Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks mitte viia see 'võiduka' lõpuni?
Suitsetamine , alkoholi ja narkootikumide tarvitamine
Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond , ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid . Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada – meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas – tema hinges . Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele...
Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks olla edasise elu suhtes. ’’Proovida ju võib,’’ ütleb nooruk, ’’kunagi on ikka esimene kord ja see ei tee nagunii midagi.’’ Ta tõmbab tikku ja süütab otsapidi huulte vahel oleva sigaretikoni. Teine kord tehakse niisama sõpradega, et seltskonda sulanduda. Ja nii edasi, kuni tekib otsene vajadus ’’nikotiinipirukate’’ järele. Siis ei mõelda enam, et ollakse karm kuju ega isegi seda, et tulevikus ei maksa laste saamise peale loota, vaid seda tehakse lihtsalt rahuldamaks oma, nüüdseks juba sama loomulikku vajadust nagu söömine. Kui aga käskida suitsetamine otsekohe päevapealt maha jätta, osutub see üpriski raskeks, või lausa võimatuks, sest alati juhtub mõni pood käepärast olema. Ning kas ekssõltlase elu muutub paremaks? Jah, kuid alles pärast pikka aega, kuna see nõuab harjumist ja ranget enesedistsipliini. Näiteks võiks tuua interneti või arvutimängud – kui oled neid mingi aja kasutanud, hakkavad nad niivõrd meeldima, et ei suuda lihtsalt enam loobuda. Need kaks asja võiks ju samahästi keelustada, kuna on nad ju samuti omamoodi sõltuvusttekitavad. Ja samuti on nad ka tervistkahjustavad.
Nii on juba alati olnud, et ilma alkoholita pole ka õiget pidu. Kuna noortele on eelkõige keelatud vili eriti magus, haaratakse aga esimesest võimalusest kinni ja... Jah... tagajärgedeks üldjoontes oleks tuju muutus ja keha allumatus. Kuid miks siiski keelatakse alaealistel alkoholi osta/tarbida? Öeldakse, et nad ei vastuta oma tegude eest. Kuid seepeale esitaksin vastuküsimuse: kas täiskasvanud vastutavad oma tegude eest? Ilmselt mitte, kui istutakse purjuspäi rooli, aetakse alla ilmsüütuid inimesi, kiputakse võõra vara kallale ja tehakse suuremaidki sigadusi. Tänapäeval on paratamatus, et teismelised alkoholi tarbivad. Ainus vahe võrreldes täiskasvanutega on selles, et karistada saab juba tarbimise, mitte alles sellega kaasnevate tagajärgede eest. Kus on õiglus?
Rääkides meelemürkidest, ei saa kuidagi kõrvale põigata tänapäeval enim peavalu tekitavast probleemist: narkootikumid. Siin vallas on juba väga kerge üle piiri astuda. Mõni gramm on otsustav elu ja surma küsimuses. Kiputakse ikka ütlema, et esimesest proovimisest jääd sõltlaseks, kuid kunagi ei täpsustata ainet ega selle kogust. Jätkem need isikud omale seisukohale. Olen lugenud, et Hollandis on kanep (väikestes kogustes , kuid siiski...) legaalne ja sellega seoses pole mingeid suuri probleeme. Tundub, et ei kehti ’’andsin sõrme, võttis terve käe’’ sündroom. Mingi mõnuaine legaliseerimisel tekiks alguses kindlasti suur buum , kuid see taanduks, kuna asi on muutunud nii igapäevaseks nagu suitsetamine või alkohol , mis tekitavad vähem kära. Inimese käekäik sõltub eelkõige temast endast. Ja kui ta ongi elu hammasrataste vahele jäänud, on see eelkõige tema enda probleem, kuidas ja kas üldse sealt supi seest välja saab, mille ta omale kokku keetis. Vanasõna ’’ targem annab järele’’ on totaalne jama , kuna järeleandmine tähendab alistumist. Antud juhul narkootikumidele. Kui need aitavad tal oma uut maailma paremini mõista, siis kas on vaja temalt see ära võtta? Kas on mõtet võõrutusravil olla vaid selleks, et hiljem uuesti narkariks hakata? Kui on sellega juba korralikult algust tehtud, siis miks mitte viia see ’’võiduka’’ lõpuni?
Nüüdisaja maailmas on alkohol, suitsetamine ja narkootikumide tarvitamine täiesti igapäevased nähtused. Kui võrrelda tänapäeva elementaarseid asju kauge minevikuga omadega, võib järeldada, et eelpool nimetatud ained on trendiks saanud. Ajad muutuvad, trendid samuti. Mis oli in eile, on out täna ja homme sootuks unustuse hõlma vajunud. Sinna pole midagi parata, kuna pea kõik on tänapäeval juba igaühele kättesaadav. Inimesi on erinevaid ja nad kehtestavad omale ka erinevaid reegleid, mis aitaksid neil paremini eluga toime tulla. Kuna issanda loomaaed on suur, ei eksisteeri ka õiget ega valet – mida üks hukka mõistab, seda teine kiidab taevani. Kõik algab eelkõige iseendast. Peab olema piisavalt tugev ning mitte järele andma. Kui aga on juba seda teed mindud, siis miks mitte minna juba lõpuni?
Suitsetamine-alkoholi ja narkootikumide tarvitamine #1 Suitsetamine-alkoholi ja narkootikumide tarvitamine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mait kaasik Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

