Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külma sõja kriisikolded (0)

1 Hindamata
Punktid
Külma sõja kriisikolded
BERLIINI BLOKAAD
Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal.
Aeg: 24. juuni 1948 – 12. mai 1949
Osalejad: NSVL ja Ida-Saksamaa
Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada.
Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform ,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides . NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne- Berliin sõltuks neist. Saksamaa lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV.
Tulemused: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult.
KOREA SÕDA
Korea sõda oli relvastatud konflikti Põhja- ja Lõuna-Korea vahel.
Aeg: 25. juuni 1950 – 27. juuli 1953
Osalejad: Põhja-Korea, Lõuna-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL
Põhjused: Kommunistlik Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreasse; kommunistliku leviku takistamine.
Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale. Põhja-Korea alustas 25.06.1950 invasioon ja ÜRO Julgeolekunõukogu tegi otsuse alustada Põhja-Korea-vastast tegevust. September 1950 saabusid USA väeosad Lõuna-Koreasse, koos Lõuna-Korea vägedega jõudsid nad Hiina ja Põhja-Korea piirini, kuid sunniti sealt taganema. 1951 algasid vaherahuläbirääkimised.
Tulemused: Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu
VIETNAMI SÕDA
Vietnami sõda on Vietnamis toimunud sõjategevus, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami.
Aeg: 1959 -1973
Osalejad: USA, Vietnam , Prantsusmaa, Suurbritannia
Põhjused: Põhja-Vietnam ja Lõuna-Vietnam tülis, USA Lõuna-Vietnami poolele
1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu.
Tulemused: Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.
KUUBA KRIIS
Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel.
Aeg: 1956-1962
Osalejad: NSVL, Kuuba, USA
1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama . 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle.
Tulemused: NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata.
UNGARI ÜLESTÕUS
Ungari ülestõus oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale.
Aeg: 23.oktoober 1956-10.novmeber 1956
Osalejad: Ungari, NSVL
Põhjused: Meeleavaldus Poola toetuseks kasvas vastuhakuks NSVL mõju vastu.
1956.a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus.
Tulemused: Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid massirepressioonid, 200000 inimest põgenes kodumaalt . Võimud tegid küll ka mõningasi järeleandmisi.
TŠEHHOSLOVAKKIA KRIIS
Tšehhoslovakkia kriis ehk Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias.
Aeg: jaanuar 1968 – august 1986
Põhjused: Inimnäolise sotsialismi ülesehitamine (kultuuri-, ajakirjandus - ja isikuvabaduste kehtestamine).
Jaanuaris 1968 Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas oma esimese sekretäri Antonín Novotný. Aprillis 1968 uus partei juhtkond koos uue juhi Alexander Dubček tulid välja ulatuslike reformide kavaga, mis aga ei meeldinud NSVL-le.
Tulemused: Kõik valitsuse liikmed kaasaarvatud Dubček vahistati. Valitsusse pandi Moskvameelne valitsus, mida juhtis Gustav Husak.
Külma sõja kriisikolded #1 Külma sõja kriisikolded #2 Külma sõja kriisikolded #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rexuh Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KÜLMA SÕJA KRIISID
7
rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes

Ajalugu
Külma sõja kriiside põhjalik tabel
3
pdf

Külma sõja kriiside põhjalik tabel

100000 inimest said surma, julgeoleku Vabariik (kommun.) ja lõunas külm sõda hoogustus; tugevnes vastuolu Koreade liikmed) Korea Vabariik (demokr.). vahel. Lähis-Ida pingekolle 1948­tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi Põhirahvaks juudid, kes hoidis Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide iseseisvumine 1948. ühtsena usk. Nende 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. aastal; araabia riigid ei eesmärgiks oli sionism ehk Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle Palestiina kelle tunnusta. Enne taheti rajada oma riik. Araabia eksisteerib siiani.

Ajalugu
Külma sõja kriisid
10
docx

Külma sõja kriisid

Nixon, kele poliitika oli – rahulik kooseksisteerimine ja läbisaamine kommunistlike riikide (eeskätt NSVL ja Hiin aga). USA hakkas vägesid välja viima 1972, kohale jäid ainult nõuandjad. Tulemus: 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Poola kriis 1980 ??????????????? Pingelõdvendusperiood (1970ndad) ja külma sõja lõpp Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a

Ajalugu
Külma sõja kriiside tabel
12
docx

Külma sõja kriiside tabel

mok r.). Lähis-Ida pingekolle 1948­tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi iseseisvumine 1948. aastal; araabia Põhi Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide riigid ei tunnusta. Enne iseseisvumist oli ala rahv 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. jaotatud kaheks: juudid ja araablased (Palestiinas) aks Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle Palestiina kelle ­ kuulus Sbr.-le. juud eksisteerib siiani.

Ajalugu
Maailm peale teist maailmasõda - sõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud
5
doc

Maailm peale teist maailmasõda - sõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud

tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat ­ moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse

Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed

Ajalugu
Üliriigid
3
doc

Üliriigid

Külm sõda Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes

Ajalugu
Külma sõja kriisid - aeg-kes osales ja mis sai
2
doc

Külma sõja kriisid - aeg, kes osales ja mis sai

USA poole. Use avastas need ja kuulutas K-le sõjalise blokaadi. USA paigaldas oma t-raketid Türki suunaga NSVL Pool ülestõusu Poola, NSVL Nõustuti W. Gomulka võimulejäemisega mahasurmine 1956 Suessi kriis- kriis Egiptus, SBR, Egiptuses riigipööre, Suessi kanali riigistamine, SBR ässitas ÜRO sekkus ja sõja lõpus jäid piiri valvama, Suessi egiptuses- 1956 Iisreal, ÜRO Iisreali kallale kanal jäi egiptusele Lähis-Ida kriis Juudid ja Peale 2 MS jäi Palestiina SBR mandaatmaaks edasi. ÜRO Kestab siiamaani. Lähis- Ida kriiside lahendamine- 1948 araablased + 1947a- tuleb rajada 2 riiki. Juudi riik- Araabia riik. 1948 1970 püüti sõlmida pikaajaline rahu. 1978a Camp

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun