Eesti 1850.aastail kuni 20.saj (0)

Millised olid rahvusliku liikumise eeldused
Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks alanud hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel.Talude päriseksostmine mis muutis talupojad oma maada omanikuks. Eesti haritlaskonna kujunemine.
Milline oli Eesti koolisüsteem
Vallakool (eestikeelne) kihelkonnakool (eestikeelne) kreiskool ( saksakeelne ) gümnaasium(saksakeelne) Tartu Ülikool (saksakeelne)
Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu
Vabastas talurahva lõplikult mõisniku eestkostest. Said valida volikogu ja ametimehed. Vald sai oma eelarve. Volikogu määras maksud ja otsustas kuidas raha kulutada. Valla eesotsas seisis vallavanem .
Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises
Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida
Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peamisi seisukohti ja too näiteid nende tegevusest rahvuslikul ärkamisajal
Jannsen- Eestlaste eluolu peab paranema, kuid kehtiva korra raames, selleks tuleb jokku leppida valitsuse ja Baltisakslastega.ETTEVÕTMISED Asutas Perno Postimehe 1857a, tema pere algatusel loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine 1865. Korraldas esimese Eesti üldlaulupeo 1869 aastal. Kogus rahvaluulet ja vanavara .
HURT-Eesti rahvas on väiksearvuline mistõttu tuleb suureks saada vaimult, see tähendab eestlane peab saama harituks ja kultuurseks. ETTEVÕTMISED- EESTI kirjameeste seltsi president, valiti Aleksandrikooli kommitee presidendiks, mis pidi olema esimene eestikeelne kreiskool, juhtis kõige olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870 aastatel.
JAKOBSON - Eestlaste majanduslik olukord peab paranema, tuleb saavutada sakslastega võrdsed poliitilised õigused. Kostööd tuleks teha venelastega. ETTEVÕTMISED- Hakkas välja andma ajalehte Sakala, osales põllumeeste seltside töös, pidas isamaakõne Vanemuise seltsis, valiti eestikirjameeste seltsi presidendiks, rajas näidistalu.
Millal toimus Eestis I üldlaulupidu ja mis oli selle tähtsus
Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869 aastal.Selle tähtsus oli Esmakordselt tulid eestlased üle kogu maa kokku, algas traditsioon mis kestab siiani, hakati looma tohkem laulukoore ja puhkpilliorkestreid, arenes Eesti muusika
Millega tegeleb EKMS
EKMS tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsad olid kooliõpikud.
Miks loodi Aleksandrikooli kommitee. Kirjelda selle tegevust
Aleksandrikooli kommitee loodi, sest rajatav kool oli vaja ehitada ja ülal pidada rahva enda rahaga ja , et koguda annetusi loodigi Aleksandrikooli kommitee pea kõikides kihelkondades. Kommitee kogus annetusi, korraldati näitemänge, kontserte, nöitusi.
Mis on venestamine . Millist kahju tõi venestamine eestlastele`?
Venestamine on venepäraseks tegemine, siinsed provintsid tehti teiste Vene riigi osade sarnaseks, Baltisakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud, asjaajamiskeeleks muutis vene keel. Eestlastele tõi see kahju nii, et nende kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi. Paljud senised rahva poolt valitud vallategelased lasti lahti. Vallavalitsused ja kohtud kelle eelmine keiser oli vabastanud mõisnike eestkoste alt, seati nüüd Venemaalt saadetud talurahvaasjade komissaaride järelvalve alla.
Milline oli raudteede ehitamise tähtsus: tööstusele, põllumajandusele, eestlaste rahvustunde süvendamisele, asustuspildile.
Tööstustele- võimaldas paremini vabrikuid ja tööstusi toorainega varustada.
Põllumajandusele- võimaldas nt värske piima ja koore turustamist nii suurematesse eesti linnadesse kui ka Peterburi.
Eestlaste rahvustunde süvendamisele- Raudtee aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele, said paremini suhelda.
Asustuspildile-Mitmed Eesti väikelinnad( Jõgeva, Elva, Antsla, Abja - Paluoja ) said alguse sajandivahetusel raudteejaamade juurde kujunenud alevikest.
Milliseid ajalehti andsid välja J.Tõnisson ja K.Päts`? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised.
J. Tõnisson ajaleht Postimees Nõudmised: Taastada eestikeelne kooliharidus Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles Lõpetada Eestlaste venestamine ja saksastumine.
K. Päts ajaleht Teataja . Nõudmised Parandada eestlaste majanduslikku olukorda kasvatada rahvustunnet otsida liitlasi venelaste sealt Baltisakslasi vältida
Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis.
Rahvas nõudis demokraatlike vabaduste kehtestamist, talurahvale maa andmist, eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist
Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a?
Korraldati streike ja miitinguid Nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maad, toimus oktoobri üldstreik Venemaal oli veriseks sündmuseks Verine Pühapäev, Eestis aga rahva tulistamine Uuel turul.
Milliseks kaheks leeriks jagunesid rahvaasemikud ja millised olid erinevate leerida nõudmised? Kummad olid radikaalsemad?
Rahvaasemikud jagunesid mõõdukateks ja käremeelseteks e. Radikaalideks. Mõõdukad nõudsid konstitutsioonilist monarhiat ja eesti keele suuremat kasutusõigust.Käremeelsed nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivalitsuwte korralduste boikoteerimist, keeldusid maksude maksmisest ja sõjaväkke mitte minna. Radikaalsemad olid radikaalid sest nad tahtsid muuta riigikorda .
Kuidas suhtud sina mõisate põletamisse revolutsiooni ajal? Selgita.
Minu arust oli see vale sest mõisaomanikud ei saanud nende nõudmisi täita.
Millised olid 1905,a revolutsiooni otsesed tagajärjed.
Revolutsiooni otsesed tagajärjed olid, et Sõjakohtud müistsid paljud vabameelsed eestlased süüdi ( vangistus, sunnitöö, surmanuhtlus, peksmine ) Paljudel tuli Eestist põgeneda Suleti töhtsamad ajalehed.
Loetle majanduslikke ja kultuurilisi ettevõttmisi 1905.a revolutsiooni järel.
Talupojad hakkasid rajama piimaühistuid. 1902 aastal Tartus Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühistu. 1907 kutsuti ellu Eesti Kirjameeste Selts. 1909. a Loodi Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva muuseum . 1905 loodi kirjanduslik rühmitus Noor- Eesti.