4 kirjandit
5
doc

4 kirjandit

Ja kes nii ei arva, teevad suure karuteene oma elu tõukamisele prügikasti suunas. Eelpool äramärgitud väärtused olid vaid mõned, mida siin ilmas hinnatakse. Ent elu on ju niivõrd mitmekesine, et võikski jääda neid üles lugema. Jätan selle siiski tegemata, kuna nagu juba eelpool mainitud, on maailmavaated varieeruvad ning musta rääkimine valgeks äärmiselt raske, kuna vana karu tantsima ei õpi. Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ­ meie aja trend, paratamatus või... Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada ­ meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval

Kirjandus
Meid ümbritsevad ohud
1
odt

Meid ümbritsevad ohud

Meid ümbritsevad ohud Tänapäeval ümbritsevad meid mitmed ohud: alkohol, suitsetamine ning narkootikumid, mis halvimalt lõppedes võivad elu ära rikkuda. Iga inimene peab olema ettevaatlik ja püüdma nendest eemale hoiduda. Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta endale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad on vaid ajad ja eluviisid. Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtis iga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda

Kirjandus
Uurimustöö Meelemürgid
13
doc

Uurimustöö Meelemürgid

UURIMUSTÖÖ Meelemürgid SISSEJUHATUS Valisin uurimustöö meelemürkidest. Seda sellepärast, et kõige rohkem probleeme ongi just nendes valdkondades. Üks suurimaid ühiskonna probleeme ja palju halbu tagajärgi ongi just nimelt kas alkoholi, narkootiliste ainete kasutamises. Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel. Alati ei mõisteta tagajärgi, mistõttu ka tehakse vigu. Paljud sellised juhtumid on lõppenud noore inimese surma või halvatusega. Alati tuleks ennem mõelda kui hakata midagi tarbima. Kui inimene tarbib kõike mõõdukalt ja mitte tihti siis ei ole ka probleeme. Sellest peaks igaüks aru saama.

Bioloogia
Riskikäitumine
86
ppt

Riskikäitumine

Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012)

Sotsiaalpedagoogika
Uimastid
14
docx

Uimastid

Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju teravamaks. Praegust perioodi on eksperdid nimetanud uimastite tarbimise "mesinädalaiks". Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik need inimesed, kes

Psühholoogia
Narkootikumid
13
pdf

Narkootikumid

Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja

Ühiskond
Suitsetamise populaarsus Keile gümnaasiumis
25
pdf

Suitsetamise populaarsus Keile gümnaasiumis

SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ............................................................................... 20 4. METOODIKA .............................................................................................................. 21 KOKKUVÕTE ..............................................

Ühiskonnaõpetus
Riskikäitumine
11
doc

Riskikäitumine

Praktiline ülesanne 2. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine 8. klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib ­ kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEGA midagi halba ei juhtu. Pahad asjad juhtuvad teistega. Samuti katsetatakse käitumisi, mida peetakse täiskasvanu staatuse juurde käivaks ja mille käigus võib juhtuda purjuspäi liiklusõnnetusi, kehavigastusi ja suguhaigusi, eriti HIV-d. Teismeliste rasedus on alati olnud probleem. Füüsilise küpsemise vanus on noorenenud, samas majandusliku küpsemise vanus just suurenenud. Tartus 1890. a

Riskianalüüs ja keskkonnaohutus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun