on oletanud, et Rooma inkvisitsioon piinas Galileid. Galilei kohta langetatud ots...
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta...
Samas tekkisid Hurda probleemid ka sakslastest ametikaaslastega, Hurt läks selle peale Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks, 1880.Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakob. süüdistas Jannsenit vana-meelsuses, esitatud süüdistused müüdavuses ja muud pinged aitasid kaasa Jannseni halvatusele 1880 aasta lõpus.Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri.Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presi- dendiks valiti Köler.Eesti ühiskond venestusajal-Laulu- ja mänguseltside kavva ilmusid sisutud näidendid ja kerged komöödiad.Eesti kirjameeste seltsi tegevus jäi soiku ja hiljem lõpetatti
Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahekümnendate aastate keskel kritiseerima Eesti põhiseadust, väites, nagu oleks Riigikogu haaranud enda kätte liisalt suure võimu. Väljapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Majandusraskuste käes kannatav rahvas nägi presidendis üleloomuliku jõuga riigiisa. Põhiseaduse küsimuses hakkasid asjad liikuma pärast seda, kui vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutumist toetama. Seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu. Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega. Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.. Parandati ja täiendati kord juba läbikukkunud põhiseaduse eelnõu ning pandi see teist korda rahvahääletusele. Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas
abielu, ta oli varem abielus Tiinaga. Neil ei olnud lapsi. Kaido oli juba paar nädalat Mariga abielus olnud, kui ta sai teada, et Mari pole päris see kes Kaido arvas, et ta on. kaido arvas, et mari on lihtne eesti naine, kes elab lihtsat elu, kuid see polnud nii. Selgus, et Mari oli umbes viis või kuus korda rikkam kui Kaido ja ta kaks parimat sõpra kokku. Kaido ei olnud küll kuri selle peale, kuid ta oli uudishimult, et miks Mari seda saladuses oli hoidnud. Mari vastas seepeale, et ta tahtis kindel olla, et ta abiellub temaga armastusest mitte raha pärast. Kaidol tuli sünnipäev. Sõbrad viisid ta linna kallimasse baari ja tegid välja kallimad joogid, ning kinkisid kahepeale talle kalli kõrgklassi veini. Mari teadis, et Kaido suurim unistus on omada enda firmat, seega kinkis ta talle firma. Firma oli peaaegu valis, oli vaja valida nimi ja valdkond mida firma tootama või tegema hakkab. Kaido teadis, et ta ei saa üksi firmaga hakkama ja kuna Toomsel oli
Jüri tahab omale sauna elukohaks, siis soovitab Juhan tal Jaaguga rinnad kokku panna ja siis küll Jaak annab talle selle sauna. Jüri paneb omale mütsi sisse natuke kaltsu pehmenduseks juhuks, kui Jaak peaks teda pähe lööma siis ei saa ta päris surma. Ja nii Jaak tegigi. Ta lõi Jürit vastu pead. Jüri kukkus teadvusetult pikali ja kõik mõtlesid, et Jüri on surnud. Kuid tuli välja, et Jüri on täiesti terve. Jaak andis talle selle sauna, mida ta tahtis ja seepeale hakkavad vaidlema Jaak ja Juhan. Jaak kutsub Juhani temaga rinnad kokku panema. Kui Juhan jääb peale, siis saab ta talu ja Mareti endale, kuid kui jääb Jaak peale, siis Juhan töötab Mikumärdil sulasena ilma palgata. Samal ajal kui Juhan ja Jaak kaklevad astub ka Enn väravast sisse. Ta tuli kodutallu tagasi. Juhan võidab Jaaku. Maret on isa peale vihane, et tema peale kihla on nõnda peetud. Ja talle ei meeldi see mõte, et Juhan tema kosib nüüd
relvastatud võitlussalga Punakaardiga haarasid võimu veretult nii Tallinnas kui mujal (23. okt). Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: · natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad · maa kuulutati riigi omandiks, mõisad võeti üle, kuid talupoegadele maad ei jagatud, taheti luua suurmajandid. See oli enamlaste suur viga, sest talupojad seepeale lakkasid neid toetamast NB! Nõukogude võimu kogu Eestis korralikult sisse seada ei õnnestunudki. Sisuliselt jäi kaksikvõim püsima ka peale oktoobripööret! Nõukogude võimu nõrkust ära kasutades astus Maapäev 15. novembril (uue kalendri järgi 28. novembril) 1917 tähtsa sammu tuli Toompeale kokku erakorraliseks istungiks ja võttis seal vastu deklaratsiooni, milles kuulutas, et Maapäev e Maanõukogu on Eestis ainus kõrgema võimu kandja!
Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama, aga usulisi pingeid see ei lahendanud ja juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud uus sõda usuliste rahutuste tõttu SaksaRooma keisrile kuuluvas Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku. Kuna keiser oli katoliiklane, luges ta toimunut usurahu rikkumiseks. Siis hakati keisri valdustes luteri kirikuid sulgema ning seepeale moodustasid protestandid 1608. aastal liidu ehk uniooni, millele katoliiklased vastasid 1609. aastal oma ühenduse liiga loomisega. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23.mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Uus keiser, fanaatiline katoliiklane Ferdinand ll otsustas bööme karmilt karistada.
Mõlemad konfl ikti osapooled on ühtmoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konfl ikt on põhjustanud piirkonnas näljahäda. Septembris 2004 arvati nälja ja haiguste tõttu surnud olevat 74 000 inimest. Ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma. DĀRFŪRI KONFLIKT Konfl ikt sai alguse 2003. aasta alguses, kui neegritest mässulised (liikumine "õiglus ja võrdsus" - JEM) ründasid valitsusvägede positsioone. Valitsus asus seepeale toetama araablastest Janjaweedi hõimu. Mõlemaid osapooli on süüdistatud inimõiguste rikkumistes. 2004. aasta augustis saadeti piirkonda esimesed rahuvalvajad – 150 Rwanda sõdurit. Neile peaks lisanduma veel kuni paar tuhat rahuvalvajat. Nigeeria vahendusel on mässulised ja valitsus rahuläbirääkimisi pidanud, kuid vägivald piirkonnas jätkub. 14.august 2006 organisatsiooni „Human Rights Watch“
ütleb Romeo: armetu poelogu. 3. ESIMENE VAATUS Tutvume Romeo ja Juliaga. Meile näidatakse Juliat koduses miljöös ning saame teada, et neiu saab alles 14. Olulisim on siin siis pidu Capulettide majas, kus Rome ja Julia kohtuvad ning armuvad. TEINE VAATUS Romeo ja Julia paljastavad end teineteisele, avaldavad armastust. Teise vaatuse lõpus laulatab Lorenzo Romeo ja Julia. KOLMAS VAATUS Romeo ja Tybalti asjade klaarimine, mille käigus tapab Tybalt Romeo sõbra Mercutio ning seepeale tapab Romeo Tybalti. Romeo läheb Juliaga hüvasti jätma enne pagendusse minekut. Juliat sunnitakse Parisega abielluma. NELJAS VAATUS Vend Lorenzo mõtleb välja plaani, et Julia nõustugu Parisega abielluma, kuid enne seda võtab rohtu, mis viib ta 42 tunniks varjusurma. Neljas vaatus lõppebki sellega, et leitakse varjusurmas olev Julia, keda peetakse surnuks. VIIES VAATUS Mantuas olev Romeo saab teate Julia surmast. Kahjuks ei jõua temani asjaolusid selgitav kiri
tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. Keskaeg: kiriku osa-hoolitses vaeste eest, mõistis kohut, korraldas kooliharidust, oli vaene näidendite sisu (piiblilood, pühakute elu),Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta, rahvuseeposed-kalevipoeg, prantsuse rahvuseepos „Rolandi laul”. Renessanss: sonett,13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist.
lubanud Maie ainult siis talle naiseks anda, kui Peeter ise Aluste koha jälle tagasi saab. Maie oli oma vennale Jüssile õpetanud, et valetamine on nagu varastamine ja seda ei tohi teha. Jüss sai aga nüüd aru, et Maie valetab, kui ütleb, et Ennu avasüli vastu võtab. Nii ta läks siis Maie peale karjuma ja ütelnud, et ta Kure Aadule uued pastlad lubanud, kui Maie peaks Ennule minema. Poiss arvas, et nüüd ta neist ilma ongi. Maie viis poisi seepeale teise tuppa ja rääkis asjad sirgeks. Sellepeale tahtis poiss kangesti õde aidata, sest ta juba ennist ütles, et tema teeb kõik, et Maie saaks Märdiga paari minna. Jüss kutsus kirjutaja ja vallavalitsuse kasak ,Aadu, kes lugesid ette järgmise teksti : ,, Nekrutikomisjoni nõudmise peale käsib Arusaare vallavalitsus igaühte, kes talupoega Erastu Ennu näeb, keda vannutatud tunnistajate sõna järele nähtud iseennast vigaseks
(s10) Mässuliste saavutatud edu Baskimaal pani nad mõtlema Madriidisuunalisele pealetungile. Vabariiklased nägid plaani läbi ja otsustasid rünnata Terueli linna Ida-Hispaanias. Mässuliste jaoks oli see tõeline üllatus ja linn langes kiiresti 1938 aasta esimestel päevadel lojalistide kätte. Lahinguid raskendas ka üks Hispaania kõigi aegade külmim talv. Mõlemal poolel külmus palju sõdureid surnuks. Franco saatis rindele lisajõude ja vabariiklasi ähvardas ümberpiiramine. Seepeale tekkisid nende leeris poliitilised arusaamatused ja nad asusid taganema. Olukorra muutis raskeks pidev pommitamine nii maalt kui õhust, tunda andis ka natsionalistide varustuslik ja arvuline ülekaal. (s11) Suvel ja sügisel 1938 olid lojalistid juba enamvähem kindlad oma lüüasaamises. Vaatamata sellele võeti ette pealetung Ida-Hispaanias Ebro jõe juures. Selle sammuga lootsid näidata head võitlusvõimet ja et ülejäänud demokraatlik maailm tuleb neile appi.
salajas hoidmine oli iseenesestmõistetav. Wilde sellest tavast aga kinni ei pidanud. Talle meeldis provotseerida. Ja ta ei suutnud uskuda, et Londoni kõrgkiht, kes teda vaimukate näidendite pärast jumaldas, loobuks teda soosimast. Aga nii see läks. Kui Douglase isa Wilde´i avalikult homoseksuaaliks nimetas, andis kirjanik armastatu survel sisse kaebuse auhaavamise pärast. Wilde kaotas protsessi, kuna nõndanimetatud solvaja suutis oma süüdistust tõestada. Seepeale kaevati omakorda Wilde kohtusse ja mõisteti süüdi kõlvatuses. Tema seltskondlik positsioon oli seega hävitatud. Wilde ütles kord, et ta tunneb end ära romaani kõigis kolmes peategelases. Tegelikkuses oli ta nagu Basil loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani-sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Aga see jäigi ainult sooviks. Wilde polnud mingi iludus. Aga ilu
Et "rahvavõim" oli kukutatud ja mitmed selle ideoloogid põlu alla sattunud, tekkis Pariisi lihtrahva seas, keda enam ei eelistatud, tõsine rahulolematus ning toimus ka kaks katset termidoorlasi kukutada. Esimene neist toimus 1795. aasta 1. aprillil (12. zerminaalil), kui rahvahulk saabus Konvendi hoone ette demonstratsioonile. Selle rahutuse surus maha kindral Jean-Charles Pichegru. Teine toimus 20. mail (1. preriaalil), kui Pariisis levis kuuldus, et linnas pole leiba. Seepeale algas stiihiline rahvamäss, nõuti leiba ja 1793. aasta konstitutsiooni. Lõpuks õnnestus Konvendil rahvas lubaduste andmisega maha rahustada, kuid peale mässuliste laialiminekut hakati rahutuste juhte arreteerima ja osad neist ka hukati. Pööre riigivalitsemises tekitas põhjendamatuid ootusi emigrantides ja teistes rojalistides, kes arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega,
Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Noormees armub aga näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. Nüüd, kui ta on õppinud tundma tõelist armastust, näib teatrilaval mängitav talle tühja ja tähtsusetuna. Ta kaotab oma ande. Seepeale jätab Dorian neiu maha. Sibyl võtab endalt elu. Dorian saab sellest teada Henrylt, ta on vapustatud ja soovib oma julmusele karistust, aga noormehe mentor sõnab vaid: "Head kavatsused on lihtsalt tsekid, millega inimesed püüavad võtta raha pangast, kus neil mingit arvet ei ole." Kui Dorian järgmine kord oma portreed vaatab, avastab ta, et paheline julmus oli inetanud ta suu peeneid jooni ja teinud ta pilgu kalgiks. Tema anumist oli kuulda võetud.
E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Teos saab alguse, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Seni pole tal õnnestunud leida endale partnerit, kellega elupäevad veeta. Kuigi mõisa ehitus pole juba aastaid edenenud, on mõisa sissetulek piisavalt suur, et jääda naistele silma. Ühel päeval kohtab Kremer temale töötava talumehe Tõnu Prillupi juures noort naist. See on Tõnu abikaasa Mari, kes abiellus temaga pärast Tõnu endise naise Mari õe surma, et hoolitseda õe laste eest. Kremerile hakkab Mari meeldima. Kuigi ta peab esialgu teise mehe naise himustamist valeks, otsustab ta siiski püüda Marit ära võtta. Ta teeb Tõnule pakkumise - naise eest saab Tõnu Jaanile kuuluva piimatalu, mis on märgatavalt kobedam Prillupi enda talust ning mille teenimisvõimalused on märksa suuremad. Tõnu hakkab Marit nõusse meelitama, mis on aga väga vaevarikas. Pärast pikka t...
Christopher Robin arvab, et on targem kui Puhh. Christopher Robin teab, kuidas Kängu ja Ruu metsa said ("tavalisel viisil"). Puhh ei mõista seda, kuid varjab seda hoolikalt - läheb Notsu juurde, et kuulda, mida too sellest arvab. 2. Jänes arvab, et on kõigist targem. Just Jänese käpa all valmib plaan väikese Ruu kinnivõtmiseks. Eelkõige arvab ta, et on targem kui Puhh. Puhh arvab, et "Ahaa!" ütlemiseks ei pea ülepea väikest Ruud varastama. Jänes süüdistab Puhhi seepeale nõrgamõistuslikkuses ("sul pole mõistuseraasugi") ja Puhh nõustub sellega. 3. Notsu arvab, et Christopher Robin on temast targem. Kängust kui metsikust loomast rääkis Notsu just Robiniga. 4. Puhh arvab, et pole just väga tark. Puhhi loodud luuletus kannab nime "Väga väikese aruga karu tehtud luuletus". Sedasi joonistub välja metsarahva hierarhia, kus kõige targemateks on Christopher Robin ja Jänes ning konkurentsitult on kõige allaheitlikum nimitegelane.
Alexander von Middendorffi perekonda. Kontakt kuulsa õpetlasega avardas Jakob Hurt maailmanägemust ja teaduslikku mõtteviisi. 1867 asus kirikuõpetaja kohta taotlev Jakob pidama oma prooviaastat Otepääl Moritz Kautzmanni juures. Tema katse kandideerida Äksi kirikuõpetaja kohale lõppes aga terava konfliktiga baltisaksa kirikuringkondadega, kes ei soovinud lasta rahvuslikult meelestatud Jakob kirikuõpetajaks. Solvunud Jakob otsustas seepeale kirikuõpetaja ametist loobuda. Lootused keeleteadlasena Peterburis või Helsingis ametisse asuda osutusid aga petlikuks. Jakob sooritas kooliõpetaja eksamid ja töötas seejärel algul gümnaasiumiõpetajana Kuressaares, alates 1868. aastast aga Tartus. 1867 tegi Jakob Hurt katse välja anda ajalehte "Eesti Koit", 1870 ajalehte "Mesilane", ei saanud aga võimudelt selleks luba. Laiemale avalikkusele sai ta tuttavaks kõnega I üldlaulupeol
Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusse, et otsustada sõja saatus. Kahevõtluse võidab kreeklane Menelaos ja troojalased peavad Helena tagastama kreeklastele. IV laul.
Tema isa, õukonnakirurg, oli siis juba 63-aastane ja suri 12 aasta pärast. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Noor Weissenfelsi hertsog, kuulnud tema improvisatsioone, soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina. 1703.aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast
Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb, temast arvab: ,,Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult ... Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on... Küllap ma olen tema arvates rumal". 3. Vastuseks valmistumine Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on suunatud vastuseks valmistumisele: mõttes harjutatakse oma mõtte sõnastust ja kujutletakse, kuidas teine reageerib: ,,Mina ütlen seda, seepeale ütleb tema toda ja siis vastan ma nii... Kui ta noogutab, siis ...". 4. Sõelumine Sõeludes kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui kuuldakse olulisi märksõnu, kui muutub partneri emotsionaalne seisund või tuntakse ennast ohustatuna. Kui selliseid signaale pole, lastakse oma mõtetel uitama minna. 5. Siltide kleepimine Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristida oma vestluskaaslane mõttes võhikuks,
oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5) Me ei pea iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi 6) Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. Argumendid: 1a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 1b) Kuna meeled meid mõnikord petavad, siis tahtsin ma oletada, et pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 1c) Kuid kohe seepeale panin tähele, et sel ajal, kui ma nii tahtsin mõtelda, et kõik on väär, oli paratamatult tarvilik, et mina, kes seda mõtlesin, ka midagi oleksin. 2a) Kuna meeled meid mõnikord petavad, siis tahtsin ma oletada, et pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2b) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 3a) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse. 3b) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu.
Soome poliitikud suutsid kontrolli all hoida vastupanuliikumise aktsioone ning rüüstamisi- põletamisi, mida Baltikumi riigimehed aga mitte. 1905.aasta juunis pidas Riias oma teist kongressi Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, kutsudes rahvast üles avalikule väljaastumisele, mille tulemusena rüüstati Eestis 160, Lätis koguni üle 300 mõisa. Tagajärjed ei piirdunud vaid ajalooliselt väärtustlike mõisade hävinemisega, tsaarivõimud kuulutasid seepeale välja sõjaseisukorra ning saatsid karistussalgad rüüstajaid karistama. Lätis hukati seetõttu ligi 2600, Eestis 300 inimest. On kahetsusväärne, et lätlased ja eestlased ei käitunud soomlaste kombel tasakaalukalt. Meie esivanematel olnuks põhjanaabritelt paljustki eeskuju võtta. Nii Soome kui ka Baltimaade palvetele lõdvendada piirguid jäi Vene keskvõim kurdiks. Soomes põhjustas rahulolematus piirangutest relvastatud vastupanuliikumise tekkimist, mis polnud
Paldiski ümbruses. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimusel mitmesugust relvastust. Salajases lisaprotokollis täpsustati baasidesse toodavate vägede suurus (25000 meest) ning anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tallinna sadamat. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Läti allkirjastas selle 5 okt ja Leedu 10 okt. Soomes aga põrkusid Moskva nõudmised parlamendi resoluutsele vastuseisule. Seepeale alustas Venemaa 30 nov 1939 sisstungi Soome, vallandades Talvesõja. Nõukogude Liit heideti Rahvasteliidust välja. BAASIDE AEG Okt algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. Nõuti veel merebaas loomist Rohukülla ning maaüksuste paigutamist ja lennuväljade ehitamist Eesti mandriossa. Kompromissina sai
Need kaks asja võiks ju samahästi keelustada, kuna on nad ju samuti omamoodi sõltuvusttekitavad. Ja samuti on nad ka tervistkahjustavad. Nii on juba alati olnud, et ilma alkoholita pole ka õiget pidu. Kuna noortele on eelkõige keelatud vili eriti magus, haaratakse aga esimesest võimalusest kinni ja... Jah... tagajärgedeks üldjoontes oleks tuju muutus ja keha allumatus. Kuid miks siiski keelatakse alaealistel alkoholi osta/tarbida? Öeldakse, et nad ei vastuta oma tegude eest. Kuid seepeale esitaksin vastuküsimuse: kas täiskasvanud vastutavad oma tegude eest? Ilmselt mitte, kui istutakse purjuspäi rooli, aetakse alla ilmsüütuid inimesi, kiputakse võõra vara kallale ja tehakse suuremaidki sigadusi. Tänapäeval on paratamatus, et teismelised alkoholi tarbivad. Ainus vahe võrreldes täiskasvanutega on selles, et karistada saab juba tarbimise, mitte alles sellega kaasnevate tagajärgede eest. Kus on õiglus?
