· küttepuudus Kultuuripoliitika · saksastamine · koolide sulgemine · koloniseerimiskavad 27. VIII 1918 Bresti täiendusleping (Venemaa loobub "igaveseks ajaks" Eestist ja Lätist). 3.3.3 Balti Hertsogiriik 9. IV 1918 rüütelkonna otsusel koguneb Eestimaa Maakogu (16 mõisnikku, 16 vallavanemat, 10 linnakodanluse esindajat, 5 pastorit, 3 rüütelkonna liiget) 12. IV 1918 Liivimaa Maakogu (880 000 eestlast = 13 saadikut; 570 000 lätlast = 10 saadikut; 114 000 sakslast = 34 saadikut). Taotlused: · Baltikumi sõjalise kaitse jätkamine Saksa armee poolt · Saksa valitsuse toetus Venemaast eraldumisele · Saksa valitsuse abi iseseisva Balti riigi loomisel liidus Saksamaaga Negatiivsed tegurid: · Eesti vallavanemad (protestikirjad) · Saksa vasakparteid · liberaalsed baltisakslased · Saksamaa vürstiriigid · Saksa sõjavägi (maa taotlemine kolonistidele) Bresti täienduslepingu järel tekib Balti Hertsogiriigi kava
kallis. Metallilise tsingi eraldamine Idamaades võis olla saavutatud mitmete inimeste poolt teistest sõltumatult. Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700-ndatel aastatel. Arvatakse, et koos sellega tõid nad endaga kaasa ka selle sulatamise saladuse, kuid tõendid selle kohta puuduvad. 1742.aastal roostlasest keemik Anton von Swab destilleeris tsingi kalamiinist. Tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast Andreas Marggraf´i . -3- Üldine Sümbol: Zn Molekulaarmass: 65.38 Sulamistemperatuur: 419.58 C Keemistemperatuur: 907 C Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Niiskes õhus kattub ta õhukese hüdroksiidi kilega, mis kaitseb metalli edasiste moondumiste eest. 100-150 kraadi juures muutub tsink sepistatavaks ja venitatavaks. 200 kraadi juures aga muutub tsink niivõrd rabedaks, et seda võib pulbristada
8 2 RAHVASTIK 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine Belgias elab 10,5 miljonit inimest. Rahvaarv on ühtlaselt tõusnud 1950. aastast 2007. aastani. 81950. aastal oli rahvaarv Belgias 8,3 miljonit, 2007. aastal aga 10,3 miljonit. 9 2.2 Rahvastiku paiknemine Belgia on kaherahvuseline riik. Põhja- ja loodeosas elavad flaamid, kesk- ja lõunaosas valloonid, idapiiril umbes paarsada tuhat sakslast. Belgias on kolm riigikeelt : saksa, hollandi ja prantsuse keel. Põhja- ja loodeosas kõneldakse hollandi ja friisi keelt, kesk- ja lõunaosas prantsuse keelt, idapiiril saksa keelt. Belglased on valdavalt katoliiklased. Belgia on üks maailma tihedaima asustusega riike- keskmiselt elab ühel ruutkilomeetril 344 inimest. Kõige tihedam on asustus riigi kesk- ja põhjaosa tööstuspiirkondades ( üle 500 in/km² ). Üle 80% inimestest elab linnades.
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass Piia Stamberg A.H.TAMMSAARE Referaat juhendaja:Kalle Lõuna Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus..................................................................................................................3 2)Elulugu.........................................................................................................................4 · Lapsepõlv · Noorpõlv · Elu peale hariduse omandamist 3)Üliõpilasselts ,,Ühendus".............................................................................................5 4)Varajane looming.........................................................................................................6 5)Teine loomingu periood...............................................................................................7 6)Loomingu kõrgperiood.......................
Kirjandusteose analüüs 08.04.2009 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Eesti, 1980 1. Teose sisu lühikokkuvõte Katku Villu vabanes vanglast, kus ta istus kinni inimese tapmise eest, mida ta tegi oma lapse ema kaitseks. Külas oli tema maine maas. Peale vangast vabanemist hakkas ta kodus kõvasti tööd tegema ning oli oma vanematele talus suureks abiks. Oli jaanipäeva õhtu, kui Villu hakkas Kõrboja uue perenaise Annaga juttu rääkima ning tantsima. Hiljem mingi kivimäele, kus Villu tahtis paar kivi õhku lasta, kuid selle tulemusel sai ta viga ning ta toimetati haiglasse. Villu alles oleval silmal läks näge...
küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma · SÕJATEGEVUS 1916: · Verduni lahing (21. veebruar) Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu · Somme'i lahing (1. juuli) Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit)
i) Brussilov - 1916 a alguses määrati edela rinde juhatajaks Venemaal (luurelennud, ründekaevikud, üllatus rünnakud 8. Lahingud a) Marne 5. september 1914 o sakslaste pealetungi peatavad prantsuse põhiväed + 600 Pariisi taksoga kohale tulnud reservid o lahingu otsustas Briti abivägi, kes tungisid Saksa vägedele vahele o lahingus hukkus umbes 80 000 prantslast, 2000 inglast ning 15 000 sakslast langes vangi o sakslased löödi tagasi Aisne'i jõeni (positsioonisõda) b) Tannenberg 29. august 1914 o Saksamaa armee juhiks oli saanud Hindenburg o Vene armee häving o 100 000 vangi c) Ypres - 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i lähedal esimest korda gaasi; juuli-november 1917 Ypres'i lahing (Entente pealetung juuli lõpus, augustis takerduti mudaväljadele + sakslaste gaasirünnakud; septembrik 300000 hukkunut + väike edasitung)
Nimtus pärineb Versailles´ rahulepingu nimest,mille võitjariigid Saksamaaga 28.juunil 1919 allkirjastasid. Versailles´ rahuleping jõustus 10. jaanuaril 1920. Versailles´ süsteemi eesmärk oli nõrgestada Saksamaad,kuid samas hoida ära ka uue maailmasõja puhkemine. Süsteem pani aluse uuele maaimasõdjale,sest süsteem koostati võitjariikide poolt ning ei arvestanud rahvaste vaba enesemääramisõigust. Näiteks liideti Sudeedi alad,millel elas ca 3 miljonit sakslast,28.oktoobril 1918 rtekkinud Tsehhoslovakkiaga. Versailles´ süsteemi suurim nõrkus oli see,et rahuleping, millel süsteem püsis sätestas sakslaste sõjasüü ning oli seetõttu sakslaste rahvuslikuks alanduseks. ] Majandus. Kõige keerulisemaks kujunesid Saksamaa majandusprobleemid-Saksamaa kohustus maska reparatsioonimakseid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta,okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia 1923. aasta 11.jaanuaril Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Sakslased
räsitud ning siis puhkes veel katk. 1212.sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu 1215.võitlus algas uue hooga, jõuti nüüd ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Aasta pärast olid kõik sunnitud ristimise vastu võtma. 1217. korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu venemaale, teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakslast ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma. Peale otepää juures saadud võitu oldi väge täis ja plaaniti minna Riiat ründama Sakala vanema Lembitu eeskoste all. 1217.21.september-sakslaste, liivlaste ja latgalide vägi, eestlased jäid alla ning mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi (Lembitu ja Kaupo) 1219. Taani kuningas Valdemar II sekkus, tahtis eestis kindlalt kanda kinnitada
karusid, hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma- katoliiklastena Usu mõju on eriti tugev maal, Põhja-Itaalia tööstuslinnades on see märgatavalt nõrgem. Uurimus näitab, et Itaalia rahvastik vananeb kiiremini kui üheski teises Euroopa Liidu riigis
kui mälestuste mälestus. Pärast ,,Tõde ja õigust,, tulevad 3 romaani ja 1 näidend. · 1934 - ,,Elu ja armastus,, - on nähtud 4janda osa edasiarendaja (mehe ja naise suhte edasiarnedusest) Peategelased: Irma (noor, puhas ja süütu tütarlaps, ootused ja lootused) leiab töökoha lõpuks Rudolfi (elupõletaja) koduabilisena. Rudolf rikub mõlema elu ära (tekib armastus) Irma ürituab enesetappu · 1935 - ,,Ma armastasin sakslast,, - armastuslugu kahe inimese vahel (Oskar on eestlasest üliõpilane, kes armub Erikasse, kes on vaesunud balti-saksa suguvõsast) Hakkab lahkama eesti minevikku. Minevik on armastajapaari taustaks, mis hukutab armastuse. Erika vanaisa on arvamusel, et kui Erika abielluks Oskariga, siis ta jääks erakuks (ei võeta omaks) POLE TULEVIKKU. Abielludes oleks kohatu ei ole sakslane ega eestlane. Lõpuks hakkab ka Oskar kahtlema abielu võimalikkusest.
o 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi , mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri Verduni – Sõjategevus 1916 (21. veebruar) o Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud o Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele o 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu Somme’i – Sõjategevus 1916 (1. juuli) o Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise o 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi o Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit)
Murrang Teise maailmasõjas liitlaste kasuks: Stalingradi lahing, lahing Põhja- Aafrikas, Midway lahing. Murrang maailmasõjas saavutati 1942.aastal, kui Hitlerivastase koalitsiooni riigid suutsid kolmes kohas, peaaegu üheaegselt, anda hävitava löögi sakslastele ja tema liitlastele: 1) Põhja- Aafrikas sunniti taanduma Saksa- Itaalia ühisväed eesotsas kindral Rommeliga. 2) Ida rindel algas Stalingradi lahing Zukovi juhtimisel, mille käigus 300 000 sakslast jäid piiramisrõngasse, neist suurem osa hävitati, 90 000 andis end vangi. 13. Sõjategevus 1943.-1944.a 1940.a kinnitas Hitler sõjaplaani Barbarosa NSV Liidu vastu. 1941.a suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistusid sakslastele ootamatult hoopi andma. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri 6.detsember 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. 7
Seda tuntaks anslussi nime all. Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lääneriigid, ing, prnts, kes olid aluse pannud versaillesi süsteemile tegutsesid samamoodi, siis kui saksamaa viis väes reinitsooni, tegutsesid samamoodi ehk ignoreerisid. Ehk ajasid lepituspoliitikat. Saksamaa esitas järgmised nõudmised Tsehhoslovakkiale. Tsehhoslov oli paljurahvuseline riik. Seal elas umbes 6,5 milj tsehhi, 3,2 milj sakslast, 3 milj slovakki, 700 000 ungarlast ning poolakaid. 3,2 milj sakslast elasid ennem Austria-Ungari aladel. Tsehhoslovakkias elasid nad lääneosas, Sudeedimaal, sealt nimetus sudeedisakslased. 1938a kevadel-suvel sudeedisakslased hakkasid nõudma autonoomiat ning seda, et nad saaksid ühineda Saksamaaga. Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud selleks ajaks veel moderniseerinud oma sõjaväge. Nende poliitikutel puudus soov end sõjas kaasata. 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on ...
Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses t...
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikk...
õhutamine ja rahvusküsimusega spekuleerimine. Kampaania saksa ülevõimu vastu vene elu kõigis valdkondades. Balti alad saksa ülevõimu näidiseks. Baltisakslaste maine langes madalseisu. Neid kahtlustati reetmises, spionaažis, sabotaažis. Suleti saksa seltsid, koolid, ajalehed, keelati saksa keele kasutamine ametlikus kirjavahetuses ja saksa keele kõnelemine ametiasutustes ja avalikes kohtades. Sõja ajal saadeti välja u. 700 sakslast. Hobusteprotsessid – mõisnikke süüdistati hobuste varjamises, et mitte neid rindele. Sõja ajal kasvas järsult huvi Balti olude vastu. Arvustati balti mõisnikke ja nende privileege. Hinnati ümber suhtumine eestlastesse ja lätlastesse. Need ei ole separatistid, vaid tõsised Vene patrioodid. Aga pandi ka ette (šovinistid) võõrandada saksa maavaldus ja asendada saksa keel kõikjal vene keelega. Maa müüdama vene talupoegadele-kolonistidele, mõisad müüa haritud ja
jaoks, kes suutis algul eestlasi kiiresti lüüa lahingutes, aga edaspidi hakkasid Eesti väed tugevnema ja Venemaa hakkas ise lüüa saama. Eestlased sõdisid ka vahepeal Saksavägedega Läti alal ning suutsid ka nemad alistada kiiresti umbes kuu ajaga. Sõda lõppes vaherahu ja eestlaste võiduga. Eestlasi hukkus sõjas umbes 5000 haavata sai 14 000 ja 667 langes vangi. Venelaste langenute ja haavatute arve ei teata, aga neil oli 10 000 vangilangenut. Saksaväed kaotasid 400 meest ja 1100 sakslast sai haavata. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast Sõtta kutsuv propagandaplakat Tartu rahulepingu allkirjad Eesti Vabadussõja Võidusammas Johan Laidoner Soomusrong ,,Pisuhänd" Medal Vabadussõjas osalenutele Soome vabatahtlikud Tallinnas Tartu Rahu sõlmimine Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da · http://et.wikipedia
Jannsen oli liialt seotud kohalike võimumeestega just peo toimumise huvides, et pidu saaks sakste abi ja meeleheaga peetud, olgugi et peo tagamõtted olid märksa aatelisemad. Peol oli kaks väliskülalist, soomlane ja ungarlane. Esimene avaldas rõõmu soome koorilaulude esitamise pärast(mis oli Jakobsoni teene), teine nägi valitsevat olukorda nii: eesti rahvas ja saksa härrad seisavad vastakuti nagu kaks vaenlast. Eestlane nimetavat sakslast lambavargaks, sakslane kutsuvat aga eestlast halvakspanevalt maarahvaks. Saksa ja vene ajalehtede vahelist poleemikat jätkus veel mõneks ajaks peale pidu. Eestlased ise jäid laulupeo tulemustega rahule, sest kontsert õnnestus ja suurendas rahvuslikku prestiizi. L.Koidula tähelepanekute järgi hakkasid paljud senised kõhklejad eesti rahvuslikku liikumist toetama, mis tähendas selle olulist tõusu järgnevatel aastatel. Kõige tähtsamad olid laulupeo
Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast. A. H. Tammsaare tuntumad teosed 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1926-1933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan Tõde ja Õigus Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile
Intervjuu Rivo Vesikuga ja Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon (FIVB) Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon (FIVB) nimetas rannavõrkpalli MK-sarja lõppedes erinevate kategooriate parimad, spordimehe arvestuses pälvis esikoha meie Rivo Vesik. "Ma olen selline viisakas poiss, kes teeb uksed lahti ja teretab," muheles Vesik, kelle sõnul võib tunnustust võrrelda fair play auhinnaga, kirjutab volley.ee Hollandlast Reinder Nummerdori ja sakslast Jonas Reckermanni edestanud Vesiku sõnul tunnistab ta alati üles, kui pall läks näiteks blokipuutest auti. Seda muidugi juhul, kui vilemees küsib. "Korvpallis ka ei lähe mängija kohtuniku juurde ega palu endale viga vilistada. Üdini aus olles poleks meie mängule kohtunikke vajagi," jätkas Kossuliiga meeskonna Run 'n' Gun rivistusse kuuluv Vesik talle omases stiilis. Vesik sai tunnustusest teada, kui luges Venemaalt meilipostkasti potsatanud õnnitlussõnumit
aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). · 1917. aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks (Antandil 21 miljonit meest, Keskriikidel 10 miljonit meest). Seepärest asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad...
99% „toetas“ liitumist. Natsiparteid olid riigisiseselt suure töö ära teinud. (Kõik tulemused, mis on üle 90% ei ole enam eriti demokraatlikud) Märts – Anschluss – Austria on liidetud. Müncheni konverents – osalevad Inglismaa (Chamberlain – lepituspoliitika suurim apolodeet) ja Prantsusmaa peaministrid, Saksamaad esindab Hitler ja Itaaliat Mussolini. Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale (kuna seal elab 3 milj. sakslast. Nad ise nõudsid liitumist Saksamaaga). Seda kokkulepet on nim. häbiväärseks, kuna kolmandad riigid otsustavad teise demokraatliku riigi edasise saatuse üle. Maa jaotati ära kahes osas. Tšehhoslovakkiast moodustati nukuriik, Austriast samuti? Nad olid end küll valmis kaitsma, ent tähtsa osuse läbi, pidi nad oma maa ilma vastupanuta ära andma. Hitler lubas, et rohkem ta midagi ei taotle. Septembris – Sudeedimaa on liidetud. Järgmisena jäi ette Poola. Poolale lubati Lääneriikide
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine; sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus lii...
USA sõtta astumine rikkus selle plaani. 1942. korraldas USA vasturünnaku Jaapani laevastikule Midway saarestikus. Jaapani I sõjaline kaotus alates 16. sajandist. 2) 1942. Saksamaa pealtung idarindel. Hitler plaanis vallutada Volga ääres Stalingradi ja tundis edasi ka Kaukaasiasse (edu haripunkt). Punaarmee taandus, kuid 1942-1943 aastavahetusel alustas Stalin vastupealetungi. Veebruaris 1943 sai Saksamaa Stalingradi lahingus hävitava tagasilöögi. Ligikaudu 300 000 sakslast sai surma/langes vangi. 3) Sügisel 1942 läksid britid Aafrikas El-Alamaein'i all pealetungile. Liitusid ka USA väeüksused. Saksa-Itaalia väed sunniti alistuma ja mais 1943 olid lahingud Põhja-Aafrikas läbi. 4) Suvel 1943 lootis Hitler idarindel uuesti edu saavutada (Kurski kaar). Punaarmee tõrjus sakslased lõplikult tagasi (50päeva, vastamisi umbes 2,3 miljonit sõdurit). Sellega läks initsiatiiv idarindel venelaste kätte ja sakslased alustasid taganemist läände.
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige. Juristidiplom jäi Tammsaarel saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. 1918. aastal tutvus ta endast 18 aastat noorema Käthe Weltmanniga (sel hetkel oli Tammsaare 40. aastane) ning naine pidi sõitma Tammsaarele külla ning pani ajalehte kuulutuse, et: Anton Hansen Käthe Hansen ...
Rakvere ja Paide foogtidele lubati näiteks terve mõis tasuks alistumise eest. Paide piiramise kirjelduse juures ilmneb selgelt, et tookordsel retkel ei olnud venelastel kaasas piiramissuurtükke, mistõttu vähemalt suurematele kindlustele nad erilist ohtu ei saanud kujutada. Toolse alla suutrükid siiski hiljem toodi. Edise kaitsemeeskonnas oli krooniku teatel 10 meest mehituseks, Vasknarvas oli samal ajal 30 sakslast, Uus-Kastres 40 sõjaasulast, Rakveres 11 võitlusvõimelist sakslast, Laiusel 34 meest mehituseks, Kiviloos 11 sakslast. Jõhvi kindluskiriku kaitsmisel osales 4 sakslast. Seega ei ole arv kümme sugugi väike. Üks on selge, tegemist pole tavalise kindlustatud mõisamajaga vaid väikelinnusega (näiteks isegi Toolse kohta kasutab kroonik J.Renner väljendit linnuseke). Sakslaseks nimetatakse kroonikas ilmselt aadlisoost rüütlit, kelle juurde kuulus harlikult oma sõjasalk. Sageli kujutas üks rüütel-ratsamees endast tervet lahinguüksust
a. Austria Anschluss Austria liitmine Saksamaaga. Hitler esitab Austriale ultimaatumi, et Austria peab vabastama represseeritud(mässu tõstnud inimesed, kes istusid vangis) Seyss-Inguart Austria juht, saadab Saksamaale abipalve, mille abil Hitler viibki Anschlussi läbi(austria üks arenenumaid tööstuspiirkondi läheb Saksamaa valduste alla). Lääneriigid ei tee selle peale midagi. Samal aastal Hitleri välispoliitika suunatud Sudeedimaa vallutamiseks, sest seal elab u 3mln sakslast ja Hitler peab neid kui vähemusrahvuslust kaitsma, majanduslikult on väga hea söetööstuspiirkond. 29. Sept. Otsustakse Müncheni konverentsil(Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia), et Sudeedimaa peab kuuluma Saksamaa territooriumide alla. Tsehhoslovakkia ise oli sõjaks valmis. 1939.a. Saksa väed sisenevad Tsehhoslovakkiasse. Saavad endale ka Böömi- ja Määriprotektoriaadid. Slovakkia on nii ehk naa vasallsõltuvuses Saksamaast (vastastikkuse abistamise leping)
Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. 22.aprill 1915 kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdrut, kellest 5000 suri. 3.8. Verduni lahing Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealeläk läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. Saksamaa tahtis anda läägi vastaste peatoele Verduni kindlusele. 21. veebruaril 1916 alustas 270 000 sakslast pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu. 3.9. Somme lahing Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil 1916 alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala. Surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit. 3.10. USA astumine sõtta USA oli Antanti sõja algusest peale toetanud suurte laenudega ning selle armeedele
6. Anton Hansen Tammsaare proosa- ja draamalooming. ANTON HANSEN TAMMSAARE (1878 1940) 1907 Raha-auk 1913 Vanad ja noored 3 1907 Uurimisel 1908 Pikad sammud 1909 Noored hinged 1910 Üle piiri 1915 Poiss ja liblik 1917 Varjundid 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1923 Pöialpoiss 1926 - 33 Tõde ja õigus I - V 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1936 Kuningal on külm 1939 Põrgupõhja uus Vanapagan Üliõpilasnovellid: uus ainestik ajastuomane impressionism, külarealistlikust laadist ärapöördumine. Süveneb tegelaste siseelu kujutamine, huviobjektiks saavad mehe-naise suhted. Toimub arenev võitlus tolleaegsete moraalikonventsioonidega. Hilisemates üliõpilasnovellides on moraaliproblemaatika taandunud, vabameelsus on oma loomuliku koha saavutanud. Hakkab ilmnema T tulevane mõttelaad. "Juudit" kohati laialivalguv, aga siiski
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...
1916 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste
Saksa vägesid saatis kiire edu, sest revolutsioonist nakatunud Vene väest polnud enam vastast. Kui patriootlikult meelestatud ohvitserid püüdsidki kohati vastupanu organiseerida, ootasid paljud vene sõdurid sakslaste tulekut valgete lipukestega. Ka mandrilt täienduseks saadetud mehed ei suutnud sakslaste edasitungi peatada. Sakslaste operatsiooni efektiivsusest annab märku ka asjaolu, et Lääne-Eesti saarestiku vallutamisel sai surma ja jäi teadmata kadunuks vaid 184 sakslast, vangi võeti aga üle 20 000 venelase sealhulgas 5 kindralit ning sõjasaagiks langes suur kogus laskemoona ja varustust. Lääne-Eesti saarestiku vallutamisega ja sõjalaevastiku viimisega Läänemerele lootsid sakslased rajada teed Petrogradi peale. Kuid järgnenud revolutsioon Venemaal ja hiljem ka Saksamaal muutsid sõja kulgu. Eesti rahvusväeosad 1917. aasta märtsis, pärast Vene revolutsiooni, algas eesti rahvusväeosade moodustamine.
1884. Aastal sai patendi ja tootmisloa Delamare-Deboutteville auto. 1870. Aastal pani Viinis Siegfried Marcus tavalisele kärule külge sissepõlemismootori, mis töötas bensiinil. See tegi temast esimese inimese, kes kasutas bensiini jõul töötavat mootorit. Seda käru nimetatakse tänapäeval ,,esimeseks Marcuse autoks". Üldiselt peetakse esimese tõeliselt praktilise sissepõlemismootoriga auto leiutajateks kahte ühel ajal töötanud sakslast: Karl Benzi ja Gottlieb Daimlerit. Karl Benzi ehitas oma auto 1885 Mannheimis, patendi sai ta 1886 aasta jaanuaris ja autosid hakati tootma 1888. Aastal, peale Bertha Benzi õnnestunud pikka sõitu Mannheimist Pforzheimi ja tagasi. Alates 2008. Aastast tähistab seda sõitu Bertha Benzi Mälestusrada Saksamaal. 1889. Aastal ehitasid Gottlieb Daimler ja Wilhelm Maybach auto, mis oli algusest peale mõeldud autona mitte mootoriga vankrina.
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommun...
1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste
15 Verduni lahing 21. veebruar 1916 Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. Verduni lahing kestis 10 kuud, oli ohvriterohke. Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu. Jüüti merelahing 31. mai 1916 Sõjaajaloo suurim merelahing: inglastel osales 150 laeva, sakslastel 99 laeva. Inglased kaotasid 14 laeva ning 6 784 meest surnute, haavatute ja vangidena. Sakslased kaotasid 11 laeva ja 3 058 meest. Somme` lahing 1. juuli 1916 Somme`i lahingus kasutati esmakordselt tanke ja lennuväge. Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala
See väljapanek sai suurem kui tavaliselt: tervenisti kolmteist portreed, millest osa küll visandid ja stuudiotööd. Nii tahtis Laikmaa tähistada oma Tallinnasse asumist ja kunstikursuste algust. Üldmulje pidi olema küllaltki imponeeriv — väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, “Lääne neiu” ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts — rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. 1903. a. ilmuski Laikmaa üleskutse “Teatajas”. Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline
kontrolli all. Maa müüdi 19 000 Kölni marga eest(4443kg hõbedas) ehk aasta hiljem Liivimaa ordule üleantuna sai viimane maa poolmuidu. Järgnesid rasked aastad 1351-1352 “must surm” Eestis, mis sel ajal ka mujal Euroopas möllas, surmates 35% eurooplastest. Elu-olu keskaja Eestis Rahvastik kasvas: 1350 oli Eesti alal u. 100’000 elanikku siis u. 1558.a. võis see tõusnud olla ca. 300’000-350’000-ni. Kaasa arvatud ca.20’000 sakslast linnades ja ordukindlustes ning paartuhat rootslast Loode-Eesti rannikul ja saartel Suuremad linnad: Tallinn, Tartu- kummaski 7 – 8 tuh. elanikku (selleaegsed suurlinnad) Euroopa suurlinnadega seda võrrelda ei saanud, kuid Põhja Euroopas olid nad ühed suurimad. (Rootsis ja Soomes polnud ühtegi nii suurt linna) Pärnus 1000 – 1200 el. Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga. Rae võimu piiras osades linnades linnafoogt (esindas kohalikku mõisnikku)
See väljapanek sai suurem kui tavaliselt: tervenisti kolmteist portreed, millest osa küll visandid ja stuudiotööd. Nii tahtis Laikmaa tähistada oma Tallinnasse asumist ja kunstikursuste algust. Üldmulje pidi olema küllaltki imponeeriv -- väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, "Lääne neiu" ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts -- rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. 1903. a. ilmuski Laikmaa üleskutse "Teatajas". Selles ütleb ta, et
"Keisri hull" Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus Eberhard von Bockile (17871836), kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus aadelkonda sokeerides talutüdrukuga. 1818. aastal läkitas ta keisrile Venemaa põhiseaduse projekti, mille tõttu ta vahistati. Timotheus von Bock veetis üheksa aastat vanglas, kust ta vabastati vaimuhaiguse tõttu. Piiratud liikumisõigusega von Bock elas Võisiku mõisas surmani. Timotheus von Bocki (Timo) lugu esitatakse läbi Jakob Mättiku (Timo näälu) silmade. J. Lotman on seda nimetanud puskinlikuks võtteks: sündmusi kirjeldav inimene ei mõista kõike, mida ta kirjeldab.36 Timotheus von Bock on romaani peategelane, tema järgi on teos saanud ka pealkirja. Samas ei ole Timo minategelane. Timo iseloomust ja mõttemaailmast saab lisaks aimu ka tema käsikirjade kaudu. Timo välimust kirjeldab Jakob võrdlusena: Timo enne vahistamist (s.t üheksa aastat varem) ja pärast vabanemist...
Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10 Väärisgaasid Raud (Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena...
poliitilise dissidente, preestreid, piiskope, usklikke vastaseid ja kõikide muude hulgas vaimse puudega inimesi. Natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4-6 miljonit juuti. Kogu Euroopas on teine maailmasõda ja natsi genotsiid vastutavad 35 miljoni surma eest. Saksa enda kaotused: sõjas sai surma mitu miljonit saksa sõdurit ja tsiviilisikut, kokku pea 10 miljonit. Suured territoriaalsed kaotused ning teistest riikidest pea 15 miljonit välja heidetud, koju saadetud sakslast ning paljude suurte linnade hävitamine. Jagatud Saksamaa ja taasühinemine (1945-90) Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas Teise maailmasõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas määras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis fikseeriti ka selle üksikasjad. Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni.
Sellega määrati, et Saksa sõjajõud limiteeritakse 100 000 meheni, sõdurid võisid olla ainult vabatahtlikud, ei tohtinud olla soomusmasinaid, allveelaevu ja kennuväge, mereväes kuus lahingulaeva, Reini jõe pk demilitaliseeriti, sõjakahjude hüvitamine Prantsusmaale, Belgiale, GBle 6,6miljonit naela, territooriumist 1/8 anti ära, Austria ja Saksa ühinemine keelati, tekkis uus riik Tsehhoslovakkia, kus elas 3 miljonit sakslast. Leping tekitas Saksas pahameelt, kuna nad ei tundnud end sõja alustajana või kaotajana ning taheti ka läbirääkimistel osaleda. Armee piiramine oli suur löök, kuna see oli Preisi sümboliks ning usuti, et sõjakahjude hüvitamine on ebaõiglaselt suur. 3. Rahvasteliit oli sisuliselt tänapäevase ÜRO eeskujuks. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igal ühel üks hääl Korralised istungid toimusid septembris. Tegeleti
Temagi kirjanduslik debüüt takerdus okupatsioonida ja sõdade tõttu ja oma niinimetatud eelõitsengusse kuuluvad luuletused avaldas ta alles viiekümnesena oma seni ainukeses valikkogus "Voog ja kolmpii" (1971). tsükkel "Eilne mees väljas" on ilmselt arbujate mõjuline, demonstreerides autori vormilist osavust, intellektuaalset haaret ja noorusliku kõrgvaimset esprii taotlust. Jaan Kross, kes oli Tallinna vanglas istunud juba sakslast ajal, arreteeriti uuesti 1946 ja siberist tagasi pääses ta 1954. Järgmised viisteist aastat tegutses ta Tallinnas tõlkija, luuletaja ja erudeeritud esseisti- publitsistina, saades kirjanduse uuendajate peamiseks juhiks ja võimulähedast kriitikute peksupoisiks. Tema 1958. aastal ilmunud esikkogu "Söerikastaja" järgi loetakse uue perioodi algust eesti luules, sellele järgnesid eraldi väljaandes satiiriline poeem, kolm luulekogu ja valikkogu
Paljudel riikidel on jooksude peale mõttetu panustada, sest maailma tippkonkurentsis on tumedanahalistega koos võisteldes väga vähe lootust läbi lüüa ja nii panustataksegi rohkem väljakualadele. Samas on neidsamu Euroopa meistrivõistlusi valgenahalistele jooksjatele väga vaja, et leida motivatsiooni tipptasemel treenimiseks. Meenutame kas või Pavel Loskutovi nelja aasta tagust hõbemedalivõitu või sellelt EM-ilt meeste 10 000 meetri jooksus ilusa lõpuspurdiga võitnud sakslast Jan Fitchenit. EM on suur võimalus ka Eesti kergejõustiklastele, kahju, et seda ära ei kasutatud. Eelmise hooaja tulemuste põhjal olnuks väiksemagi arengu korral olnud EM-il tegijad Mirjam Liimask, Taavi Peetre, Mikk Pahapill ja mõni teinegi kiire arengu korral. Kahju, et neil võistlus sedakorda ebaõnnestus. Ebaõnne oli Eestil veelgi Pavel Loskutovi ja Andrus Värniku vigastustega kõrvalejäämise osas. 16
Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest Ilmselt ei kahtle tänaseks päevaks Juhan Liivi loomingu mõjus keegi ja kindlasti on iga eestlane vähemalt mõne tema luuletusega kokku puutunud. Seda siis kas kirjanduse kooliõpikute kaudu või heliloojate seadetega luuletaja tekstidele, millest paljud ka laulupidude repertuaari kuulunud on ja mis kindlasti ka suure hulga inimeste südameid on puudutanud. Pean tunnistama, et ka mind on Liivi poeetika väga tugevalt mõjutanud ja kuigi tegu on kirjamehega, kelle elu ja loomingut on läbi ja lõhki uuritud, tahtsin oma essees siiski just talle keskenduda, sest pean väga oluliseks tema oskust nii ajatult kirjutada. Paljud tema luuletused kõnetavad lugejat nii nagu oleks need kirja pandud silmas pidades hetke, milles praegu viibime. Liivi luulet iseloomustab lihtsus ja siirus, kuid oluline on, et oma lihtsuse juures jutustavad need siiski väga olulistest ja suurte...
liitlaseid. Saksamaa agressioon Euroopas Hitler alustas oma imperialistlikku joont Austria liitmisega Saksa koosseisu 1938 aasta märtsis. Tee sai vabaks. Mussolini toetas teda. Britid ja Prantslased ,kes olid hirmutatud Saksamaa uuestirelvastumisest toetasid Hitlerit sellega, et Austria staatus pidi jääma Saksamaa siseasjaks. Septembris 1938 Hitler ähvardas sõjaga Tsehhoslovakkiat mille piiriäärsetes alades elas umbes 3,5 miljonit etnilist Sakslast. Briti peaminister Neville Chamberlain alustas kõnelusi mis lõppesi kuu lõpus Münheni Paktiga mis andis selle ala Tsehhoslovakkiast Saksamaale lubadusega ,et Saksamaa ei puutu rohkemat Tsehhoslovakkia territooriumist. Chamberlain lootis et oli saavutanud rahu kui ta eksis. Münheni pakt osutus varsti kasutuks rahusobituseks. Märtsis 1939 lakkas olemast Tsehhoslovakkia. Hitler ähvardusest Poolale ärevusse sattunud Britannia lubas olla vastava ohu korral seda riiki kaitsmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
