Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Decameroni analüüs (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitmenda päeva novelle lugesid?
  • Kui novelli viimane osa Kuidas B seda kasutab mida selles väljendab?
  • Kuidas mõistab B kohut ebaväärikate tegelaste üle?
  • Milliste vahenditega see saavutatakse?
  • Miks on see teos nii lõbus?
  • DEKAMERON


    Giovanni Boccaccio
  • Mitmenda päeva novelle lugesid? Loetle novellid , aine, kes valvab selle päeva/jutustuse üle?
    Lugesin 6. päeva novelle, mille üle valvas kuninganna. Kuuenda päev aineks on see, et jutustatakse inimestest, kes teiste torkavaid sõnu oskavad teravmeelselt tagasi lüüa või oma kiire vastusega ja leidlikkusega hoiduda kahjust, hädaohus või häbist. „Dekameron“ on raamat armastusest, armastavatest inimstest ja milleks on inimene võimeline selle tunde mõjul ja milliseks see tunne inimese muudab.
    Esimene novell
    Aadlimees jutustas proua Orettale hobuse seljas novelli, kuid ta tegi seda nii halvasti, et proua palus ennast hobuse seljast maha lasta. Õnneks sai aadlimees aru, kui halvasti ta oli novelli jutustanud ning vahetas jututeemat ja nende teekond jätkus.
    Teine novell
    Pagar Cistil oli alati olemas head valget ja punast veini. Seda lahkelt pakkudes sai ta tuttavaks härra Geriga, kellele meeldis tema vein väga. Kord saatis härra Geri ühe oma teenritest Cisti juurde pidusöögi jaoks veini tooma . Teener võttis kaasa väga suure pudeli , kuhu Cisti keeldus veini valamast. Lõpuks tuli härra Geri ise kohale ja Cisti tegi talle selgeks, et ta pole kade , kuid tegemist pole tavalise lauaveiniga.
    Kolmas novell
    Väga tark ja väärikas Firenze piiskop tegi proua Nonna de' Pulci kulul nalja riivates tema au, kuid vastuseks sai proualt väga tabava lause, mis pani piiskopi ennast puudutatuna tundma ning ta leidis, et parem on vaikida.
    Neljas novell
    Kokk Chichibo valetas oma peremehele, Currado Gianfigliazzile, mille peale Currado sai väga vihaseks. Chichibo aga päästis end ootamatu seletusega, mille peale Currado vaid naeris ja ei olnud enam vihane.
    Viies novell
    Härra Forese da Rabatta ja maalikuntsnik Giotto pilkasid teineteist viletsa välimuse pärast.
    Mõlemad ütlesid lõbusaid asju, kuid samaaegselt ka mõtlema panevaid.
    Kuues novell
    Michele Scalza vaidles noormeestega teemal, kes on kõige aadellikumad inimesed. Tema väitis, et barnocid ning vedas noormeestega kihla. Ta suutis oma väidet nii hästi tõestada, et võitis kihlveoga õhtusöögi.
    Seitmes novell
    Proua Filippa pettis oma meest armukesega ning mees sai neile jälile. Seaduse järgi pidi Filipa surema, kui ta rääkis end vabaks ning tänu temale muudeti ka seadust.
    Kaheksas novell
    Fresco vennatütar oli väga pirtsakas ja vinguv neiu , kellele ei sobinud mitte miski ega keegi. Kord ütles ta, et ta ei taha ebameeldivaid inimesi näha ning Fresco soovitas tal siis mitte peeglisse vaadata.
    Üheksas novell
    Hea jutumees Guido Cavalcanti oli kutsutud Betto seltskonda, kuid mees keeldus. Selle peale narrisid Betto ja tema kaaslased teda ning Guido otsustas neile tabavalt ent samas teravalt öelda. Seepeale ei tülitanud Betto ja tema kaaslased Guidot rohkem.
    Kümnes novell
    Haruldaselt hea kõnemees vend Cipolla andis talurahvale lubaduse näitada neile sulge , mis kuulub ingel Gabrielile. Kui saabus aeg näidata sulge, oli selle asemel hoopis süsi. Kuid osav kõnemees, nagu ta oli, suutis ka sellest häbiväärsest olukorrast välja tulla.
  • Moraal kui novelli viimane osa. Kuidas B seda kasutab, mida selles väljendab?
    Mingit moraali ei olegi. B novell ei lõpe õpetussõnadega, kuid see ei tähenda kaugeltki, et ta oleks kirjutanud amoraalseid novelle. Ta ei kirjutanud novelle, vaid raamatut ja ainult selle terviku kontekstis võib rääkida iga üksiku loo mõttest. Kuuenda päeva juttudel oli üldiselt siiski üks moraal, milleks oli, et tänu heale keelekasutusele, huumorimeelele ja tervale keele on võimalik igast piinlikust olukorrast võitjana välja tulla.
  • Kas või kuidas mõistab B kohut ebaväärikate tegelaste üle?
    Ebaväärikaid kirjeldab ta väga negatiivselt. Nii negatiivselt, kui üldse saab iseloomustada. Näiteks Cuccio kirjeldus.
  • B lugude usaldusväärsus. Milliste vahenditega see saavutatakse ?
    Tema lood ei olegi väga usaldusväärsed. Sel põhjusel, et need on legendid ja müüdid, mida B aja jooksul kuulnud on. Kuid nagu teada, levivad müüdid ja legendid suulisel teel, seega ei saa väita, et tema lood on usaldusväärsed. Kindlasti on seal palju tõsielulist, kuid palju on ka muutunud.
  • Miks on see teos nii lõbus?
    Teos on lõbus oma vahvate novellide poolest, mille lõpus on alati õpetlikud moraalid .
  • Kas armastus on alati kaunis ja väärikas?
    Armastus on kaunis ja väärikas, kui kaks inimest suudavad seda hoida väärikana ja mõistavad selle ilu ning austavad seda. Kui armastusse suhtuda ükskõikselt on asi väärikusest kaugel. Kõik oleneb suhtumisest.
  • Decameroni analüüs #1 Decameroni analüüs #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor chiclede Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Arvustus Dekameron
    2
    doc

    Arvustus Dekameron

    Arvustus "Dekameron" Giovanni Boccaccio 6.peatükk I Novell Novell jutustab kuidas Orettal oli vaja minna lossist ühte kohta,teekond oli pikk,seega üks aadlimeestest pakkus Orettale kohta oma hobuse seljas.Aadlimees hakkas jutustama üht novelli,mis tal välja ei tulnud.Ta eksis nimedes ja kordas sõnu.Lõpuks ei kannatnud Oretta seda ja leidis vabanduse,et saaks aadlimehe vaikima panna.Aadlimees mõistis oma viga. II Novell Jutustab pagar Gist,kellel oli imehea vein.Ta kutsus Geri ja tema saadikud veini jooma.Hiljem käskis Geri ühel oma teenril Cisti käest veini tuua,teener võttis kaasa vales suuruses pudeli.Cist ei andnud veini ,sest see ei olnud tavaline lauavein kuid hiljem loovutas kõik veini Gerile. III Novell Kuningas Roberto saabus marssalina Firenzesse,kus hakkas talle üks naine meeldima.Tal õnnestus magada naisega valeraha eest.Pärast seda tu

    Kirjandus
    Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
    33
    docx

    Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

    c) Tähtis on loogilisus ja selgus. d) Jäljendati antiikkunsti. Klassitsistliku draama suurim esindaja oli Moliere, kellest kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliere kirjutas mitmeid näidendeid, neist tuntumad ,,Tartuffe", ,,Misantroop", ,,Kodanlasest aadlimees". Moliere näidendites oli läbiv teema seltskonnakriitika ja tolle aja aadliseltskonna pilkamine. Näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Pilgati tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist. Näidend on tulvil nalja ja tugevat karakterikujutust. Valgustus oli 18.sajandi vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut ja tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilisele süsteemile ning dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Prantslased Voltaire ja Rousseau kujundasid Euroopa valgustuse palge ning võitlesid õiglasema ühiskonna eest.

    Kirjandus
    Kirjanduse eksami materjal
    61
    doc

    Kirjanduse eksami materjal

    1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N

    Kirjandus
    A dumas Kolm musketäri terve raamat
    0
    docx

    A.dumas Kolm musketäri terve raamat

    Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

    Kirjandus
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    99
    doc

    11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

    1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam
    58
    doc

    Kirjanduse eksam

    Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam 10 klass
    53
    doc

    Kirjanduse eksam 10 klass

    1. Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trts oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 3.2. J.Krossi elu ja looming, ühe romaani analüüs 1920. Hariutd vanemad, Westholmi gümnaasium, TÜ õigusteadus. Saxa okupatsiooni ajal oli saxa sõjaväe tõlk hiilgava keeleoskuse tõttu, Tln linnapanga sekretär, TÜ riigi ja rahvusvaheliseõiguse kateedri juures tööl, '48 arreteeriti ja saadeti Vm.le..'54, kust alates on korrapärast palgatööd teinud.'58 EKL liikmex. Palju tiitleid: rahvakirjanik TÜ ja Helsingi Ü audoktor. Abielus, lapsed, 3x Nobelile nimetatud. Looming: Vm

    Kirjandus
    Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
    21
    doc

    Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

    1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.­6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.­6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati

    Kirjandus




    Kommentaarid (1)

    deodorajosephamaria profiilipilt
    23:26 02-03-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun