SUDAAN (1)

SUDAAN  Keiu  Kaur
2014
 نادوسلا
SUDAANI  NIMI TULENEB 
ARAABIA  KEELSEST 
LAUSEST: 
„BILĀD AS-SŪDĀN“ 
(„MUSTANAHALISTE MAA“)
FAKTID
Rahvaarv: 31 milj. (tihedus: 16 
inim/km2) 
Pindala: 2 505 810 km2
Pealinn: Hartum (Khartoum)
Riigikeel: araabia keel
Usk: Moslemid
         Kristlased
FAKTID
 Iseseisvus : 1. jaanuar 1956
 President : Umar Hasan Ahmad al-Bashir
Riigi tähis: SD või SDN
Hümn: "Nahnu Djundulla 
Djundulwatan".
RAHA
Rahaühik:  nael  (SDP) 
1 SDG = 0.1272 EUR
SUDAANIL ON KAKS LIPPU
Lõuna-Sudaan
Põhja-Sudaan
VAPP
ASUKOHT
Asub aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe 
keskjooksul.
Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 
oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik.
SUUREMAD LINNAD
KHARTOUM: 1 974 647
OMDURMAN: 1 200 000
PORT SUDAN: 489 725
KASSALA: 401 477
POLIITILINE OLUKORD
SISEPOLIITIKA
 Sudaani valitseb autoritaarne valitsus, mida juhib 
president Umar Hasan Ahmad al-Bashir. (Valitsenud 
alates 30. Juunil 1989 toimunud sõjalisest 
riigipöördest.)
 12. Juulil 2010 andis  Haagi  Rahvusvaheline 
Kriminaalkohus välja uue al-Bashiri vahistamiskäsu. 
Teda süüdistatakse genotsiidis, eriti furide, 
masalittide ja zaghavade hävitamise kavades, neid 
tappa ja haavata  lastes  ning eluohtlikkesse 
tingimustesse jättes.
SISEPOLIITIKA
Alates 1997. Aastast on Sudaan jaotatud 26 
provintsiks.
Kümme lõunapoolsemat provintsi moodustavad 
ulatusliku autonoomiaga Lõuna-Sudaani. 
9.-15. jaanuaril 2011 peetud Lõuna-Sudaani 
iseseisvusreferendumil otsustas rahvas Lõuna-
Sudaani iseseisvaks kuulutada.
 Iseseisvus kuulutati välja 9. Juulil 2011.
Sellega kaotas Sudaan pindalalt esimese koha 
Aafrika riikide seas.
VÄLISSUHTED
 Sudaani suhted naaberriikide ja muu  maailmaga  pole 
olnud eriti head. 
 1990. aastatel lõid  Uganda , Kenya ja  Etioopia  USA 
toetusel liidu, et kontrollida Sudaani valitseva partei 
tegevust.
  Samal ajal kui Sudaan toetas Uganda 
valitsusevastaseid mässulisi, toetas Uganda Sudaani 
sisse.
  Sudaan ja  Egiptus  vaidlevad  Hala 'ibi kolmnurga 
kuuluvuse üle. 
 Alates 2003. aastast on Sudaani välispoliitika 
keskendunud lõunaosa kodusõja lõpetamisele.
DĀRFŪRI KONFLIKT
 Dārfūri konfl ikti on Sudaani lääneosas toimuv konfl ikt 
araablastest rändkarjakasvatajate ja neegritest 
põlluharijate vahel. 
 Üks tüli peapõhjus on piirkonnas kasvav  veepuudus  
ning  kõrbestumine . 
 Mõlemad konfl ikti osapooled on ühtmoodi 
islamiusulised ja tumedanahalised. 
 Konfl ikt on põhjustanud piirkonnas  näljahäda . 
Septembris 2004 arvati nälja ja haiguste tõttu surnud 
olevat 74 000 inimest. 
 Ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma  kodudest  
lahkuma.
DĀRFŪRI KONFLIKT
 Konfl ikt sai alguse 2003. aasta alguses, kui neegritest 
mässulised (liikumine " õiglus  ja võrdsus" - JEM) ründasid 
valitsusvägede positsioone.
  Valitsus asus seepeale  toetama  araablastest Janjaweedi 
hõimu. 
 Mõlemaid osapooli on süüdistatud inimõiguste rikkumistes. 
 2004. aasta augustis saadeti piirkonda esimesed 
rahuvalvajad – 150  Rwanda   sõdurit . Neile peaks lisanduma 
veel kuni paar  tuhat  rahuvalvajat. 
  Nigeeria  vahendusel on mässulised ja valitsus 
rahuläbirääkimisi pidanud, kuid  vägivald  piirkonnas jätkub.
 14.august 2006 organisatsiooni „Human Rights Watch“ 
direktor leidis ,et Sudaani valitsus pole võimeline ega pole 
tahet oma kodanike Darfuris kaitsta. 
 Darfuris pole konfl ikt veel täielikult maha rahunenud. 
LOODUS
KLIIMA
Kliima põhja pool on kuum ja kuiv.
Lõuna pool niiske ja  troopiline .
Põhja pool võib temperatuur tõusta üle 40 ° C 
aastaringselt, kuid kõige kuumem on aprillist 
juulini.
Aeg-ajalt leiavad aset tolmutormid.
 Lõuna pool sajab aastaringselt.
PINNAMOOD
Sudaan on 
üldiselt suur 
tasane  ala, kuid 
seal on ka paar 
mäge. Läänes on 
suurim mägi Jebel 
Marra, lõunas on 
suurim Kinyeti 
Imatong (3187m)
MAAVARAD
Sudaan on väga 
rikkalik oma 
loodusvarade 
poolest. Sealt 
võib leida 
näiteks: kromiiti, 
koobaltit, vaske, 
kulda, rauda, 
nikklit, maagaasi, 
hõbedat, 
uraaniumi jne.
KÕRBESTUMINE
Kõrbestumine on väga suur probleem 
Sudaanis. Samuti on suur erosiooni oht. 
Põllumajandusele on see suureks 
löögiks kuna tänu sellele langeb maa 
viljakus ja veevarud.
VEEKOGUD
Niiluse  jõgi
   - Sinine  Niilus
   - Valge Niilus
   - Atbarahi Jõgi
Nubia järv
Wadi El Ghalla
Wadi Howar
LOOMAD
Sudaani kõrbest on leitud ainult 4 erinevat liiki 
loomi kes śuudavad seal ellu jääda, kuid arvukus 
on väga väike.
ANTILOOBID 
LOOMAD
BERBERI LAMBAD
LOOMAD
 NUUBIA KALJUKITSED
LOOMAD
 PAAVIANID
LOOMAD
Sudaani metsades elavad loomad on enamus 
ainulaadsed liigid maailmas, keda leidub ainult 
Sudaanis
  Hiiglaslik   metssiga
LOOMAD
 Sudaani metselevandid
LOOMAD
  Šimpansid
LOOMAD
  Sahara  oryx

Document Outline

• SUDAAN السودان
• Slide 2
• faktid
• Faktid
• Raha
• Sudaanil on kaks lippu
• Vapp
• asukoht
• Suuremad linnad
• Khartoum: 1 974 647
• Omdurman: 1 200 000
• Port Sudan: 489 725
• Kassala: 401 477
• Poliitiline olukord
• Sisepoliitika
• sisepoliitika
• Välissuhted
• Dārfūri konflikt
• Dārfūri konflikt
• loodus
• Kliima
• Pinnamood
• maavarad
• kõrbestumine
• veekogud
• Loomad
• Loomad
• loomad
• loomad
• LOOMAD
• Loomad
• Loomad
• Loomad