Väike tüdruk, kaks libahunti ja kuri nõid (0)

Väike tüdruk, kaks libahunti ja kuri nõid
Elas kord kaks libahunti, kes elasid koos. Ühel ööl nõidus kuri nõid ühe libahundi puuks.
Libahunt oli väga nukker ja käis igal öö selle libapuu juures.
Kord kõndis väike metsas seeni otsidesning nägi kuidas libahunt selle libapuu juurest kõndis. Tüdruk ehmus väga libahunti ning pistis jooksu kodupoole. Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa .
Järgmisel ööl põgenes kodust akna kaudu ning läks libahunti otsima, sest ta tahtis nii kangesti libahunti veelkord näha. Ta jooksis metsa poole. Ta otsis ja otsis kunini lõpuks leidis. tüdruk nägi kuidas libahunt libapuu poole kõndis ja teadis, et tal on midagi juhtunud. Tüdruk hakkas libahundile lähemale ning nägi kuidas libahunt jäi libapuu juurde seisma ja ulgus . Tüdruk ronis vaikselt uu otsa ning jälgis. Järsku libises ta puult maha ent libahunt pani kohe teda tähele ning jooksis tüdruku poole ja haaras tast kinni. Tuli välja, et libahunt oskab inimeste kui ka loomade keelt. Tüdruk ehmus väga kuid ei kartnud liahunti, sest kuidagi teadis et ta on liiga kurb et midagi halba teha kuigi libahunt jõllitas tüdrukule otsa. Libahunt ytles : ’’ kui sa mind ei aita siis ma söön su elusalt ära. Tüdruk küsis: ’’ miks sa selle pruunide lehtedega ja hallika toonilise puu tüvega puu juures käid?’’. Libahunt vastas: ’’ see on üks teine libahunt mille nõidus ära kuri nõid’’. ’’Kas sa tead kus see nõid elab?’’. Libahunt vastas ’’ jah ’’. ning käskis tüdrukul selga ronida.
Nad kõndisid mööda metsa ning tüdruk oli ära eksinud juba ja ei teadnud kus kodu tee on.
Lõpuks oli kaugelt nõia maja näha ning libahunt keeldus edasi minna. Libahunt ütles, et edasi minnes on igalpool lõksud. Seepeale ütles libahundile: ’’ äkki puude peal pole lõkse, kas sa ronida oskad?’’. Libahunt käskis kõvasti kinni hoida ning tegi vägeva hüppe.
Libahunt hüpples ühelt puult teisele ja jõudsin nõia maja juurde ning vaatasid aknast sisse. Nõid magas sügavalt.
Libahut ütles tüdrukule: ’’mine majja sisse ja too sealt võlukepp ja võluraamat, ma olen liiga suur, et sisse minna’’. Tüdruk läks vaikselt sisse ning nägi võlukeppi ja võluraamatut suure kapi otsas kõrgel riiulil. Tüdruk ei ulatunud sinnani ja hakkas midagi välja mõtlema. Tõi igasuguseid asju, et ülesse ronida.järsku tool libises maha ning tüdruk jäi riiuli otsa rippuma.
’’õnnek nõid ei kuulnud kuidas tool kukkus’’ mõtles tüdruk endamisi. Ta ronis riiulite kaupa ylesse ning lõpuks sai vajalikud asjad kätte. Järsku ärkas kurinõid ja hakkas kisama: ’’Ehh, sind närukaela,kes lubas minu majja tulla ja minu asju varastada? Kohe ma sulle näitan’’.
Tüdruk hüppas ruttu alla ning jooksis elu eest kuid nõid võlus kõik uksed ja aknad kinni. vot siis oli tüdruk väga ehmunud. Tüdruk karjus : ’’Lase mind välja sina vana nõid!’’. Nõid aga naeris ning lausus : ’’ enam sa siis välja ei pääse sina väike tüdruk. Tüdruk avas võluraamatu ning luges ühe nõiduse ette ning järsku raamaturiiulilt lendasid raamatut nõiale peale. Nõid oli hirmus pahane ja hakkas kisades tüdruku juurde kõndima . Libahunt kuulis kõikening murdis majast sisse. Libahunt jooksis nõia juurde ning võttis tast kinni ja hakkas nõia musta kleiti närima. Nõid aga karjus et: ’’ lase mind lahti sina krants’’. Siis läks nende sõnade peale veelgi kurjemaks ning sõi nõia ära.
Nad jooksid libapuu juurde tagasi. Tüdruk otsis õiged võlu sõnad ja ning näitas võlukepikesega libapuu poole. Järsku muutus libapuu libahundiks. Tüdruk otsis veel ühe võlusõna mis muudaks libahunte inimesteks. Ta muutis libahunte inimesteks ning libahundid imestasid ja olid õnnelikud. Üks libahun muutus ilusaks poisiks ja teine libahunt kes oli hiljuti libapuu muutus väikse poisi emaks.
Väike poiss ja väike tüdruk said väga headeks sõpradeks.
D**** P***** 4b