Galileo Galilei (0)

Referaat
Galileo Galilei
Sisukord:
Sisukord.................................................................1
Sissejuhatus...........................................................2
.........................................................
Materjal....................................................................
Galileo Galilei pildid................................................
sissejuhatus
Galileo Galilei sündis aastal 1564 Itaalias Pisas, linnas, mis on kuulus oma viltuse torni poolest. Ta pidas loenguis Padova ülikoolis ning hiljem elas ja töötas Firenzes.
Galilei ei leiutanud teleskoopi, kuid parandas tublisti selle suurendusvõimet.
Mõned ajaloolased on oletanud, et Rooma inkvisitsioon piinas Galileid. Galilei kohta langetatud otsuses öeldakse, et Galilei tõeliste kavatsuste teadasaamiseks oli hädavajalik tema ,,karm ülekuulamine ’’. Inkvisitsiooni žargoonis mõeldi selle all sageli piinamis, kuid piinamise all võidi mõelda ka vaid piinamisega ähvardamist.
Galileo Galilei
Galileo Galilei sündis Pisas  Firence  õukonnamuusiku  Vincenzio Galilei  ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia . Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika huvitus muusikateooriast ja matemaatikast ning avaldas koguni poleemilise raamatu uuemast muusikateooriast " Dialoog vana ja uuema muusika vahel"
Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse nimel 1775 Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus , viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester – nii väljendati pahatahtlikkust Galilei suhtes.
Aastal 1581 asus 17-aastane Galilei isa soovil Pisa ülikooli  meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem  Aristotetese  ideede üle vaidlemine kui arstiteadus . Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad Maale üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad ja väiksemad raheterad valmivad samal ajal ja samas kohas koos ning hakkavad samal ajal alla sadama.) Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. Seda aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, tehes järelduse, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked esemed langevad Maa poole ühesuguse kiirusega.
Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toskaania õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse  matemaatikasse . Ülikoolis hakkas ta nüüd käima meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengutel. Paraku ei nõustunud isa eriala vahetamisega ja aastal 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita.

TEADUS JA RELIGIOON

Aastakümneid varem oli Poola astronoom Mikołaj Kopernik avaldanud teooria, et Maa tiirleb ümber Päikese. Galilei uuris Koperniku töid taevakehade liikumise kohta ja kogus tõendeid, mis kinnitasid Koperniku teooria paikapidavust. Alguses ei söandanud Galilei mõningaid oma avastusi avaldada, kuna ta kartis , et need võidakse välja naerda. Suutmata aga hoida enda teada neid vaimustavaid tõsiasju, mis talle teleskoobi abil ilmsiks olid saanud, tegi ta viimaks oma avastused avalikuks. Mõnede teadlaste meelest olid Galilei väited provokatsioonilised ning vaimulikud hakkasid peagi oma kantslitest tema suhtes umbusaldust külvama.
Aastal 1616 teavitas kardinal Bellarmino, selle aja juhtiv teoloog, Galileid Koperniku ideede vastasest dekreedist, mille katoliku kirik oli äsja välja andnud. Ta soovitas Galileil tungivalt sellest dekreedist kinni pidada ning Galilei ei väitnudki mitu aastat pärast seda kuskil avalikult, et Maa liigub ümber Päikese.
Aastal 1623 tuli võimule paavst Urbanus VIII, kes oli Galilei sõber. Seepärast palus Galilei aastal 1624, et paavst 1616. aasta dekreedi tühistaks. Seda aga paavst ei teinud, vaid ta palus Galileil hoopis selgitada erapooletult Aristotelese ja Koperniku teooriaid , mis olid omavahel vastuolus .
Seepeale kirjutas Galilei raamatu „Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo” („Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta”). Kuigi paavst oli käskinud Galileil erapooletuks jääda, soosis viimane oma raamatus Koperniku ideid. Galilei vaenlased väitsid, et see raamat naeruvääristab paavsti. Galilei leiti olevat süüdi ketserluses, ja piinamise ähvardusel sunniti ta Koperniku õpetustest lahti ütlema. Aastal 1633 mõistis Rooma inkvisitsioonikohus Galilei elu lõpuni koduaresti ning keelustas tema raamatud. Galilei suri oma kodus Arcetris Firenze lähedal 8. jaanuaril 1642.
Materjal :
https://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei#Elulugu
https://www.jw.org/et/valjaanded/ajakirjad/g201506/galileo-galilei/
Pildid Galilei :
6