Kalevipoja 16 jutu kokkuvõte (5)

Kalevipoeg
16.lugu
*Kalevipoeg mõlgutas mõtteid et sõita maailma otsa, kus pole veel keegi teine käinud. Sellepeale laskis ta valla laulu,kus kavatses selle teekonna ette võtta hobusega läbi metsade ja laante,kui poleks aga merd ees, siis võiks minna kotka seljas üle merede ning nõnda maailma lõppu puudutada.
*Selle peale lendas mööda kaaren ja õpetas teda, et mingu ta Sinivee äärde, kus kasvab kõrkjas ja võhumõõk ning seal tuleb parema jala kannaga vastu kallast põrutada, siis pidavat salavärav lahti minema ja sealtkaudu maailma otsa saama.
*Kalevipoeg arvas et see ei ole tema jaoks probleem,sest ta tunneb kõiki järvi ja meresi.Lauldes mõtiskles ta, et purjetab Soome poole kus saab tuttavatelt teed küsida.
*Nüüd ütles ta Olevile et see võtaks hoovipealt maha isa istutatud ja ema kasvatatud pilvedeni kõrgunud tammepuu , et päike, tähed ja kuu saaks jälle paista. Puu tüvest pidi Olevipoeg MO purjetava laeva ehitama, ladvast sõjalaevad, otsapakust orjalaeva. Ülejäänud laastudest Järva, Riia, Lääne linnad, ning Viru-, Harju-ja Põltsamaa linnused püstitama. Riismetest saaks varjupaiga ja leinakambrid
*Olev oli Kalevipojaga nõus, kui aga leiduks kedagi kes Tammepuu maha raiuks. Kaaren seda kuuldes käskis metsa tugevamat ostima minna. Nii toodi mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomest ,kes seletasid et kui Kalevipoeg tõesti tahab MO minna, siis kindlasti mitte puise paadiga , sest see võib virmaliste sädemetega põlema süttida.
* Seepeale tegi kalevite kange terve laeva hoopis hõbedast, ning nimeks sai talle „Lennuk“. Siis käskis ta endale teha kuldse , meeskonnale hõbedast, rahvale rauast, vanemaile vasest , tarkadele terasest kuued, et virmalised neidki ei põletaks.
* Niisiis Kalevipoeg rahva kokku kutsus ja suurel hulgal moona laevale vedas. Enne reisi kogunesid tuule- ja manatargad Uku kivile ja ohverdasid, et teekonnal õnne oleks. Enne koitu alustati teed põhjapoole, laulud suul. Kalevipoeg jagas käske ja laulis maailma saamise loo.
*Päevi oli purjetatud juba mitu.Teejuhiks olid keeletargad, kes said juhiseid merelindudelt. Soome nõiad tõstsid aga tormi, tüürimees kaotas kursi ja nõnda 7 ööd ja päeva. Kui torm väsis tuli nähtavale võõras rand . Nad randusid ja läksid võõrsit uurima. Leiti üksik talu ketrava neiuga ja taadiga kel nimeks Lapu tark. Kalevipoeg talle MO jutu pajatas ja teed küsis. Lapu tark soovitas koju tagasi sõita aga Kalevipoeg tarka moosis temaga kaasa tulema ja nii ka läks.
* Varrak ka kaasa võeti, kes nüüd tüürima hakkas. Korraga nad neelukohta sattusid, kust aga eluga pääsesid. Purjetades aga põhja poole Sädemete saar paistma hakkas. Sulevipoeg saarele ruttas, kuid siis pea laevale tagasi tulehaavu ravima tuli. Samal ajal ka Kalevipoeg ja kannupoiss saarele läksid, kus kannupoiss aga ära kadus . Kõik koos teda laevalt hüüdsid, kuid valge linnuke tõi uudist, et kannupoiss näkineiu meelitusel ilusale saarele igaveseks jääb.
*Sõites edasi jõudsid nad maale kus kuked kulda söövad. Kalevipoeg saatis 6 sulast maad vaatama, kus pärast öö veetmist hiigelneitsi nad põlletaskus oma koju viis, ning taat neilt mõistatusi pärima hakkas. Tänu keeletargale vastati kõigele õigesti ja neiu viis nad laevale tagasi.
*Kõik laevalised olid hämmingus, kuid koheselt purjetati veel jäisema põhjamaa poole. Taeva all virmalised sähvima hakkasid ja Kalevipoeg mehi julgustas, kuni jällegi võõrasse randa jõuti. Seal oli imelik rahvas: pool keha inimese pool koera oma, ja hirmus vihased . Kalevipoeg maale kargas ja tosina neid hobu seljas tappis, kuid hobu komistas ja langes ning Kalevipoja süda leebus. Kahetsusest imelikke maad õnnistas, Tänutäheks tark seletas, et MO on tee põrgusse ning surma suhu . Sellepeale keeras Kalevipoeg koheselt laeva tagasi kodu poole.
*Maabuti Lindanisa all, kus Olev oli ilusad hooned ehitanud. Maal tervitas neid koduselt kägu:
„Omal maal õitseb õnni,
Kodus kasvab kasu parem!
Kodus tundvad õuekoerad,
Tuleb tuttav teretama,
Sugulane soovimaie;
Paistab lahkelt päevakene,
Paistvad taeva tähekesed.“
MO – maailma otsa