meelitada. Eriti huvitav oli teises vaatuses stseen, kus Anton tahab tulla daami paljaks varastama, kuid ebaõnnestub, sest daam on üleval ja ta jääb vahele. Tänu daami naiivsusele suudab ta oma süütust tõestada. Antoni sealolekul kiidab Anne-Mai Eduardit taevani. Hiljem, kui Anton on lahkunud, astub uksest sisse Eduard. Saanud teada, et Anton just lahkunud oli, ütleb ta paar paremat sõna ning seepeale kiidab Anne-Mai Antonit taevani. Tundub, et Anne-Mai isegi ei tea, keda eelistada. Väga huvitav lõpplahendus on. Lõpp on sarnane algusele ning ka on sinna kirjutatud, et näidend jätkub leheküljelt 48. Seega on näidend justkui tsükkel. 6. Too näiteid karakteri-, situatsiooni- ja sõnakoomikast ,,Pühas Susannas". Karakterikoomika- Anne-Mai. Anne-Mai koomilisus seisneb just tema naiivsuses ning vastuolulisuses. Ta kiidab Eduardile Antonit ja Antonile Eduardit
lõigata. Temale pidi alati kuuluma kõik kõige parem ilma, et ta oleks soovinud selle nimel mingitki vaeva näha. Isegi naabrimehega koos kaevatud kraav pidi jääma tema valdustesse, kuigi otsest kasu ta sellest saanud ei olekski, vaja oli tal seda ometi uhkuse jaoks. Pearu tegi kõik, olid need teod siis keelatud või lubatud, et oma eesmärke saavutada. Teose alguses rääkis mees suure suuga: ,,Mina kaks peremeest välja löönud. Löön ka sinu." Andres vastas talle seepeale: ,,Kolme armastab jumal: kolmas jääb!" Eespere Andres osutuski Pearule kõvemaks kiviks, kui too oli oodanud. Pearu, aru saades, et Andrese talu muutub aina jõukamaks otsustas viimase elu põrguks teha, et mitte ise häbisse jääda. Pearus leidus ka leplikum pool, mis viis ta enne arulauale minekut Andrese juurest läbi astuma ja vabandust paluma. Pearu oli ka suur ärpleja. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege, millega heina ja hagu vedada
1919. aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. VASTUPEALETUNG 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahuvägi üle vastupealetungile. Esialgu saavutati edu Põhja Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. 14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud LõunaEesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti LõunaEestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid
Sümfooniast ei saa ettekujutust ühe hetkega pilku peale visates, nagu maalikunstist. Teise inimese loomingu ettekanne, ehk interpretatsioon on samuti kunst - nii teatrimaailmas, kui muusikas. Üks interpreet muusikateose esitaja) mängib mingit Beethoveni sonaati ühtmoodi ja publik on vaimustatud: "Küll ta mängis hästi!" Teine pianist mängib sama teost hoopis teisiti ja publik on jälle vaimustatud. Kolmas mängib sonaati samuti erinevalt, kuid publik on seepeale hoopis nördinud: "Kuidas ta võib seda teost niimoodi mängida!" Ka dirigent on interpreet. Tema pilliks on koor või orkester. Ka kõige andekamad pillimehed peavad orkestris alluma dirigendi tahtele (nagu teatris näitlejad lavastajale). Kui muusik loob muusikat mängimise ajal, nimetatakse seda improvisatsiooniks. Improvisatsioon on ettevalmistamata, hetkemeeleolu põhjal loodud muusika. Maailm on loodud helilisena Vahel Sa istud mättal ja kuulad, et küll see ööbik laulab ikka ilusti!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
