Platon Aristoteles (eKr384-eKr322) Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid Olulised aspektid olid tal loogika vallas Aristoteles Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu (rikkad rõhuvad vaeseid) ega ka demokraatlikku riigikorda (vaesed omavolitsevad rikaste kallal), tema arvates pidi võim olema keskmise jõukusega kodanike käes. Aristoteles tsitaadid: Ole oma tahte isand ja südametunnistuse ori. Esimene pääsuke ei tähenda veel suve. Igal inimesel üksikult ja kõikidel inimestel koos on alati teatud eesmärk, mille poole rühkides nad valivad üht ja väldivad teist. Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle.
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse.
kiri , lossid, linnad, kunst ja usund. 4.Too välja mükeene kultuurile iseloomuliokud jooned , kasuta samu märksõnu. 5. mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad kreeta ja mükeene kultuur. 6. too välja tumedale ajajärgule iseloomulikud tunnused kreeka ajaloos. 7.mis iseloomustab arhailist ajajärku kreeka ajaloos. 8.Milline oli kreeka ühiskonna ülesehitus. 9.Mida kujutas endast aristrokraatlik eluviis. 10.iseloomusta Ateena riigikorda 5saj., kasuta järgmisi märksõnu: kodanikud , valitsemis vorm , rahvakoosolek, ametnikud ja nõukogu. 11. Iseloomusta Sparta riigikorda ja kasuta samu märksõnu. 12.Iseloomusta haridust ja kasvatust Spartas. 13. Leia Sümpoosioni , aristrokraatliku perekonna elu ja homoseksuaalse armastuse vahelisi seoseid. 14. Mõisted: Sümpoosion, Akropol, Agoraa,Polis,Hellos(hellanid),barbar, hetäär,lakooniline, Vastused: 1. 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane"
Revolutsiooni tagajärjed: 17 okt. manifest millega Nikolai II lubas: 1.1.Sõna, koosoleku, ühinemis ja teisi demokraatlikke vabadusi. 1.2.Rahva esinduse riigituuma valimisi. 2.Algas erakondade moodustamine. 3.Toimus pööre rahvateadvuses kuna puudus tsaaritruudus ja rahvas ärkas poliitilistele võitlustele. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus. 2.Rahvaküsimus-mõnevõrra nõrgenes rahvuslik rõhumine, vähemusrahvad hakkasid nõudma autonoomiat. 3.Ei kujunenud läänelikku parlamentaarset riigikorda, kuna riigituuma volitused olid piiratud. 1917a. veebruarirev. põhjused: 1.-3.1905a. rev.-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin. 5.Majanduslik allakäik-majandus ei suutnud kanda sõjaraskust. 6.Sõjaline allakäik.; Rev. alguseks toitlusrahutused Petrogradis 23 veebr. 1917a. veebruarirev. tagajärjed: 1.Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga. 2.Kujuned nn.
Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks alanud hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel.Talude päriseksostmine mis muutis talupojad oma maada omanikuks. Eesti haritlaskonna kujunemine. Milline oli Eesti koolisüsteem Vallakool (eestikeelne) kihelkonnakool (eestikeelne) kreiskool (saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu Ülikool (saksakeelne) Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu Vabastas talurahva lõplikult mõisniku eestkostest. Said valida volikogu ja ametimehed. Vald sai oma eelarve. Volikogu määras maksud ja otsustas kuidas raha kulutada. Valla eesotsas seisis vallavanem. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peam...
ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini. Usuti, et just nemad saavutavad majandusliku õitsengu ja hävitavad rahva vaenlased. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, anti neile vabad käed ja nõrga demokraatiaga riikides, haarasidki diktatuuri pooldajad võimu. 1922. aastal saigi ohjad enda kätte fasistlik partei, kelle juhiks Mussolini. Ta kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning poliitiliste vaenlaste eest kaitseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai Itaalia rahva juht ehk "duce".
a tolerantsuspatent (luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel rohkem õigusi), likvideeriti kloostreid, kaotati munga/nunnaordusid (vähendas katoliku kiriku mõju). Põllumajanduses algasid reformid 1770.aastatel kui teotööd vähendati 3-le päevale nädalas. 1781. anti välja patent alamatest, millega kaotati pärisorjus suuremas osas riigis. Kõik reformid viidi Austrias läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud kaasa ei rääkinud. Seetõttu on Austria riigikorda nimetatud ka valgustatud despootiaks. Kui algas Suur Prantsuse revolutsioon enamused reformid katkesid või tühistati. Saksa filosoofid: G.W. Leidniz- uus filosoofia, C. Thomasius- kõlblusfilosoof, nõiaprotsesside vastu, rõhutas hariduse andmist õpetatuse asemel, C. von Wolff- ratsionalist, esitas terve mõistuse teooria, riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, J. G. von Herder- progressi idee
tundmise eksam ning tuleb kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 11. Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab Eestis asuda palgalisele tööle? V: Esmalt peab ta taotlema elamisloa ning siis ka tööloa. 12. Millised on kodanikuõigused ja kohustused? V: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes; õigus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust; õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis; õigus töötada avaliku teenindajana riigi- ning kohaliku omavalituse asutustes; õigus kuuluda erakonda; õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel; õigus osaleda rahvahääletusel. 13. Millised on mittekodaniku õigused ja kohustused? V: On kohustatud hoidma loodus- ja elukeskkonda, alluma seadusele, olema lojaal- ne riigikorrale
novembris tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja tungisid külma sõja sümbolist läbi. Sellele järgnes ka läbimurre poliitikas, kus opositsioon legaliseeriti ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Sotsialismileeri lagunemise positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed riigid. Hakati taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, täpsemalt demokraatlikku valimissüsteemi. Uute riikide kodanike vabadus suurenes, tugev tsensuur kadus ning inimestel oli taas õigus avalikult arvamust avaldada. Teine positiivne aspekt on minu arvates see, et hakati taas vaatama läände, üha enam sooviti ühte sulada Euroopaga. Üha rohkem hakati vaatama läände just selle tõttu, et inimesed olid sellest maailmas kui ära lõigatud. See aga oli
Põhiseaduse kehtestamine ei pruukinud tähendada autoritaarse riigikorra kaotamist. Paljud põhiseadused olid pelgalt valitseja välja antud armuaktid, mitte rahvaesinduse väljatöötatud seadused. Valitseja võimu tasakaalustamisel oli võtmeroll parlamendil, mille võim jäi aga enamikus riikides piiratuks. 19. sajandi esimesel poolel oli Euroopas ainukeseks tõeliselt parlamentaalseks kuningriigiks Suurbritania. 1848. aasta revolutsioonidega püüti parlamentaarset riigikorda kehtestada ka Saksamaal, kuid see kukkus läbi. Esimese maailmasõja alguseks 1914 oli Euroopas vaid mõni üksik riik, kus valitsuse moodustas parlamendivalimistel enamuse saavutanud jõud ja valitsus oli kohustatud oma tegevusest parlamendile aru andma. Need olid peale Suurbritannia veel Sveits, Prantsusmaa, Rootsi ja Rootsile kuuluv Norra. Demokraatia ja valimisõigus Demokraatlik riigikord kujunes Euroopas väga aeglaselt. Rahva osalemist poliitikas takistas juba valimisõiguse piiratus. 19
Eukleides Matemaatik. Elas IV saj teisel poolel eKr. Võttis oma mitmeköitelises teoses ,,Elemendid" kokku kogu seni Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Sokrates Ateena (Kreeka) filosoof. Arvas, et voorus ja hüve on püsivad ja ei sõltu reaalsusest ja inimeste omavahelistest kokkulepetest. Arvas, et tuleb mõista, mida need (hüve ja voorus) tähendavad, ei pooldanud demokraatlikut riigikorda. Ei kirjutanud midagi üles, küsitles tänavatel inimesi. Hippokrates Kõige kuulsam Kreeka arst V-IV saj vahetusel eKr. Teda peeti mitmeosalise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures pööras suurt rõhku õigele toitumisele. Demokritos V-IV saj vahetusel eKr tegutsenud filosoof. Arvas, et maailm koosneb tühjuses
1867.aastal ilmus Marxi põhiteose "Kapital" esimene köide,mis märgib marksistliku majandusteooria väljakujunemist.Ühiskonna klassikoosseis sõltub selle teooria järgi ühiskondlik-majanduslikust formatsioonist milliseid eristati viis : 1)ürgorjanduslik kord. 2)orjandus 3)feodalism 4)kapitalism 5)sotsialism. Klassivõitluse teooria alusel õhutasid marksistid vihkamist ja klassivaneu.Klassivõitlus pidi viima proletariaadi dikatatuurile,eitasid demokraatlikku riigikorda,ülistasid vägivalda ja propageerisid harimata rahvakihtide valitsemist. Anarhism : Willam Godwin,Pierre Joseph Proudhon,Mihhail Bakunin Anarhistid väitsid,et riigi on loonud tugevad ja rikkad nõrkade ning vaeste vastu,mistõttu tuleb riik kaotada.Bakunini põhiseisukoha järgi oli ühiskonna hädade ja puuduste põhjus riik.Üksikisiku eneseteostus saavutatakse anarhistide arvates loova töö kaudu.Nad arvasdi et revolutsioon peab puhkeme stiihiliselt.Osa anarhiste kasutas võitlusmeetodina
Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Küll taotleti vabariiki, kontstutsioonilist monarhiat ja ka muud. Valgusfilosoofia Prantsusmaal Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Tõuke andis Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. a. kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda
*Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust. Millised on Eesti kodaniku õigused ja kohustused? *Õigus ja kohustus teenida kaitseväes. *Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust. *Õigust töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis. *Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes. *Õigus kuuluda erakonda. *Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel. Eesti kodanik kui Euroopa liidu kodanik. Eesti kodanik omab ühtlasi ka Euroopa Liidu kodakondsust. Lisaks õigusele reisida, elada, töötada ja õppida teistes EL liikmesriikides, võimaldab EL-i kodakondsus
Absolutism Prantsusmaal. Domineeris 17. sajandil ning 18. algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peetakse Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi). Riigikorda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda, Jumala tahet enam kuigivõrd ei rõhutata, pigem peetakse absolutismi lihtsalt kõige loomulikumaks ja ideaalsemaks valitsemisviisiks. Louis XIV valitsusajal, kui absolutism rakendus Euroopa ajaloos ilmselt kõige hiilgavamalt ja ulatuslikumalt, tekkis sellele ka mitmeid toetavaid teooriaid, millest ühe autoriks oli ka kuningas ise. Ta uskus, et tema kohustus, aga ka samas nauding on oma alamatele pakkuda turvalisust ning
Tamsalu Gümnaasium Triinu Eilo Charles Louis de Montesquieu Referaat Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2013 Sissejuhatus Charles Louis de Montesquieu oli Prantsuse valgustusfilosoof, ajaloolane ja kirjanik, kelle peateoseks on "Seaduste vaim", selle kirjanduse kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Montesquieu sündis 18.jaanuaril 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku1 perre. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi presidendiks. Olles töötanud sellel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks ...
SUURRIIGID 19. SAJANDI II POOLEL AMEERIKA ÜHENDRIIGID: 1. Mis linnad said 19. sajandi lõpus miljonilinnadeks Ameerikas? 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud juba New York, Chicago ja Philadelphia. 2. Mille vastu oli Abraham Lincoln? Abraham Lincoln oli orjuse vastu. 3. Mis aastal lõplikult kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil? Ameerika Ühendriikide territooriumil kaotati orjus lõplikult 1865. aasta lõpul. 4. Mis oli 19. sajandi lõpus alganud reformiliikumise eesmärk? Reformiliikumise eesmärgiks oli ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu ning korruptsiooni ühiskonnas. 5. Keda kasutati odava tööjõuna 19. sajandi Ameerikas? Ameerikas 19.sajandil kasutati odava tööjõuna naisi ja lapsi, kes pidid vabrikutes töötama väga väikese palga eest. VENEMAA: 1. Mis iseloomustas Aleksander III sisepoliitikat? Aleksander III sisepoliitikat iseloomustas äärmuslik venestamine impeeriumi äärealadel. Va...
Jumalad kehastasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Filosoofia Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Sokrates - Ateena filosoof, kes vaidles sofistidele ägedalt vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Erinevalt sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpetussõnade eest tasu. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon- Sokratese kuulsaim õpilane. Ta asutas oma Akadeemia. Platon kujundas tervikliku õpetuse riigist. Platon hindas väga kõrgelt Spartat ja võttis sellest oma ideaalriigi visandamisel eeskuju. Aristoteles Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikora, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Ta tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli. Inimene oli tema sõnul riiklik elusolend
11.klass SCOUTSPATALJON Referaat Pommiauk 2018 Sissejuhatus Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Scoutspataljon koosneb elukutselistest kaitseväelastest ja asub Paldiskis. Scoutspataljon kaitseb vajadusel Eesti Vabariigi iseseisvust, rahvast ja demokraatlikku riigikorda ning on abiks katastroofide korral Eesti piires. Scoutspataljon on valmis osalema NATO, ELi ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning rahvusvahelistel õppustel, esindades Eestit NATOs teiste liikmesriikidega. Samuti täita ka BALTBAT-I Eesti-poolseid kohustusi. Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 1918. aastal loodud Scouts-rügement. Selle asutaja oli Henry C.
Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga omanud ükski valitseja ning tõenäoliselt on see reaalsuses ka võimatu. Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatut, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei
Scoutspataljon Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 1918. aastal loodud Scouts-rügement. Selle asutaja oli Henry C. Reissar ning väeosa formeerijaks ja lahingujuhiks oli staabikapten Friedrich-Karl Pinka. 1. SCOUTS-RÜGEMENT VABADUSSÕJAS Viljandis valitses masendav meeleolu, rikkamad kodanikud põgenesid linnast, kartes jääda enamlaste või Vene valgekaartlaste ohvriks. Tasapisi hakkas vaesemgi rahvamass mõjuvõimsamate ,,eeskuju" järgima. Põgeneti teadmatusest ja kindla juhi puudumise tõttu. 17. detsembril 1918 sõlmiti leping sõjaministeeriumi ja idee algatajatega. Reissar pidi tagama meeste ülalpidamise ja palga, ülejäänu eest pidi vastutama sõjaväe valitsus. Ülespandud kuulutuste peale reageerisid paljud kohalikud noorukid. Nad saadeti õppustele. Samal ajal formeeriti mobiliseeritud meestest Vil...
Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väga kuulus oli keiser Nero. 64 a pani Nero Rooma põlema. Suur vallutaja oli Traianus. 6. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal? Senati võim näib aristokraatlik, aga rahvavõim demokraatlik. Riik muutus väga võimsaks. Senatid olid väga kogenud riigimehed ja senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise-ja väipoliitikat ning juhtis sõdasid ja rahaasju. Rahvakoosolekul ei arutletud ühtegi seadust enne , kui ei olnud senati heakskiitu. Senat juhtis riiki aga otsuseid tegid ja eluviisid rahvakoosolekud ja magistraadid. Rooma riigis ei olnud ühtset rahvakoosolekut.
otsuste tegemisel. Tekkis, sest olid muutused ühiskonnas, nmaised said valimis õiguse, keskklass kaotas poliitilise , majandusliku mõjuvõimu. Sõja mõju, oldi harjutud karmikäelise riigivõimuga, mis oli tõhus Pettuti Versaille süsteemis, kehtestati riigipiirid, mis ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduskriis Terav riigisisene võimuvõitlus Valimiskünnise puudumine palju erakondi oli parlamendis. · millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), · Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontrill inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine
Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. 2. Diktatuur: diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43): Diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44): Autoritaarses riigis oli kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses diktatuuris koondus võim ühe isiku või rühma kätte, oli kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Rikuti inimõigusi ja inimesi hoiti pideva hirmu all.
18. Mõisted: · Vapsid Vabadussõdalased olid Eestis 1920.-30. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. · Vaikiv ajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks, riigipöördeks, kojarevolutsiooniks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. · III põhiseadus 1. jaanuaril 1938 kuni 16. juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. · Isamaaliit oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 19351940. · Kaarel Eenpalu Pätsi autoritaarse võimu teostaja(peaminister).
18. Mõisted: · Vapsid Vabadussõdalased olid Eestis 1920.-30. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. · Vaikiv ajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks, riigipöördeks, kojarevolutsiooniks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. · III põhiseadus 1. jaanuaril 1938 kuni 16. juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. · Isamaaliit oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 19351940. · Kaarel Eenpalu Pätsi autoritaarse võimu teostaja(peaminister).
tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kuninga toetajad? Linnakodanikud ja lihtrahvas 6) Kes oli absolutismi rajaja Prantsusmaal ja kuidas ta suutis riigi keskvõimu tugevdada? - Kardinal Richelieu absolutsismi rajaja Prantsusmaal, ta usus. Et kuningas on
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei s...
muutuks teistest tugevamaks. Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa puhverriikidega. 9.Miks toimus ülestõus Kreekas 19. saj. algupoolel? Mida kreeklased saavutasid? (lk 103) Ülestõus toimus Türgi ikke vastu. Kreeklased said iseseisvaks riigiks ja võeti vastu ka põhiseadus. 10.Millised olid Euroopa 1848.-49.a. revolutsioonide peamised põhjused ja tagajärjed? (lk 104-105) Revolutsioonide põhjusteks olid, et hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda, valitsevate esindusorganite kokkukutsumist ning demokraatlike vabaduste kehtestamist. tulid esile ka rahvuslikud vastuolud. Tagajärgedeks osutusid nõrgenev absolutistlik riigikord, osades riikides kehtestati põhiseadused ja sätestati demokraatlikud õigused ja vabadused, näiteks kaotati ka feodaaligandid põllumajanduses ja tekkisid ka eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud, mis hiljem arenesid parteideks. 11.Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj. I poolel
2. Sõja mõju(sõja karmus) 3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5. Terav riigisisene võimuvõitlus(erakondade vaheline üksteise mustamine ja põhirahvuse ja vähemusrahvuse vastuolud) 6. Valimiskünnise puudumine(mittedemokraatlikud pisirühmitused võisid parlamendisaalis kuulutada diktatuuri kehtestamist ja põhiseaduliku riigikorra kukutamist) Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte lisandub kontroll ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes inimeste pidev hirmu all hoidmine, inimõiguste rikkumine ja selle saavutamiseks
Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4. Diktatuuride tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43, vihik)- muutused ühiskonnas,sõja mõju,pettumine versailles süsteemis,majanduslikud raskused,terav riigi sisene võimu võitlus,valimiskünnisse puudumine. 5. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? (lk 44, vihik) Too mõlema riigikorra kohta 2 näidet (kaart lk. 44) )-autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle
majandus pöörus ülesmäe kogu euroopas. 6.Rapallo leping oli 16. aprillil 1922. aastal Itaalias vastu võetud Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping,millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel.See oli vastastikku kasulik leping, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ja leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. 7.Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna majanduslikku õitsengut kohe ei saabunud, siis pettusid paljud demokraatias. See pettumus ning hirm homse päeva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlikele liikumistele
maailmasõja tulemusel kujunes välja kommunistlik maailmasüsteem. II maailmasõja tulemusel laienes NSVL territoorium: Eesti, Läti, Leedum Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Põhja-Vietnam, Mongoolia = kokku tegelikkuses 16 liiduvabariiki, kus teostati sovetiseerimist ja massiküüditamisi (1949). Aasias tekkis sotsialistlik riigikord Hiina RV-s ja Korea RV-s. 2. Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Tohutu võim julgeolekuorganeil kommunistide võim püsis kas otsese terrori või terrorihirmu abil. Majandus (tööstus, kaubandus) oli üldiselt riigistatud. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt. 3. Miks lagunes kommunistlik kord Ida-Euroopas 1989. aastal?
teenete eest). Erandkorras võib riik raske seadusrikkumise korda pannud inimeselt kodakondsuse ära võtta. Kodakondsus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ning taotleda mõne teise riigi oma. Peale kodaniku elavad riigis mittekodanikud e. välismaalased (välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellel on alaline elamisluba/tööluba). Kodaniku õigused on õigus teenida Eesti kaitsejõududes, avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada iseseisvus, töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis ning vastutavatel ametikohtadel riigi- ning omavalitsusasutustes, kuuluda erakondadesse, hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel, kandideerida OV valimistel, osaleda rahvahääletusel, otsida välismaal EV kaitset, igal ajal asuda elama Eestisse, mittekodaniku õigused on isiku-, majanduslikud- ja kultuurilised õigused ning õigus kuuluda organisatsioonidesse
Kuidas lihtinimesed saaksid siis õnnelikud olla? Võiks ju loota, et need filosoofid, kes riiki juhiksid, oleksid kõik väga targad, üllad ja rahva ning riigi heaolu nimel väljas, aga see oleks inimeste loomust arvesse võttes suht utoopiline, sest kui inimesel ikka palju võimu oleks, hakkaks ta seda siiski rohkemal või vähemal määral kuritarvitama. Need filosoofid oleksid ju siis diktaatorid. Tegelikkuses pole vist mingi valemiga võimalik sellist riigikorda saavutada ja minu arvates polekski see täiuslik. Demokraatia ei ole samuti täiuslik, aga siiamaani pole keegi midagi paremat leiutanud... Kasutatud kirjandus: Filosoofia põhiprobleemid I. Meos. Eesti Entsüklopeedia 7. Platon teosed I . http://www.hot.ee/indrme/platon.htm
Ajalugu Mõisted: Makartism - kommunistide ja juutide vastane poliitika. San Francisco rahuleping Usa okupatsioon Jaapani üle lõppes selle lepinguga, kui ameerikalste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Julgeolekupakt 1951. aastal Usaga tehtud leping, kus Usa tagab jaapanlastele julgeoleku. Hallsteini doktriin 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada.
1. Stalinil oli ainuvõim. Valitsemisel tugines ta kitsale lähiskondlastele. Plaanimajanud oli ja inimesed kartsid riigikorda. Paljud saadeti Siberisse. Hruštšov pehmendas režiimi, vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. Tema valitsemis aega nimetati sulaajaks. Sulaajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri.
Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõigute rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati nt. küüditamisega. Ühiskonna elu oleks pisiasjadeni
inimese valmisolekute kujunemise pidev jada teadmiste, oskuste ja mistmise htsus hiskonna ja kultuuri (seoste) funktsioon (kaassltuvus) haridust ei saa anda, vtta,vahetada, osta, ma, rahastada haridust ei saa ka omandada, sest teda ei ole kusagil eraldi olemas ta ei ole omandamisega (vtan, ostan, varastan....) kttesaadav teda ei saa (isegi koolis) omandamas kia ta kujuneb minu sisse .koosmjul Hariduse roll riiklikul tasandil on: aidata kaasa muutuste protsessile: #. STABILISEERIDA RIIGIKORDA # SILITADA KULTUURISIDEMEID # JA ARENDADA KULTUURISIDEMEID # SOODUSTADA INIMESTE SOTSIAALSET- # JA POLIITILIST KOMPETENTSUST Investeering haridusse ARENDAB INIMEST KUJUNDAB TOIMETULEKUVALMIDUSE SUURENDAB VASTUPANUVIMET EBANNESTUMISTELE LISAB OSKUSI EESMRKIDE SAAVUTAMISEKS KUJUNDAB VAJADUST END PIDEVALT TIENDADA TSTAB ENESEKINDLUST KUJUNDAB OSKUSE NHA VISIOONI, STRATEEGIAID K VALMISOLEKUT ELUAEGSEKS PPEKS, MUUTUSTEKS VIMALDAB SAADA EDUKAKS TIPPJUHIKS VIMALDAB PARENDADA ELUSTANDARDIT
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
tunnistada enesele, et alati ei pruugi kõige kallim inimene olla see, kes ta algselt näib või keda enesele ette on kujutatud. Alati pole vaikimine ja andeks andmine kõige parem lahendus asjadele, mis on suunatud ühiskonna reeglite vastu. Armastus ei tohiks pimestada. Armastades inimest, tuleb näha peale tema välimuse ka tema hingeelu, tema sihte elus ning tegevust nende saavutamiseks. Autor ei mõista hukka ei riigikorda ega ajastut. Taoline elusaatus võib osaks saada ükskõik kellele ja ükskõik millise riigikorra puhul. See on isiklik ja väga sügavale enesesse vaatav teos, mis püüab lugejat aidata pöörama pilgud sisu poole ning suhtuma oma elusaatusesse mitte pelgalt emotsionaalselt, vaid kasutama otsustavatel eluhetkedel ka ratsionaalset mõtlemisviisi. Autoril oli kombeks pidada päevikulaadset kalendermärkmikku, mille märkmed on lubanud
Lapse kohustused vanemate ja perekonna ees. (1) Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. (2) Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. § 19.Lapse kohustused ühiskonna ees. Laps on täisväärtuslik ühiskonna liige. Tema kohustused ühiskonna ees küpsevad koos eaga. Laps Peab: 1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees; 2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse; 3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda; 4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. § 20. Laps ja kaasinimesed. (1) Laps peab kaasinimestegs lugupidavalt käituma. (2) Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. § 21. Laps ja töö. (1) Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps
* kõvasti rääkida ei tohtinud- kirik kuulutab muidu ketseriks ja teeb sashlõkki. POLÜARHIA- on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Esindusdemokraatia tekkepõhjused: Tekib u 18. sajandil. * Valgustusajastu u 18. sajandil. Tegemist oli mõttevooluga mille eesmärgiks pold ainult demokraatia loomine, vaid ka muuta euroopas eksisteerivad riigikorda, st absoluutse monarhia iganemine. - mõtlemisvabadus - absoluutse monarhia iganemine(Friendrich II ja Katarina II) * Miks peab valitsema üks inimene? *John Locke konstitutsionalism: -riigilpeab olema aslusseadus,kus on kirjas riigi toimimiseks kõige vajalikumad asjad. - konstitutsioon-põhiseadus. * Vanim põhiseadus. Aastal 1215 Inglismaal (Magna Charta Libertatum ehk suur vabaduskiri) Inglismaad valitsetakse tänase päevani The bill of rightsi põhimõtete järgi.
venelane ikka veel, et Vera Muhhina sotsialismiaegset sümboolikat esindav skulptuur «Tööline ja kolhoositar» läheb ajalukku kui riigi sümbol ja ta on heaks näiteks töölisklassi võidukäigust Nõukogude Venemaal. „Tööline ja kolhoositar” on ekspressiivne, dünaamilise ja üldistatud vormiga kahefiguraalne sotsrealistlik kompositsioon, skulptuur, kuid siiski väga mõjuvõimas reklaam mis ülistas kommunistlikku riigikorda. Kujutati võltslikult ilustatud tööliskangelasi ja seda kuidas põllumajanduslikust riigist arenes tööstusriik.3 Sotsrealistlik skulptuur oli algselt tugevasti seotud arhitektuuriga ning sellest sõltuvalt, oli tal poliitilise sõnumi levitamise kõrval ka dekoratiivne tähendus. Maalidele, plakatitele oli iseloomulik tüüpilisus, rahvuslikkus ning tegelikkuse tõetruu, ajalooliselt konkreetne kajastamine selle revolutsioonilises arengus
väiksemad). Venemaa asub osalt Euroopas ja osalt Aasias ning sellesse jääb 11 ajavööndit. 3 Riik Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed
Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Selle lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. MRP 23. aug. 1939. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline mittekallaletungileping 10 aastaks. Selle salajases lisaprotokollis jagatakse mõjusfääride. NL-le läksid Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Poola idapoolne osa. Saksamaale Poole lääneosa ja esialgu ka Leedu. II ms algus *Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939. *NL ründas Poolat 17.sept 1939. *Inglismaa ja Prantsusmaa
m) Millises vanuses last saab seadusjärgselt nimetada lapseks? Kuni 18 aastast. Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse Paragrahv: 2 seadus n) Millised on lapse kohustused? Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. Laps peab: täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees, lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse, hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda, kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast, osaleb oma perekonna 3
21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus- jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati jus...
puhverriikidega. Saksamaa oli killustunud ja väikesi riike oli ligikaudu 300. Viini kongressi otsusega loodi Saksa liit, kuhu kuulus 41 saksa riiki. Saksamaa jäi endiselt killustatuks ja seda Euroopa tahtiski. 23. 1848. -1849. Aasta revolutsioonid Euroopas (põhjused, levik, valitsejate järeleandmised, revolutsiooni taandumine, lüüasaamine ja tagajärjed). Kodanlus tahtis aadlikega võimu jagada ja hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda. Alguse sai Itaaliast ning sealt levis see edasi Euroopasse. (Saksamaa, Austria, Ungari). Valitsejad kehtestasid põhiseaduse või hakkasid seda välja töötlema, kutsuti kokku rahva esinduskogud, sätestati kodanike demokraatlikuld õigused ja vabadused. Kodanlaste hulgas süvenes poolehoid tugeva käega poliitikale, mis lõpetaks riigis korratused. Tugevnesid monarhistlikud meeleolud. Louis Bonaparte kuulutas end keisriks Napoleon III nime all
suurima jõukusega riike. Saksa majandus keskendub põhiliselt tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Kuid nii kõrge majanduseni jõudmine ei ole sakslastele olnud kerge, Saksamaa majandus on käinud läbi aastate üles-alla. Valisin just selle teema, sest mind huvitab väga Saksamaa ajalugu. Saksamaa majanduse kõikumine on põhjustanud üle maailma sõdu ja muutnud paljude riikide riigikorda. Käesolevas referaadis on kirjeldatud Drittes Reich´i majanduslikku seisu ja ka tänapäeva majandust. DRITTES REICH Drittes Reich ehk Kolmas Riik oli Saksamaa kujundlik nimetus aastatel 19331945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik riigikord. 1932. aastal saavutas haripunkti eriti rängalt Saksamaad tabanud ülemaailmne majanduskriis: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45% töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40%.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
