• Praeahjus küpsetamine • Grillimine • Röstimine • Pruunistamine • Üleküpsetamine PRAADIMINE • Väheses rasvas praadimisel lisatakse rasva 5–10% praetava toiduaine kogusest. Toiduaine asetatakse kuumale pannile kuuma rasva sisse ning seda keeratakse pannil ainult üks kord. Selline praadimisviis sobib peaaegu kõikidele toitudele (nt pannkoogid, kotletid, köögiviljad, liha, kartulid) • Rohkes rasvas praadimisel on rasva vähemalt 1/3 praetava toiduaine kogusest. Rasv kuumutatakse pannil, toiduaine asetatakse selle sisse, praetakse kuni kooriku tekkimiseni ja pööratakse siis ümber. Sobib tooreste kartulite, linnuliha praadimiseks. • Röstimine sarnaneb grillimisega, see toimub ilma rasvata, nt kuumal kuival pannil (pähkleid) või spetsiaalses röstris (sai). Röstida võib veel seemneid, leiba jm. KOMBINEERITUD VIISID • Keetmine järgneva praadimisega – keedetud aedvilja praetakse pannil või valmistatakse neist kotlette
rasvhapete kuhjumist, nagu pürodruuv-, piim- ja äädikhape, mis on kahjulikud organismi kudedele. Pärm, olles aluseline, neutraliseerib ärritused sooles ja on võimeline taastama normaalseid sooleliigutusi, kuid teda ei lii-gitata lahtistite hulka. Pärmil on hea toime nahale ja teda on kaua aega tarvitatud vinnide ja vistrike vastase vahen- dina. Vitamiinid pärmis aitavad haiget maksa oksüdeerida rasvu toidus õigesti. Mittetäielikult oksü-deeriv rasv põhjustabki vinne ja nahalöövet. Ehkki pärmi söömine ravib löövet ja vistrikke, on vaja siiski toidust välja jätta rasvad, eriti või, koor ja rasvased juustud. Vähese roosiveega segatud pärm on väga hea ja odav näomask daamidele. Pärm on kasulik ka haavandihaigetele. Ta on mõjub sooltele pehmendavalt ning aluselise reaktsiooni tõttu ei söövita ja ei ärrita. Veritseva maohaavandi puhul oleks isegi puder kõrvitsalis¬test või oakaunapuljong liiga sööbiv
kõik oleneb toidu kogusest ja selle söömise sagedusest. Kui sa oled terve inimene, siis sa ei pea menüü koostamisega oma pead väga palju vaevama. Tervislik toitumine ei tähenda loobumist sellest, mis sulle maitseb. Mida süüa vähem, mida rohkem, näitab toidupüramiid NB! Peaaegu kõik toidud on tervislikud, kui neid mõistlikus koguses süüa ja peaaegu iga toit võib olla ohtlik, kui seda üle tarbida. Tervislikust toidust tekib selle ülejäägil samamoodi rasv nagu mittetervislikust! Kokkuvõtvalt Kui tahad terve püsida, siis pead vaeva nägema igas asjas. Pead aktiivselt liikuma ja tervislikult toituma! See võib tunduda alguses raske, aga kui teed selle ühe suure sammu tervise poole, siis muutub kõik muu lihtsamaks. Kui sa ei oska kuidagi alustada, siis pöördu spetsialisti poole. Hoia tervis tervena!
Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega. Piima väljutamine ehk ejektsioon. Kui udarale toimib meeldiv ärritus, siis vallandub hormoon, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. 24. Lehmapiima keemiline koostis. Koostisosadeks: vesi, kuivaine, rasv, valk, piimasuhkr e laktoos ja mineraalained Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust, laktatsiooniperioodist(perioodi algul rasva % madalam kui perioodi lõpus) ja söötmisest(erinev rasvasisaldus). 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e
selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga 33,5%. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) ja 4)sisemine rasv. Marmorjas veiseliha Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti
Kuid see on kehale strukturaalse koha pealt halb, seetõttu on soovitatav juua süsivesikuid sisaldavaid spordijooke. Valgurikkaid toiduained tuleks süüa umbes tund enne treeningut, sest siis on lihased suutelised toidust saadavaid valke kasutama maksimaalselt lihaste arendamiseks. Valkude tarbimisel on soovitatav ka juua rohkesti vett. Parima tulemuse annab loomse ja taimse valgu kombineerimine. 4. Rasvad 4.1 Rasva tähtsus Kuigi enamik inimesi arvavad, et rasv on pigem halb kui hea, siis tegelikult on rasv väga vajalik õigetes kogustes sportlastele ja üldse kõigile inimestele. Rasvad jagunevad kaheks: struktuurrasvad ja varurasvad. Struktuurrasvad on need rasvad, mis on vajalikud keha ehituslikul eesmärgil, nimelt rakku ümbritseva membraani möödapääsmatu koostisosa on rasv. Varurasvad moodustavad suure energiavaru inimese kehas. Rasvad on heaks energia ladestamise kohaks, kuna need põhimõtteliselt ei seo vett. Süsivesikud, seevastu aga
3. õli muundamine rasvhapeteks ja seejärel alküülestriteks happe katalüüsil Enamasti kasutatakse tänapäeval esimest meetodit, kuna see on mitmetel põhjustel kõige ökonoomsem: · toimub madalal temperatuuril (150 F = 83,3 C) ja rõhul · otsene muundumine metüülestriks ilma vaheastmeteta · kasutatakse lihtsaid ja odavaid vahendeid. 4 Protsessi skeem: Rasv või õli reageerib alkoholiga (näiteks metanool) ja katalüsaatori juresolekul toodetakse glütseriin ning metüülestrid (biodiisel). Metanooli lisatakse protsessi kiirendamiseks. Metanooli aurud kogutakse hiljem kokku ja taaskasutatase. Katalüsaatoriks on tavaliselt naatrium- või kaaliumhüdrooksiid, mida lisatakse segatuna metanooliga. 2.3.1. Biodiisli näitlik tootmine baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni skeemi põhjal
mass Väga suur XL Suurem kui 73 7, 3kg Suur L 63-73 6,4kg Keskmine M 53-63 5,4 kg Väike S Alla 53 4,5 kg · Muna morfoloogiline koostis koor 10% · Keemiline koostis valk 12,5 % rasv 10, 5% Lähteandmed: munevus 85% munade massi kategooriad 50% M, 50% L Arvutuskäik: aastas mune: 365 * 0,85= 310 muna M: 310/2 = 155 L=155m M munade mass: 155* 58 L munade mass: 155 * 63 Kokku koorega munamasse: 19,53 kg kooreta munamassi: 19, 53 19, 53/10= 17, 58 kg valku: 17,58* 0,125= 2,2 kg rasva: 17,58 * 0,105= 1,8kg 5. Kanamunade massikategooriad ja erinevate linnuliikide munade mass. Munamass 100 muna minimum
loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid, 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg puuvilja, 500 g kala, 200-300 g juustu, 300-500 g kohupiima või 300-500 g liha. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Võrdle vähese rasvasisaldusega (0,5%) piima ja rasvase piima maitset! Piimarasva eemaldamisega kaotab piim enamiku aroomainetest ja osa vitamiinidest.
odavad. Kiudained on taimse päritoluga polüsahhariidid ja ligniin, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja mittelahustuvateks. Tuntuim vees lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes. Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Miks me sööme palju rasva? Rasva lisamisel muutub toit tihti maitsvamaks, rasvane toit püsib kauem maos ja näljatunne tekib aeglasemalt. Rasva liigtarvitamist soodustavad ka halvad toitumisharjumused
metskitsed,metssead, karud, jänesed Kodulinnud : kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Metslinnud : tedred, metsised, põldpüüd, faasanid, tuvid, pardid Veiseliha 1) vasikaliha kuni 3-kuuvanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noor loomaliha 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekojarikam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekojarikad Sealiha 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk esikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Muud kasutatavad lihad Lambaliha (talleliha ja oinaliha) üsna punane, spetsiifilise lõhnaga, tallade liha on roosaka värvusega, hapuka lõhnaga Küülikuliha valgest kuni kahvatu-roosani Kitseliha telliskivi-punane
Keemilised omadused (H2): põleb, ehk reageerib hapnikuga 2H2+O2 2H2O kui see võrrand on suhtel 2:1, nimetatakse seda paukgaasiks reageerib halogeenidega, tekivad vesinik-halogeniidid H2+Cl2=HCl (vees väga hästi lahustuv gaas) vesinik reageerib lämstikuga katalüsaatori juuresolekul ja kuumutamisel 3H2+N2=2NH3 (ammoniaak) vesinik reageerib väheaktiivse metalli oksiididega tulemuseks vaba metall ja veeaurud H2+CuO=Cu + H2O H2+rasvõli ehk taimsed õlid = tahke rasv Vesiniku kasutamine (26.03.09) raketi kütusena vesinikhalogeniidide ja ammoniaagi tootmiseks rasvade tahkestamisel keevitamisel metallurgias väheaktiivsete metallide tootmisel kasutati õhupallide täitmisel HAPNIK Hapnikul on kolm allotroopset teisendit, mis lühemat või pikemat aega eksisteerivad : Monohapnik O Dihapnik O2 Osoon O3 Füüsikalised omadused O2/O3 O2 on värvitu, paksudes kihtides sinine O3 on sinakas O2 on lõhnatu O3 on terava lõhnaga O2 toetab eluprotsesse
seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga. Rasvad: Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Süsivesikud: Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas.
1Organismi energiavajadus?- soltub vanusest, aktiivsusest, kehamassist, pärilikkusest. 2Enegia kulu puhkaval inimesel?- suda pumpab verd, hingamisele, toidu liigitamisele loolestikus, toiduained imetakse verr, nerudest tekib uriin, motlemisele. aju toitub meeleelunditest saabuvast infost 3Energiabilansi koostisosad?-sisaldab koiki energia liike mida organism saab. 4Mis toimub kui energiabilanss on neg.?- energiat saadakse organismi varuainetest. 5Kuidas inim. organ. Kohaneb elamiseks korgmägedes?- voib tekkida "O" puudus, CO2 sisaldus touseb, CO2 väljub kehast vabalt. 6Hingamise regulatsioon/Millele reag. hingamiskeskuse kemoretseptorid?- toimub soltumatult, ei pea motlema, hingamis sagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. 7Nikotiini ohtlikkus?- nikotiin stimuleerib närviulekannet vähendades stressiseisundit.tekitab soltuvust. Voib tekitada ka sudamerabandust. 9COkahjulikkus?- co takistab hemoglobiinimolek. hapniku edasi kanda....
Tüümian ehk aed-liivatee Taim on tuntud vanas Kreekas, Egiptuses ja Idamaades. Suure tervistav toime on meel, mis on korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud kui ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm- liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Ta sisaldab tugevat antisep...
Ära kunagi pane pastat vette enne, kui see on keema tõusnud ja sool lahustunud, ära keeda pastat kauem, kui vajalik Al Dente- kergelt krõmpsuv MUNA Munavalge 54-60% Munarebu ehk kollane 29-36% Koor 11-14% Kuna munast koorub elusolend, siis on loodus paika pannud, et muna sisaldab kõike eluks vajalikke toitaineid. Valge, rebu, koor · Munavalge sisaldab täisväärtuslikke valke · Munarebu sisaldab palju vitamiine, mineraalaineid, küllastunud ja küllastumata rasva. · Rasv sisaldab letsitiini, mis emulgaator ja seob vee ning õli ühtseks · Organismis seob ka kolesterooli ja viib organismist välja Munas on palju poore, läbi mille tungivad muna sisemusse lõhnad, bakterid, hallitused Koort katab looduslik kest, mis kaitseb kahjulike bakterite eest. Pesemisel kest kaob ja muna ei säilu MUNA KEEMILINE KOOSTIS Koostisosad Terve Kollane Valge
Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graph 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati Trükkimiseks on vaja litokivi. Selleks võetakse 812 cm paksune lihvitud lubjakiviplaat ja sellele joonistatakse kujutis rasvase kriidi ja/või tusiga. Seejärel söövitatakse kiviplaadi pinda nõrga lämmastikhappe lahusega, mille toimel värvis sisalduv rasv ühineb keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Plaat kaetakse joonisele kaitsekihi saamiseks kummiaraabikuga. Tõmmist tehes kantakse trükivärv niisutatud kivile värv jääb püsima joonistusele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Trükitakse spetsiaalse litopressiga ning tõmmiste arv on piiramatu.
*Oluline on loomsete ja taimsete lipiidide õige vahekord toidus ja asendamatute rasvhapete piisav saamine toiduga. *Häired ainevahetuses avalduvad mitmesuguste haigustena. *Lipiide/rasva ei tule toidus vältida, küll aga teha nende seast teadlik valik ja piirata rasva liigtarbimist. Loomsed rasvad *Loomseid rasvu tuleks tarbida südameveresoonkonna tervise ja vere kolesteroolisisalduse alandamise huvides. *Loomsetes rasvades, väljaarvatud kala ja mereloomade rasv, on ülekaalus küllastunud rasvhapped, kuid linnurasvas sisaldub neid vähem kui sea- ja lambarasvas. *Loomsed rasvad on reeglina toatemperatuuril tahked. Süsivesikud Süsivesikud on *toidus esmase tähtsusega *hästi kättesaadavad *kõrge energeetilise väärtusega *55-60% elutegevuseks vajaminevatest kaloritest Funktsioonid *Energeetiline funktioon glükoos, fruktoos * plastiline ehk ehituslik funktsioon kõikides kudedes organites sisaldub süsivesikuid *reservmaterjal
Aine- ja energiavahetus TUNNUS ENAMIK VÄIKE OSA HETEROTROOFID AUTOTROOFE AUTOTROOFE Energia kasutamine Päikesevalgus Anorgaanilise aine Orgaanilise aine oksüdeerimine oksüdeerimine Süsiniku allikad Raua-, väävli-, Orgaanilised ained vesinikdisulfiidi, ammoniaagi, nitriti ioonide oksüdeerumisel saadud vesinikust CO2-st Millised organismid Rohelised taimed Mikroobid Loomad kuuluvad rühma Vetikad ...
- garantii- ja pretensiooniaja summa 25. Milline on soodsaim temperatuur bakterite levikuks? - 5 10 kraadi - 20 40 kraadi - 60 80 kraadi 26. Mis on nisujahust õhuke mehhikopärane tasane leib - pitsa - ciabatta - tortilla 27. Mis on brändi tooraineks? - rukis - linnased - viinamarjavein 28. Mis iseloomustab linnuliha? - jämedakoelisus - rasv on kogunenud peamiselt naha alla - suur kalorsus 29. Antistaatilised puhastuslapid - on ühelt poolt karvastatud - on kahelt poolt karvastatud - on venivad 30. Müüja - peab tundma tema poolt müüdavat kaupa - peab oskama vaid etiketil toodut lahti rääkida - peab oskama lahti rääkida vaid pakendil oleva põhimärgistuse
jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Madala laktaasiaktiivsusega inimesed taluvad laktoosi erinevalt. Näiteks võib klaas piima põhjustada haigusnähtusid 5060% laktoosi mittetaluvatel inimestel. Kui aga juua piima koos toiduga, talub haige laktoosi paremini, kuna laktoosi imendumine on aeglasem. Sama kehtib ka rasvase piima kohta, kuna rasv aeglustab mao tühjenemist. Laktoositalumatus esineb kahes vormis. Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav. Haigus ei ole ravitav. Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest. Kastmed: tomatikaste, punase veini kaste, sauce hollandaise Tervisliku toitumise põhimõtted Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama elutegevuseks vajaliku energia ja kõik vajalikud toitained
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Monosahhariidid:Glükoos, galaktoos, fruktoos, mannoos, riboos Disahhariidid: Laktoos, sahharoos, maltoos Polüsahhariidid: Glükogeen, tärklis, tselluloos, kitiin jne 21. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Liht-ja liitlipiidid. Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid.
kl-lüpsi päevani (k.a.) P1, P2, P3, ühe kontrollpäeva piimakogused, kg Pn viimase arvestusliku kontrollpäeva toodang Rasva- või valgutoodangu arvutamisel tuleb piimatoodang (P) asendada valemis rasva-(R) või valgutoodanguga (V). Näide lehma 100-päeva piimajõudluse arvutamine: Lehm poegis 15.07 Arvuta lehma nr. 345098 esimese 100 päeva piima-, rasva- ja valgutoodang, ning rasva- ja valgusisaldus, kui kontroll-lüpsi andmed on järgmised: Kuupäev P Piima, kg Rasv, % Valk, % 10.08 P1 26,0 4,10 3,05 13.09 P2 28,0 4,21 3,11 12.10 P3 24,0 4,30 3,08 Arvutuskäik: 1.Leian kuupäeva, mil täitub 100 lüpsipäeva: Juuli: 17 lüpsipäeva (15.07...31.07), kusjuures poegimise kuupäev loetakse lüpsipäevade hulka. August: 31 päeva September: 30 päeva Oktoober: 22 päeva Kokku : 100 päeva Seega tuleb arvutada piimatoodang vahemikus 15.07(k.a.) kuni 22.10(k.a.) 2. Leian kontrollpäevade vahelised intervallid, I. I0-15.07 (k.a.) kuni 10.08 (k.a
Insuliini kogus suureneb kehalise töö algul ja väheneb, kui süsivesikute varud vähenevad. 16. Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensooles osaliselt vere- peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ning lümfiga vereringesse kantakse. -Glütseriin -Rasvhapped: 1) Küllastunud rasvhapped – organism sünteesib ise 2) Küllastamata rasvhapped – ei sünteesita 17. Kuidas jaguneb rasv organismis? Depoorasv e. varurasv – paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas Struktuurrasv e. rakurasv – kuulub kõikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina 18. Rasva ülesanded organismis Depoorasv: • Organismi energiavaru • Fikseerib siseorganid • Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest • Kaitseb organismi ülejahtumise eest Struktuurrasv: • Rakumembraanide ehitusaine • Protoplasma koostisosa
Aine- ja energia vahetus Organismi aine ja energiavahetuse alla mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuses sobivateks energia liikideks: 1. Rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks 2. Soojuseks keha temeperatuuri hoidmisel 3. Toitainete depoodeks- moodustuvad maksas (glükogeenina) ja rasvkoes (triglütseriidide kujul), lihastes (glükogeenina). 4. Ehituseks- uute valkude sünteesil kudedes. Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks Toimuvad ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või pidurdumine toimub kas hormoonide või vegetatiivse NS mõjul. Energia vahetuse mõõtmiseks kasutatavad ühikud on kCal ajaühikus, nt tunnis; või Jaul (J): 1 kCal=4187 J ehk 4,187 kJ Põhiainevahetus, ...
4.3 Taimsed ja loomsed õlid ning rasvad Õlides sisalduvate küllastamata sidemete tõttu on õlid vedelamad kui rasvad. Taimsed ja loomsed õlid ning rasvad on siiski rasvhapete ja glütserooli estrid, mis looduses esinevad erinevate segudena. Looduslikud rasvad rääsuvad kergesti keemilise küllastamatuse tõttu. Seetõttu muudetakse looduslikud rasvad sageli kõvaks nii, et küllastamata sidemed ühinevad vesinikuga. Selliselt muutub rasv paremini säilivamaks, kuid samas muutuvad tema muud omadused kosmeetilise kasutamise seisukohalt halvemaks.Taimseid ja loomseid rasvu kasutatakse endiselt kosmeetiliste ainete valmistamisel, kuigi eelmainitud omaduste tõttu on nende kasutamine vähenenud ja asemele on tulnud rasvhapped, rasvalkoholid ja muud sünteetilised ained. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kosmeetilise_keemia_6ppematerjal_kosmeetikutele.pdf http://www.balscand.ee/htdocs/?
pakub neile kaitset ning tidab nende vahele jvat ruumi. Tihe sidekude sisaldab vrreldes kohevaga rohkem erinevaid kiude ning vhem rakke, ta moodustab kluseid, sidemeid ja teisi elundeid mbritsevaid sidekoelisi kirmeid. Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad rakud tihedasti ksteise krval ning rakuvaheainet on vhe. Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite mbruses. Rasvkoe rakud on tidetud valdavalt rasvaga. Kuna rasv on halb soojusjuht, on nahaalusel rasvakihil suur thtsus inimese kehatemperatuuri silitamisel. Siseelundite mbruses paiknev rasvkude aga pakub neile kaitset ning fikseerib nad kindlasse asendisse. Rasvkoes sisalduv rasv kujutab endast suurimat energiavaru inimese kehas. Khrkude on elastne ja vastupidav sidekoe vorm. Haliin- ehk klaaskhr katab luude liigespindu ning muudab need libedaks, ta moodustab ka nina elastse toese ning seda leidub sgitoru seinas. Elastne khr on palju elastsem kui
piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium), * vesi ja õhuhapnik.
peetakse parimateks praadimispannideks.Malm säilitab hästi kuumust kandilise kujuga, restiimitatsiooniga reljeefne põhi annab toodetele ilusa triipudega grillpinna ja seetõttu sobivad malmnõud suurepäraselt praadimiseks ( eriti liha, toob esile selle parimad maitseomadused ) ja hautamiseks. Nõude miinuseks võiks lugeda seda, et nad on suhteliselt rasked, kergesti roostetavad ja praadimisel vajavad rohkem rasva, kuna panni pind kuumenedes paisub ja rasv tungib kergesti pinna pooridesse. Kui nõudele on tehases tehtud rasvapõletus, võib selle kohe kasutusele võtta, peale esimesi kasutuskordi tuleks nõu määrida taimeõliga. Malmnõusid ei tohi pesta masinaga ega kasutada pesuvahendit peale kasutamist piisab paberiga pühkimisest või sooja veega loputamisest. Nõu tuleb peale pesemist hoolikalt kuivatada, soovitavalt soojal pliidipinnal. Pesuvahendi kasutamise korral
Kordamisküsimused juustutehnoloogias I osa 1. Juustu tähtsaim koostisosa. Juust on kontsentreeritud ja pika säilivusajaga piimatoode, mille põhikomponentideks on valk ja rasv.Valminud juustudes on suur osa valkudest ensümaatiliselt hüdrolüüsitud lühemaahelalisteks ühenditeks, nagu polüpeptiidid, oligopeptiidid ja aminohapped. Juustu võib nimetada valgukonsentraadiks. J.sisaldab kõiki asendamatuid AH ja on hea omastatavusega (95-97%) 2. Iseloomustada juustu põhikomponente Juustuvalgud 17 27% Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D
Sportlased treenivad 26 kuni 27 kraadises vees. Milleks ujumine hea on? · Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida kuna tervist aitab paremini säilitada koormusevaba ujumine. · Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid · Vesi mõjutab aktiivselt nahaaluseid retseptoreid, mistõttu on ujumine eriti kasulik une- ja närvihäiretega inimestele. · Ujumine on kasulik ülekaalulistele inimestele. Rasv aitab paremini tüsedamatel vee peal püsida ja edasiliikumiseks kulutab inimene energiat. Vees kulutatakse energiat ka kehatemperatuuri hoidmiseks. · Südamehaiged ja kõrge vererõhuga inimesed tunnevad end ujudes hästi, sest vees on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam. · Ujumine on kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale.
2. Vesikustuti: puidu, paberi, tekstiili tulekahju kustutamiseks. 3. Pulberkustuti (liigid [A...] ja liigile vastavad materjalid)vt. Lisa 1: A-klassi tulekustuti. Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms); 2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelikeja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms); 3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); 4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms). 4. Süsihappegaaskustuti: õli, bensiini, plastide, rasva ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks. 5
· Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. · Inimorganism omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest. Rasvad · Kalad sisaldavad vähem rasvu kui koduloomad. · Kalarasv sisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad inimorganismis kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt imenduva rasva teket nagu koduloomade rasv. · Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, aidates vältida ateroskleroosi e. veresoonte lupjumise teket. · Kala sisaldab hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parim rasvhape. · Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, kuna tänapäeva inimeste toit ei sisalda eriti palju oomega-3 rasvhappeid. Mikrotoitained · Kalas on rasvas lahustuvaid vitamiine A, D ja E, eriti just rasvastes kalades.
hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb korjata 5kg ehk 4500 kohvimarja Kohvioa saamine · Marjade korjamine · Töödeltakse ( kuiv- või märgmeetodil) · Pestakse · Kuivatatakse · Kaaritakse · Puhastatakse · Röstitakse Keemiline koostis · Kofeiin 0,6-4% · Kiudained · Suhkur · Rasv · Valk · Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) · Orgaanilised happed · Parkained · Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus ubade tüübi järgi 1. Araabika ( Coffea Arabica) annab ¾ kogu maailma kohvitoodangust Moka (Mocca) on araabika teisend 2. Robusta 1/3 kogu maailma kohvitoodangust 3. Libeerika kohv ( Coffea Liberica) kuid selle osatähtsus on kaduvväike Parim Robusta on parem, kui halvim Araabika Araabika ja Coffea Arabica
1. Aine- ja energia hankimise viisid. Mõisted auto- ja heterotroof. Kemo- ja fotosünteesijad. Näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kasutavad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. (taimed, tsüanobakterid) (kemo- ja fotosünteesijad) Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vihmauss, loomad) Kemosünteesijad toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Selleks kasutavad nad anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Viivad läbi redoksreaktsioone. (sulfaatijad, raua- ja mangaanibakterid) 2. Mis on assimilatsioon? Dissimilatsioon? Kuidas on nad omavahel seotud? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. 3. M...
Õhuvoolu tõstmine, värske liha pealispinna kuivamiseks Takistab bakterite/hallituse kasvu Niiskusetase hoida 80-85% juures Suuremal % võib tekkida hallitud Madalamal % kuivab liha liiga palju Vertikaalne lihaasend Raskusjõul lihaskiud taastavad elastsuse KUIVMEETOD Tapetud looma lihas hakkavad ensüümid ründama teisi raku molekule, muutes suured maitsetud väikesteks maitsvateks fragmentideks Valk aminohapeteks Rasv aromaatseteks rasvhapeteks Ensüüm kalpaiin vähendab liha sitkust nõrgestades toetavaid valke Ensüümi aktiivsus kestab ~14 päeva Selleks ajaks on saavutanud optimaalse pehmuse, mahlasuse ja maitse Suuremateks puudusteks: Liha saastatus aeroobsete –ja piimhappebakterite poolt Mahlade nõrgumiskadu Kuivamiskooriku äralõikamise kadu ROCKPOOL BAR & GRILL MELBOURNE (AUSTRAALIA) Austraalias katsetati liha laagerdamise pikkust väljaspool
9. Heleda puljongi valmistamine Heledaid kontsentreeritud puljongeid keedetakse nagu lihapuljongeid, ainult keetmise aeg on pikem 810 tundi. Tükeldatud ja röstitud maitseköögiviljad lisatakse puljongile 3 tundi enne keetmise lõpetamist. Puljongid kurnatakse ja keedetakse seejärel kokku. Kokkukeetmisel keedetakse puljongit kaaneta nõus, puljongi maht väheneb oluliselt, maitse tugevneb. Kokkukeedetud puljong jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Puljongeid säilitatakse jahutatult või külmutatult. 10. Erinevad allergiat põhjustatavad toiduained Toiduainetest on sagedasemad allergeenid piim, kala, munad, vähk (krabi), pähklid, herned, oad, teraviljad, maasikad, õunad, apelsin, mandariin, sidrun, tomat, shokolaad, kakao, mesi, maitseained (vortsid). Toiduallergia avalduseks on peamiselt seedehäired (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu,
Liha konsomeel pruunikas värvivarjund, liha ja kala omal kollakasvärvus. Tugeva maitsega. 1 osa kohta 2-3 vett. Kui jääb hägune siis selitatakse. 5. kontsentreeritud puljongi keetmine- keedetakse naq lihapuljongit, keetmise aeg on pikem 8- 10 tundi. Tükeldatud, röstitud maitseköögiviljad lisatakse puljongile 3h enne keetmise lõppu. Puljong kurnatakse ja keedetakse seejärel kokku. Kokkukeedetud puljong jahutatakse kiiresti, pinnale kerkinud rasv riisutakse. Liha pruunistatakse ja kondid ahjus pannil 240kraadi juures 40 min. Sellel samal pannil röstitakse köögiviljad, lisatakse veidi tomatipastat. Kaaneta nõus. Kasutatakse suppides, kastmetes. FOND 6. kalapuljongi keetmine- toidukõlbulikest jääkidest-luud, pead, uimed... ei kasutata heeringaid, koger, linask. Sobivad: kiisk, ahven ja tuurlastest. KEETMINE: Kalad pestakse,väiksed kalad keedetakse tervel, suured tükeldatakse. Kalapeadest eemaldatakse
