Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine (0)

Suitsetamine , alkoholi ja narkootikumide tarvitamine
Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond , ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid . Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada – meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas – tema hinges . Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele...
Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks olla edasise elu suhtes. ’’Proovida ju võib,’’ ütleb nooruk, ’’kunagi on ikka esimene kord ja see ei tee nagunii midagi.’’ Ta tõmbab tikku ja süütab otsapidi huulte vahel oleva sigaretikoni. Teine kord tehakse niisama sõpradega, et seltskonda sulanduda. Ja nii edasi, kuni tekib otsene vajadus ’’nikotiinipirukate’’ järele. Siis ei mõelda enam, et ollakse karm kuju ega isegi seda, et tulevikus ei maksa laste saamise peale loota, vaid seda tehakse lihtsalt rahuldamaks oma, nüüdseks juba sama loomulikku vajadust nagu söömine. Kui aga käskida suitsetamine otsekohe päevapealt maha jätta, osutub see üpriski raskeks, või lausa võimatuks, sest alati juhtub mõni pood käepärast olema. Ning kas ekssõltlase elu muutub paremaks? Jah, kuid alles pärast pikka aega, kuna see nõuab harjumist ja ranget enesedistsipliini. Näiteks võiks tuua interneti või arvutimängud – kui oled neid mingi aja kasutanud, hakkavad nad niivõrd meeldima, et ei suuda lihtsalt enam loobuda. Need kaks asja võiks ju samahästi keelustada, kuna on nad ju samuti omamoodi sõltuvusttekitavad. Ja samuti on nad ka tervistkahjustavad.
Nii on juba alati olnud, et ilma alkoholita pole ka õiget pidu. Kuna noortele on eelkõige keelatud vili eriti magus, haaratakse aga esimesest võimalusest kinni ja... Jah... tagajärgedeks üldjoontes oleks tuju muutus ja keha allumatus. Kuid miks siiski keelatakse alaealistel alkoholi osta/tarbida? Öeldakse, et nad ei vastuta oma tegude eest. Kuid seepeale esitaksin vastuküsimuse: kas täiskasvanud vastutavad oma tegude eest? Ilmselt mitte, kui istutakse purjuspäi rooli, aetakse alla ilmsüütuid inimesi, kiputakse võõra vara kallale ja tehakse suuremaidki sigadusi. Tänapäeval on paratamatus, et teismelised alkoholi tarbivad. Ainus vahe võrreldes täiskasvanutega on selles, et karistada saab juba tarbimise, mitte alles sellega kaasnevate tagajärgede eest. Kus on õiglus?
Rääkides meelemürkidest, ei saa kuidagi kõrvale põigata tänapäeval enim peavalu tekitavast probleemist: narkootikumid. Siin vallas on juba väga kerge üle piiri astuda. Mõni gramm on otsustav elu ja surma küsimuses. Kiputakse ikka ütlema, et esimesest proovimisest jääd sõltlaseks, kuid kunagi ei täpsustata ainet ega selle kogust. Jätkem need isikud omale seisukohale. Olen lugenud, et Hollandis on kanep (väikestes kogustes , kuid siiski...) legaalne ja sellega seoses pole mingeid suuri probleeme. Tundub, et ei kehti ’’andsin sõrme, võttis terve käe’’ sündroom. Mingi mõnuaine legaliseerimisel tekiks alguses kindlasti suur buum , kuid see taanduks, kuna asi on muutunud nii igapäevaseks nagu suitsetamine või alkohol , mis tekitavad vähem kära. Inimese käekäik sõltub eelkõige temast endast. Ja kui ta ongi elu hammasrataste vahele jäänud, on see eelkõige tema enda probleem, kuidas ja kas üldse sealt supi seest välja saab, mille ta omale kokku keetis. Vanasõna ’’ targem annab järele’’ on totaalne jama , kuna järeleandmine tähendab alistumist. Antud juhul narkootikumidele. Kui need aitavad tal oma uut maailma paremini mõista, siis kas on vaja temalt see ära võtta? Kas on mõtet võõrutusravil olla vaid selleks, et hiljem uuesti narkariks hakata? Kui on sellega juba korralikult algust tehtud, siis miks mitte viia see ’’võiduka’’ lõpuni?
Nüüdisaja maailmas on alkohol, suitsetamine ja narkootikumide tarvitamine täiesti igapäevased nähtused. Kui võrrelda tänapäeva elementaarseid asju kauge minevikuga omadega, võib järeldada, et eelpool nimetatud ained on trendiks saanud. Ajad muutuvad, trendid samuti. Mis oli in eile, on out täna ja homme sootuks unustuse hõlma vajunud. Sinna pole midagi parata, kuna pea kõik on tänapäeval juba igaühele kättesaadav. Inimesi on erinevaid ja nad kehtestavad omale ka erinevaid reegleid, mis aitaksid neil paremini eluga toime tulla. Kuna issanda loomaaed on suur, ei eksisteeri ka õiget ega valet – mida üks hukka mõistab, seda teine kiidab taevani. Kõik algab eelkõige iseendast. Peab olema piisavalt tugev ning mitte järele andma. Kui aga on juba seda teed mindud, siis miks mitte minna juba lõpuni?