Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu- suurriigid 19. sajandi II poolel (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis linnad said 19 sajandi lõpus miljonilinnadeks Ameerikas?
  • Mille vastu oli Abraham Lincoln?
  • Mis aastal lõplikult kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil?
  • Mis oli 19 sajandi lõpus alganud reformiliikumise eesmärk?
  • Keda kasutati odava tööjõuna 19 sajandi Ameerikas?
  • Mis iseloomustas Aleksander III sisepoliitikat?
  • Mis õigused said talupojad 1861 aastal kehtestatud pärisorjuse kaotamisega?
  • Mida lubati rahvale 17 Oktoobril ilmunud Nikolai II manifestiga?
  • Mis aastal ja miks võtsid narodnikud kasutusele terrori?
  • Mis aastani olid juhtival kohal liberaalid ja mis siis kehtestati?
  • Miks tekkis 19 sajandil tööerakond?
  • Mis põhjustel ei leidnud Inglismaal enam vastukaja võitlev sotsialism?
  • Mida see tähendab?
  • Mis nime all sai keisriks Louis Bonaparte?
  • Milliseid abinõusid võeti ette Prantsuse välispoliitiliste eesmärkide elluviimiseks?
  • Mis oli Prantsusmaa majanduse põhisuund?
  • Kus otsustati Prantsusmaa-Saksamaa sõja saatus ja mis olid sõja tagajärjed?
Ajalugu- suurriigid 19-sajandi II poolel #1 Ajalugu- suurriigid 19-sajandi II poolel #2 Ajalugu- suurriigid 19-sajandi II poolel #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janne123 Õppematerjali autor
Ameerika Ühendriikides, Venemaal, Inglismaal ja Prantsusmaal 19. sajandi II poolel toimunud muutused ühiskonnas. Ka välispoliitika, sisepoliitika ja sõjad ning nende tulemused. Abraham Lincolni ja Aleksander III'da muutused reformides ja ühiskonnakorraldused. Majanduslik areng ja tööerakond Inglismaal, hiilgav isolatsioonika. Louis Bonaparte Prantsusmaal, Krimmi sõda.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
odt

Uusaja ajalugu

Saksamaa Uus ajastu preisimaal. Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine(preisimaa juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud.Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki.Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega. Saksamaa Ühendamine. Bismarcki peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine.Kaotati Saksa Liit ja 1867.aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist.Põhja-Saksa Liidu kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev.Põhja-Saksa

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Inglismaa, USA, Venemaa ja Eesti rahvuslik ärkamine

Inglismaa 1.Miks levisid sotsialistlikud ideed Inglismaal vähem kui mujal Euroopas? Sest tööliste olukord oli parem kui mujal Euroopas ning rahvas oli rikkam. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat? Inglismaa oli saareriik, seetõttu ei vajanud nad armeed, neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil.

Ajalugu
thumbnail
10
odt

Ajaloo ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA

ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA 1.Keda Saksamaa kantsleritest kutsuti „raudne kantsler“? Otto von Bismarck 2.Mida kujutas endast Bismarcki „raua ja vere“ poliitika? Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6.Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck ei pidanud esialgu kolooniate hõivamist tähtsaks. 7.Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Vallutushimuline, julm, kolooniates puhkenud ülestõusud suruti veriselt maha. 8.Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Preisimaal oli hästi arenenud majandus, tugev armee ning juht. 9.Millist ro

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Tööstuslik pööre Euroopas

armeed. Liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa. Teostades usinat koloniaalpoliitikat, hõivas Prantsusmaa rohkelt uusi valdusi. 31. Inglismaa. Kuninganna Victoria ­ valitses aastatel 1837 ­ 1901. Tööerakond ­ 1893.aasta Isolatsionism ­ eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas 1) Millised parteid olid Inglismaal? Liberaalid ja konservatiivid. 2) Mis võimaldas olla Inglismaal 19. sajandi keskel juhtiv tööstusmaa maailmas? Edu aluseks oli varem toimunud tööstuslik pööre. Samuti oli nende käsutuses asumaade odav tooraine ja tööjõud, mis võimaldas kvaliteetset kaupa odavamalt toota. Inglise raha oli maailma usaldusväärseim valuuta ning riikide vahel sõlmiti vabakaubanduslepinguid. 3) Miks loodi ametiühinguid? Et tööliste elujärge parandada, üksteist abistada ning majanduslikku olukorda parandada.

Ajalugu
thumbnail
26
doc

UUSAEG - kokkuvõte

loodusrahvas ei suutnud mõista äriinimesi. Indiaani-hõimude eripalgelisus ja omavahelised vastuolud takistasid ühistegevust. Indiaanlaste relvastus ja sõjapidamisviisid erinesid valgete omast. Indiaanlased pidid oma asualadelt järjepidevalt taanduma. Üle poole sisserännanutest olid inglise päritolu, see tugevdas Inglismaa kultuurimõju, samuti oli oluline puritaanide tegevus hariduse valdkonnas. 18.sajandi II poolel teravnesid asumaade ja Inglise kuningavõimu suhted sedavõrd, et puhkes Põhja-Ameerika asumaade Iseseisvussõda (1775-1783). Sõja võitsid asumaad ja 4.juulil 1776.a. avaldati Iseseisvusdeklaratsioon, millega 13 asumaad kuulutasid end iseseisvaks. Uus riik sai nimeks Ameerika Ühendriigid, tegemist oli liitriigiga, mis koosnes osariikidest. Riigivõimu ülesehituse eeskujuks võeti Montesquieu võimude lahususe põhimõte.

Ajalugu
thumbnail
12
odt

Ajalooline kvintessents uusajast

17. sajandi lõpus oli eestimaalastel põhjust rõõmustamiseks, kuna loodi rahvakoolide võrk kus sai õppida lugema ja kirjutama. 1632. aastal asutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli mis sai hiljem regiooni üheks tähtsaimaks teadus- ja haridusasutuseks. Vanast heast ajast arvas rahvas head, kuna toimus ka reduktsioon, ehk mõisate riigistamine ning talupoegade olukord leevenes. 5. Venamaa 17. sajandil Venemaal valitses 17. sajandi algul suur segadus, oli mitmeaastane näljahäda ning valitses erakordne pakane ja arvati, et selle põhjustas Boriss Godunov, kes haaras riigis võimu peale Ivan Julma surma ning troonile tahtsid tulla ka mitmed isehakanud ehk Vale-Dimitrid. Segaduste aega kasutas ära Poola kui ka Rootsi, kes sekkusid sõjaliselt ning olukord Venemaal muutus järjest halvemaks. 1613. aasta algul valiti uus tsaar, kelleks sai Mihhail Romanov ning ta pani aluse ka Romanovite dünastiale

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Ajaloo kordamine

Industrialiseerimine ­ suurtööstuse arendamine Proletriaat ­ palgatöölised Urbaniseerumine ­ linnastumine Kodanlus ­ ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism ­ suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism ­ Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine ­ talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu Füüsika, eriti mehaanika teaduse kiire areng 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negtiivsed tagajärjed Positiivsed: Käsitöö asendumine masinatega ­ töö muutus kergemaks Tootmine muutus kiiremaks

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Ajalugu-venemaa, usa, inglismaa, rahvuslik ülestõus Eestis

Kordamine Ajalugu Inglismaa Inglismaal levisid sotsialistlikud ideed vähem kui mujal Euroopas, sest seal oli tööliste olukord parem. Inglismaa suutis teostada hiilgava isolatsiooni poliitika tänu heale asukohale ja tugevale sõjalaevastikule. 19. sajandi teisel poolel suurenes Briti koloniaalimpeerium Austraalia, Uus-Meremaa, India, Kanada ja ka Aafrika arvelt ning asumaad olid eelkõige odava tooraine allikaks. 19. sajandi teist poolt tuntakse Inglismaal kui Victoria-ajastut. Siis kujunes Inglismaast maailma suurim koloniaalriik. Inglismaa turvalisuse tagas tugev sõjalaevastik. Inglismaa ei hoolinud püsivaid liitusi teiste riikidega ning püüdis olla eraldatud. Mõisted. Viktoriaanlik ajastu ­ kuninganna Victoria valitsusaeg 19. saj teisel poolel Ametiühingud ­ nende eesmärgiks oli üksteise abistamine ja majandusliku korra parandamine

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun