Händel (0)

GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759)
Helilooja sündis Saksamaal Halles . Tema isa, õukonnakirurg, oli siis juba 63-aastane ja suri 12 aasta pärast. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Noor Weissenfelsi hertsog , kuulnud tema improvisatsioone, soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina.
1703.aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi . Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris , peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit (barokkorkestri dirigendiks oli klavessiinimängija, spetsiaalset dirigenti siis veel orkestri ees ei olnud.)
1705.aastal lavastusid tema enda esimesed ooperid `` Almira ´´ ja ``Nero´´. 1703.aastal külastas Händel Lübecki orelimaestrot Buxtehude’i. Tõenäoliselt oli reisi eesmärgiks organistikoht Lübecki kirikus, mille eakas Buxtehude pidi peagi vabastama. Buxtehude seadis aga tingimuse- kes tema tütre naiseks kosib, see ka magusa töökoha saab. Kuna tütar polnud enam esimeses nooruses, jäid asjad katki.
1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli
ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oope-
reid . Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist.
Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri Kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi peagi võttis ta ette reisi Londoni, 1712.aastal sai helilooja oma leivaisalt loa teistkordseks Londoni reisiks,
tingimusel, et tuleb varsti tagasi. See tingimus jäi täitmata Händel jäi Londonisse.
Händel võeti juba esimesel Londoni visiidil kuninganna Anne’i poolt suurejooneliselt vastu ning tema ooper
`` Rinaldo ´´ läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise eduga. Ka nüüd lõi ta mitmeid teoseid kuningakoja telli -
musel, nt. `` Julius Caesar´´, `` Xerxes ´´ jt.
1714.aastal aga Anne suri ja Georg I-na sai võimule vana tuttav Hannoveri kuurvürst. Jooksikust kapellmeister oli kartnud kuninga õukonda ilmuda, siiski oli leppimine kiire tulema , sest Händel oli hetkel Inglismaa kuulsaim helilooja ja kuningakoda vajas kontserdielu .
1719.aastal rajas Londoni koorekiht kuninga toetusel suursuguse ooperiteatriteatri `` Royal Academy of Music´´. Kallite piletite müügist saadi tulu, mille eest palgati Euroopa parimaid lauljaid. Teatri muusikaliseks
juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg kuni 1741.aastani lõi ta kuni 2 ooperit aastas.
Ooperiettevõtet saatis algul edu, kuid peagi ületasid kulud sissetulekuid. ``Royal Academy of Music´´ elas üle kaks pankrotti , peale kolmandat pankrotti lõpetas ettevõte töö. Händeli jaoks polnud see ainult majanduslik, vaid ka tervislik löök, teda tabas ajurabandus ja siitpeale helilooja tervis aina halvenes.
Nüüdsest pühendus Händel oratooriumide kirjutamisele. Kuulsamad nendest :``Saul´´, ``Iisrael
Egiptuses´´, `` Simson ´´, ``Juudas Makabeus´´ ja muidugi menuoratoorium ``Messias´´.Võib arvata, et see teos on enim ettekantud oratoorim maailmas.
Elu viimased aastad oli Händel pime. Ta suri 1759.aastal 14.aprillil ja maeti tuhandete inimeste auavalduste saatel Londoni Westminster Abbey`sse Inglise kuningate ja Briti Impeeriumi kuulsate kodanike kõrvale.
HÄNDELI LOOMING:
Händeli loomingu olulisemad teosed ongi umbes 40 ooperit ja ligi 30 oratooriumit.
Siiski kirjutas ta ka palju instrumentaalmuusikat. Olulisemad nendest on: Concerto grossod, orelikontserdid, klavesiinisüidid, orkestrisüidid. Orkestrisüitidest kuulsaimad on `` Veemuusika ´´,mis legendi järgi olevat ette kantud nii, et kuningas George I tegi koos õukonnaga lõbusõitu Thamesi jõel ja tema laeva kõrvale seilas alus, millel Händel oma orkestriga esitas “Veemuusika” orkestrisüiti. Sellega olevat tahtnud Händel ära leppida George I-ga (ehk endise leivaisaga, kelle juurest ta omal ajal Londonisse jalga lasi.) Teine kuulus orkestrisüit ``Tulevärgimuusika´´ telliti Händelilt Aacheni rahulepingu tähistamispidustuste jaoks. Peo kõrghetkeks pidi kujunema tohutu ilutulestik , sellest ka teose nimi- ``Tulevärgimuusika´´ peaproovi Vauxhalli pargis kuulas 12 000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis, et teost kannaksid ette ainult puhkpillid , et lugu veel võimsamalt kõlaks. Händel keeldus keelpillide väljajätmisest teosest ja seetõttu tekkis lausa konflikt kuningaga. Lõpuks andis helilooja teose tellijale, kuningale, järele. ``Tulevärgimuusika´´ tuli ettekandele tolle aja kohta gigantorkestri –100 liikmelise puhkpilliorkestri poolt.