Lipiidid 6 Rasvad jagunevad olenevalt toorainest: Taimsed (vedelad) nende koostises on ülekaalus küllastamata rasvhapped, mis annavad vedela konsistentsi ja millel on madal sulamistemperatuur. Loomsed (tahked) sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid ja on seetõttu kõrgema sulamistemperatuuriga. Mida madalam on sulamistemperatuur, seda paremini omastab seda organism. Mida kõrgem on sulamistemperatuur, seda raskemini on rasv seeditav. Lipiidid 7 Lipiidide tähtsus organismis: Energia katmine ja säilitamine. Rasvavarusid jätkub 89 nädalaks. 1 g rasva annab 9,3 kcal. Kaitsefunktsioon rasvkiht on soojusisolaatoriks. Vähendab organismi soojakadusid ja kaitseb siseorganeid. Rasvas lahustuvate vitamiinide allikas ja lahustiks. Lipiide on vaja ka nende vitamiinide imendumiseks ja transpordiks organismis. Struktuurne roll on kudede ehitusmaterjaliks
Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Pindade ettevalmistamine Värvitav pind tuleb puhastada vanast värvist, korrosioonist, tagist, aluste, hapete ja muude kemikaalide jääkidest. Vana värvkate eemaldatakse mehaaniliselt või keemiliste lahuste abil. Kõige paremini eemaldab vana värvi naatriumhüdroksiidi kuum vesilahus. Rasv eemaldatakse pindadelt leeliseliste või orgaaniliste lahustega. 4 Väga hästi eemaldab pinnalt rasva 150°C kuum aurujuga. Peale rasva eemaldamist paljud metallid hakkavad kohe korrodeeruma. Roostet ja korrosiooni eemaldatakse pindadelt mehaaniliselt smirgelpaberi või smirgelkäiaga. Efektiivne on rooste ja korrosiooni eemaldamine liivajoaga. Kasutatakse 0,8…1,5 mm tera läbimõõduga kvartsliiva
PIIMATOOTED Toorpiim "Terve piim" tuleb vaid tervelt loomalt Looma tervis oleneb sellest, kuidas teda toidetakse Tervislik loomasööt pärineb vaid puhtast ja tervest keskkonnast Piima? Toorpiim Toorpiim on töötlemata piim ning tema biokeemiline koostis - vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed - on säilinud muutumatul kujul Tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine Lehmapiima koostis Vesi 87,3% Kuivaine 12,7% Valk ( kaseiin, albumiin) 3,2% Rasv 3,9% Suhkur (laktoos) 4,7% Mineraalained, vitamiinid 0,9% Ca,Mn,Cu,Zn,J,Fe.. A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Piimarasv ehk koor Asub piimas rasvakuulikestena Kergeim koostisosa ja seetõttu tõuseb pinnale Kõige kergemini omastatav rasv,kuna on juba algselt emulgeerunud kujul Omastatavus 99% Piimavalgud Nad on kõige väärtuslikumad lämmastikku sisaldavad piima koostisosad Jagunevad kolme rühma 76% kaseiin 18% vadakuvalgud
40) Ammoniaagi derivaadid, milles 1-3 vesiniku aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga amiin 41) Amino- ja karboksüülrühma sisaldav ühend amiid 42) Karboksüülhapetest tuletatud ühend, kus hüdroksüülrühm on asendatud aminorühmaga aminohape 43) Aldehüüdrühma (-CHO) sisaldav ühend aldehüüd 44) Polüpeptiididest koosnev ühend valk 45) Aine, mille molekulid kujutavad endast ühesuguste või erinevate elementaarlülidega pikki ahelaid rasv 46) Hekseen ja tsükloheksaan on omavahel monomeerid 47) Teemant ja grafiit on omavahel sarnased Nad erinevad teineteisest süsinike arvu poolest 48) Deuteerium ja triitium on omavahel isotoobid. Nad erinevad teineteisest massiarvu poolest 49) Propanaal ja propanoon on omavahel isomeerid Nad erinevad teineteisest karboksüülrühma poolest 50) Metaani põlemisvõrrandis on metaan ...oksüdeerija. (oksüdeerija/ redutseerija), sest süsinik liidab elektrone st liidab elektrone
Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts. Kala jaguneb: -eluskala; -jahtunud kala; -jahutatud kala. Elusalt müüakse latikat,koha, ahvenat, forelli, angerjat. Eluskal hoitakse kaupluses akvaariumis, tavaliselt mitte üle 3 ööpäeva. Terve kala hoidub akvaariumi põhja, on
jahuja küpsetuspulber, lisa jahu vahustatud massile ning sega Biskviittaigna valmistamine: eralda munavalged munakollastest, Vahusta munakollased ¾ osa suhkruga, vahusta (eraldi nõus) ka munavalged, lisades järk- järgult ülejäänud ¼ suhkrukogusest, vahustatud munakollastele lisa ¼ vahustatud munavalgest, sega, lisa sõelutud jahu ja tärklise segu ning alles siis sega ettevaatlikult sisse ülejäänud ¾ munavalgest Keedutaigna valmistamine:Kuumuta piim keemiseni, lisa sool ja rasv, lisa korraga jahu, sega hästi keeda paar minutit, kuni taigen moodustab ühtse keedunõust eralduva tombu, jahuta 60 70°Cni, lisa ükshaaval munad, iga järgnev muna taignaga täiesti läbi segades, valmis taigen peab olema veidi läikiv ja ühtlaselt paks, koogid vormi kahe lusika abil või kasutades taignapritsi. Küpseta ahjus. Filotaigna valmistus: Pane 0,5 kl jahu kõrvale, seda läheb sõtkumisel vaja. Sõtku ülejäänud jahust, õlist, äädikast ja soolast pehme taigen
mulgiputru ei tuntud. Vaja läheb: 1 kg kooritud kartulid, 1 l vesi, 100 g Odratang, sool, 1tk suurem sibul, 100 g läbikasvanud seapekk. Valmistamine: Pane kartulid soolaga maitsestatud vette, puista pestud ja nõrutatud tangud nende peale. Hauta kaane all madalal kuumusel, kuni tangud on täiesti pehmed (kartulid valmivad tavaliselt kiiremini). Sega poti sisu puulusikaga enam-vähem ühtlasks ja lisa vajadusel soola. Kastmeks kuumuta pannil tasasel tulel tükeldatud seapekist rasv välja ja lase pruunistuda. Puista hulka peenestatud sibul ning maitsesta soolaga. Jaga puder taldrikutesse, tee iga portsjoni keskele süvend ning tõsta sinna pekikastet. Kõrvale paku külma piima. Rukkijahuvaht I viis Vaja läheb:1 kl rukkijahu kohta arvesta 2 kl marja- või õunamahla (kui mahl on hapu, siis ka 100 g suhkrut), 1 l vett. Valmistamine: Pane morsikanguses ja -magususes mahl keema. Seejärel sega hästi kloppides juurde rukkijahu
elutähtsad. Glükoos Tärklis Sahharoos Tselluloos Fruktoos 36. Nukleofiilne asendusreaktsioon, nukleofiilid ja elektrofiilid. 37. Rasvad. Rasvhapete ja glütserooli estrid. Puhtad on värvusetu, lõhnata ja maitseta. Vees ei lahustu, lahustuvad benseenis, eetrites, alkoholis. Vedelad on õlid, kuid võivad ka tahked olla. Kõrge keemistemp., madal sulamistemp.. Kõrge toiteväärtusega. Küllastumata rasv (nt kala) on tervislikus toidus. Kasutatakse toiduainete tööstuses, seebi tootmiseks, õlid, kosmeetilised kreemid, määrdeained, ravitööstus jne. Hüdrolüüsivad tekib rasvhape ja alkohol Reageerivad leelisega seep Oksüdeerudes rääsub, selleks, et ei rääsuks töödeldakse vesinikuga ja saadakse salomassi. 38. Invertsuhkur. Glükoosi ja fruktoosi segu
EI SOBI Piimatooted ja Õlid ja rasvad Pähklid ja Puu- ja Maitsetaimed ja Teed, taimeteed ja juustud seemned aedviljamahlad vürtsid teised joogid · Brie juust · Kookos- · Kookos · Apelsini · Palsami- · Dieetlimo · Camemberti rasv · Parapähkel · Papaia äädikas -naadid juust · Maapähkli · Pistaatsia · Tomati · Pipar · Kange · Cheddar õli alkohol · Punaveini
Ka Kesk-Euroopas on põhiline piimaandja lehm, peamiselt mägedes ka lammas ja kits, peamiselt Aasias veel pühvel ja ka hobune, kohati ka eesel, kaamel ja jakk, Lõuna-Ameerika Andides harva ka laama. Arktikas kasutatakse ka põhjapõtrade piima. Konserveerimine ja piimasaadused Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastöriseerimine, millega saadakse tavalist piima ja ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks. Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim, jogurt, keefir ja pett, aitavad muuhulgas piima säilitada. Piima saab töödelda arvukateks piimasaadusteks, nagu võiks, juustuks ja kohupiimaks.
ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasvakasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. Lambarasv läks küünalde valmistamiseks. Seebikeetmisprotsess koosnes kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitav alustada mitte liiga kange leelisega, vaid osa hiljem juurde lisada; muidu võis juhtuda, et kogu rasv ei seebistunud. Edasi toimus seebi väljasoolamine jällegi lisades soola portsjonite kaupa ja seejärel 5 seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Kui keetmine oli lõpetatud, lasti seebil pajas jahtuda. Pärisseep kogunes peale ja hangus tahkeks, seebipära ehk soop jäi alla. Seebist lõigati noaga tükid, mis pandi soojemasse kohta vähemalt kuueks nädalaks kuivama. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid.
arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate rasva kasutatakse keemia ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ravimeid Kalapüügi maht XX saj teisel poolel kasvas kalapüük maailmas 6,5 korda Hiinas püütakse 1/5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
