Venemaa kokkuvarisemine ja kodusõjad 20. saj (0)

ABSOLUTISM 1905a. revol . (Romanovite dünastsia(al.1613) Nikolai II isikuvõim)Poolabsolutism 1917a. veebruari revol. (duumamonarhia 17 okt. 1905 manifest „Riigikorra täiustamisest“) Kodanlik demokraatlik vabariik 1917a. okt. pööre (3. märts Nikolai II loobus troonist, Vm demokratiseerumine)Totalitaarne diktatuur 1980a. M6 võimuletulek (25-26 okt. enamlaste võimuhaaramine relvastatud riigipõõrdega Petrogradis)NSVLi demokratiseerimise algus. 1905a. revol. põhjused: 1. Aegunud riigikord: Nikolai II isevalitsus, puudus parlament . 2. Lahendamata maaküsimus: talupoegade maapuudus. 3.Rahva elatustase tunduvalt madalam võrreldes lääneriikidega. 4.Lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas 1904 -1905. 5.Mittevenelaste rahvuslik rõhumine sh. venestamine (Soome, Baltikum, Poola). 1905a. rev. ajendiks ja aluseks Verine Pühapäev 9 jaan. 1905. Revolutsiooni tagajärjed: 17 okt. manifest millega Nikolai II lubas: 1.1.Sõna, koosoleku, ühinemis ja teisi demokraatlikke vabadusi. 1.2.Rahva esinduse riigituuma valimisi. 2.Algas erakondade moodustamine. 3.Toimus pööre rahvateadvuses kuna puudus tsaaritruudus ja rahvas ärkas poliitilistele võitlustele. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus. 2.Rahvaküsimus-mõnevõrra nõrgenes rahvuslik rõhumine, vähemusrahvad hakkasid nõudma autonoomiat. 3.Ei kujunenud läänelikku parlamentaarset riigikorda , kuna riigituuma volitused olid piiratud. 1917a. veebruarirev. põhjused: 1.-3.1905a. rev.-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin . 5.Majanduslik allakäik-majandus ei suutnud kanda sõjaraskust. 6.Sõjaline allakäik.; Rev. alguseks toitlusrahutused Petrogradis 23 veebr. 1917a. veebruarirev. tagajärjed: 1.Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga. 2.Kujuned nn. kaksikvõim: reaalselt omas võimu kodanlik ajutine valitsus, kuid seda kontrollisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogu eesotsas Petrogradi Nõukogu. 3.Kaotati rahvuslikud ja usulised piirangud ja vähemusrahvastele võimaldati autonoomiat. 4.Venemaa demokratiseerumine: *kõik parteid legaliseeriti sh. vasak äärmuslik enamlaste partei V.J. Lenin . *Kaotati tsensuur . *Kaotati surmanuhtlus. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus: 1917a. sügisel Asutav Kogu. 2.Jätkati osalemist I MS ning ebaedukalt. 1917 sept.-okt. Saksa väed okupeerisid Riia, Lääne-Eesti saared. 3.Majanduslik kaos jätkus.; Seetõttu ajutise valitsuse autoriteet rahva hulgas langes ja suurenes enamlaste populaarsus kes lubasid rahu, leiba ja maad.; 1917 sügis võtsid enamlased suuna relvastatud riigipöördele 25-20 olid Petrogradis. Võimu kindlustamiseks võttis 2 nõukogude kongress vastu 3 dekreeti (õigusakti): 1.Võimudekreet: moodustati üheparteiline valitsus-Rahvakomissaaride Nõukogu. 2.Maadekreet: likvideeriti mõisnike suurmaaomandus ja see lubati jagada talupoegadele. 3.Rahulolekudekreet: ettepanek sõdivatele riikidele sõlmida koheselt rahu ja alustada lõplikus rahu kõnelusi. Nõukogude venemaa lahkus antanktist ja alustas Prestis rahukõnelusi saksamaa ja tema liitlastega . Need lõppesid Bresti rahu sõlmimisega 3.märts 1980. Kokkuvõtteks: 1.Oktoobripööre takistas venemaa demokraatliku valitsuse lõppu (pärast Asutava Kogu laialiajamist 1918 jaan.) 2.Muutis kogu maailma 20 saj. ajalugu, kuna Nõukogude Liidu välispoliitika peaeesmärgiks oli maailmarev. teostamine. Asutav Kogu-riigikorra muutudes valitav parlament peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 1917a. sügisel valiti AK kuna enamlased ei sõandanud ajutise valitsuse poolt lubatud valimisi ära jätta. Enamlased said ¼ saadikute kohtadest. Kuna AK võttis vaenuliku hoiaku enamlaste poliitika suhtes siis AK saadeti laiali. Sellega hävitati viimasedki dem. alged , kujuned välja totalitarism sh. ühepartei süsteem. Vene impeeriumi lagunemine ja NSVL kujunemine: Venemaast iseseisvusid läänepoolsed alad5 uut riiki. Soome, Eesti 24.veebr 1918, Läti, Leedu, Poola- Eraldusid vene impeeriumist, pidid oma iseseisvust kaitsma saksa ja punaarmee eest. 1920a. sõlmitud rahulepingutega pidi NV tunnistama Balti riikide iseseisvust. 1917 oktoobripööre1922a. 30 dets.(Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustasid 6 nõukogude venemaa riiki: Ukraina , Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia , Gruusia, Taga-Kauk Föder).1920- 30 aastad (Liideti Keskaasia nõukogude vabariigid: Trukmeni, Usbeki, Tadziki , Krigisi ja Kasahhi ). 1940 (Arreteeriti MRP salaprotokolli alusel Eesti, Lä, Le, Moldoonia. Interventsioon ja kodusõda NV 1918-1920: Interventsioon-ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjusse. NV vastu osales umbes 10 antankti riiki eesotsas Sb, Pr, USA, Jaapan. Eesmärgid: 1.Kukutada Nõukogude võim ning taastada kas monarhia või vabariik. 2.kaasata venemaa taas I MS ja antankti. 3.taastada kapitalistlikud tootmissuhted, sh. eraomand, saata tagasi venemaale antud laenud ja väliskapitaliga rajatud ettevõtted. Kodusõda- riigisisene relvavõitlus rahvusvaheliste leelide vahel. Nõukogude võim e. punased  Nõukogude võimu vastased ehk valged. Saidinterventidelt materiaalset abi. Eesmärgiks ühtse, jagamatu venemaa taastamine. Sõjakommunism- 1918-1921 oli abinõude kompleks , mis tegutses tungitud sõja oludest , eesmärgiga võita kodusõda ja interventsioon. Rakendati mõningaid kommunismile omaseid jooni, eriti veel sotsiaalsfääris nt. tasuta teenused. Sõjakommunismi abinõud: 1.Kogu majandus allutati riigivõimule. 2.Kaotati palgad , korteriüür, kirja saatmine, transport. 3.Toiduainete andmise kohustus 4.Hakati looma kollektiive või ühismajapidamisi. Nõukogude võimu võidu põhjused: 1.Maksimaalselt ressursse kasutati ära. 2.Ühtne terviklik jagamatu venemaa.