Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes
100000 inimest said surma, julgeoleku Vabariik (kommun.) ja lõunas külm sõda hoogustus; tugevnes vastuolu Koreade liikmed) Korea Vabariik (demokr.). vahel. Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi Põhirahvaks juudid, kes hoidis Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide iseseisvumine 1948. ühtsena usk. Nende 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. aastal; araabia riigid ei eesmärgiks oli sionism ehk Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle Palestiina kelle tunnusta. Enne taheti rajada oma riik. Araabia eksisteerib siiani.
Nixon, kele poliitika oli – rahulik kooseksisteerimine ja läbisaamine kommunistlike riikide (eeskätt NSVL ja Hiin aga). USA hakkas vägesid välja viima 1972, kohale jäid ainult nõuandjad. Tulemus: 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Poola kriis 1980 ??????????????? Pingelõdvendusperiood (1970ndad) ja külma sõja lõpp Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a
mok r.). Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi iseseisvumine 1948. aastal; araabia Põhi Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide riigid ei tunnusta. Enne iseseisvumist oli ala rahv 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. jaotatud kaheks: juudid ja araablased (Palestiinas) aks Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle Palestiina kelle kuulus Sbr.-le. juud eksisteerib siiani.
tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed
Külm sõda Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes
USA poole. Use avastas need ja kuulutas K-le sõjalise blokaadi. USA paigaldas oma t-raketid Türki suunaga NSVL Pool ülestõusu Poola, NSVL Nõustuti W. Gomulka võimulejäemisega mahasurmine 1956 Suessi kriis- kriis Egiptus, SBR, Egiptuses riigipööre, Suessi kanali riigistamine, SBR ässitas ÜRO sekkus ja sõja lõpus jäid piiri valvama, Suessi egiptuses- 1956 Iisreal, ÜRO Iisreali kallale kanal jäi egiptusele Lähis-Ida kriis Juudid ja Peale 2 MS jäi Palestiina SBR mandaatmaaks edasi. ÜRO Kestab siiamaani. Lähis- Ida kriiside lahendamine- 1948 araablased + 1947a- tuleb rajada 2 riiki. Juudi riik- Araabia riik. 1948 1970 püüti sõlmida pikaajaline rahu. 1978a Camp
Kõik kommentaarid